João 9 – OL & MTDS

O Livro

João 9:1-41

Jesus cura um cego de nascença

1Enquanto Jesus caminhava, viu um homem que era cego de nascença. 2“Mestre”, perguntaram-lhe os discípulos, “porque foi que este homem nasceu cego? Por causa dos seus pecados ou por causa dos pecados de seus pais?”

3“Nem uma coisa nem outra”, disse Jesus, “mas para nele se mostrar o poder de Deus. 4Temos todos de fazer as obras daquele que me enviou, enquanto é dia. A noite desce e todo o trabalho cessa. 5Enquanto estiver aqui neste mundo, sou a luz do mundo!”

6Então, cuspiu no chão e, fazendo lama com saliva, espalhou-a sobre os olhos do cego. 7E disse-lhe: “Vai lavar-te ao tanque de Siloé!” (Siloé significa “enviado”.) O homem assim fez e depois de se lavar voltou, vendo.

8Os vizinhos e outros que o tinham conhecido ainda cego perguntavam: “Será o mesmo homem, o tal pedinte?” 9Uns diziam que sim e outros: “Não há dúvida de que se parece com ele!”

O cego dizia: “Sou eu mesmo!”

10Então perguntaram-lhe como fora possível ter sido curado da cegueira. Que acontecera? 11E ele contou: “Um homem, a quem chamam Jesus, fez lama e aplicou-a nos meus olhos. Depois disse-me que fosse ao tanque de Siloé para me lavar. Assim fiz, e fiquei a ver!”

12“Onde está ele agora?”, perguntaram.

“Não sei!”, foi a resposta.

Os fariseus investigam a cura

13Então levaram o homem aos fariseus. 14Ora, tudo isto se passou num dia de sábado. 15Os fariseus interrogaram-no e ele contou-lhes como Jesus lhe espalhara lama sobre os olhos e como, depois de os lavar, já via. 16Alguns dos fariseus disseram: “Esse tal Jesus não pode ser um homem de Deus, porque trabalha num sábado.” Outros diziam: “Mas como pode um pecador vulgar fazer sinais assim?” E havia grandes discussões entre eles por causa disto. 17Os fariseus voltaram-se para o antigo cego e perguntaram-lhe:

“Esse homem que te abriu os olhos, quem achas tu que é?”

O homem respondeu: “É um profeta.”

18Os judeus não queriam crer que tivesse sido cego. Por fim, chamaram os pais: 19“Esse homem é o vosso filho? Nasceu cego? Se nasceu, como é que agora vê?”

20E os pais responderam: “Sabemos que este é o nosso filho, cego de nascença. 21No entanto, ignoramos o que aconteceu para que agora veja, ou quem o teria feito. Já tem idade, perguntem-lhe. Ele que vos explique!” 22Diziam isto com medo dos judeus, que tinham avisado que quem quer que afirmasse que Jesus era o Cristo seria expulso da sinagoga9.22 Esta expulsão não se restringia ao impedimento de frequentar o culto, mas da privação de todos os direitos de vida comunitária que tinha na sinagoga o seu centro.. 23Por isso, os pais disseram: “Ele tem idade suficiente para falar por si. Perguntem-lhe.”

24Pela segunda vez, os fariseus mandaram vir o que tinha sido cego e disseram-lhe: “Dá glória a Deus, porque sabemos que esse homem é um pecador!”

25Ele respondeu: “Se é pecador, não sei; o que sei é que era cego e agora vejo!”

26“Mas que te fez ele? Como é que te curou?”, perguntaram-lhe.

27O homem exclamou: “Já vos expliquei uma vez e não me ouviram! Porque é que querem ouvir outra vez a mesma coisa? Também querem ser seus discípulos?”

28Eles injuriaram-no: “Discípulo dele sejas tu! Nós somos discípulos de Moisés! 29Sabemos que Deus falou a Moisés, mas quanto a este nada sabemos.”

30Tornou o homem: “Que estranho! Ele curou-me e vocês nada sabem acerca dele. 31Deus não escuta os pecadores, mas sim os que o honram e fazem a sua vontade. 32Desde que o mundo é mundo, ninguém conseguiu abrir os olhos a um cego de nascença. 33Se este homem não viesse de Deus não conseguiria fazê-lo!”

34“Tu nasceste em pecado”, responderam, “e queres ensinar-nos?” E expulsaram-no da sinagoga.

A cegueira espiritual

35Quando Jesus soube do sucedido, e tendo encontrado o homem, perguntou-lhe: “Crês no Filho do Homem?”

36“Quem é ele, Senhor, para que creia nele?”

37“Já o viste”, disse Jesus. “É aquele que fala contigo!”

38O homem disse: “Sim, Senhor, creio!” E adorou-o.

39Jesus explicou: “Vim para julgar o mundo. Vim para dar vista aos cegos e para mostrar àqueles que julgam ver que, afinal, são eles os cegos.”

40Os fariseus que ali estavam perguntaram: “Queres dizer com isso que somos cegos?”

41“Se fossem realmente cegos, não teriam culpa”, respondeu Jesus. “Mas a vossa culpa mantém-se, pois afirmam que podem ver.”

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Juan 9:1-41

Mana ricuj huacharishca runatami Jesús alliyachishca

1Chaimanta llujshishpa ricushpaca Jesusca, mana ricuj huacharishca shuj runatami ricurca. 2Chaita ricushpami, yachacujcunaca:

—Rabí, cai runa chashna huacharichunca, ¿paillatajchu, mana cashpaca, paipaj yaya mamachu juchallishca canga imashi?— nishpami tapurcacuna.

3Jesusca, cashnami cutichirca:

—Pai, mana cashpaca paipaj yaya mama juchallishcamantaca, mana chashna huacharircachu. Ashtahuanpish Diosllataj tucuita rurai tucuj cashcata cai runapi ricuchichunmi, chashnaca huacharirca. 4Punlla tiyajpirajmi, Ñucata Cachaj ‘Rurai’ nishcataca rurana cani. Tutayajpica pi mana imata rurai tucunchu. 5Cai pachapi cashcacamaca, cai pachapi achijyachij Luzmi cani— nircami.

6Chashna nishpaca Jesusca, allpata chʼucahuan nuyuchishpa chapushpami, mana ricujpaj ñahuipi llutarca. 7Chai qʼuipaca:

—Ri, Siloé yacu tandarishcapi maillarigri— nircami.

Chai yacupi maillarigrishpaca, ricuj ñahuiyuj tigramurcallami (Siloé shimica: “Cachashca” nisha ninmi). 8Chaimantami cʼuchullapi causajcunapish, mana ricuj cashcata rijsijcunapish: «Caica, ¿mañashpa tiyaj runa shiná?» ninacurca.

9Maijancunaca: «Paitajmari» nircacunami.

Cutin shujtajcunaca: «Paimi yuyachin» nircacunami.

Chaimantami paica: «Ñucatajmari cani» nirca.

10Shina nijpica:

—¿Ima shinataj cambaj ñahuicunaca pascarirca?— nishpa tapujpimi, 11cashna cutichirca:

—Jesús shuti runamari allpata chapushpa, ñuca ñahuicunapi llutarca. Chaimantaca: “Ri, Siloé yacupi maillarigri” nircami. Pai nishca shina chai yacupi maillarigrishpaca, ricurcanillamari— nircami.

12Shina nijpica:

—¿Maipitaj chai runaca?— nishpa tapujpi, paica:

—Imatajshiari, mana yachanichu— nircami.

Fariseocunami ñahuita pi alliyachishcata tapushca

13Mana ricuj cashca runataca, fariseocunapajmanmi pusharcacuna. 14Chʼucahuan allpata chapushpa ñahuicunapi llutashpa, Jesús alliyachi punllaca sabadomi carca. 15Chai alliyaj runataca fariseocunapishmi, paipaj ñahuicuna ima shina pascarishcata tapurcacuna. Chaipimi paica:

—Allpa chapushcata ñuca ñahuicunapi llutajpi maillarigrishpaca, ricurcanillami— nirca.

16Chashna nijpimi, maijan fariseocunaca: «Sabadota mana huaquichij chai runaca, mana Diosmanta shamunchu» nircacunami. Cutin shujtajcunaca: «¿Ima shinataj juchayuj runa cashpaca, chashna señalcunataca rurai tucungari?» nircacunami.

Chashnami paicunapurallataj shujta, shujta nishpa rimanacurcacuna.

17Chaimantami, mana ricuj cashca runataca:

—Canca, ñahuicunata pascajtaca, ¿ima ninguitaj?— nishpa, cutin tapujpica:

—Paica, Dios ima nishcata huillajmari— nirca.

18Shina nijpipish judiocunaca, mana ricuj runata alliyachishcataca, chai runapaj yaya mamata cayashpa tapungacama manataj crircacunachu. 19Yaya mamataca:

—¿Caichu mana ricuj huacharishca, cancunapaj churi? ¿Ima shinataj cunanca ricucun?— nishpami tapurcacuna.

20Chashna nijpi paipaj yaya mamaca, cashnami cutichirca:

—Mana ricuj huacharishca ñucanchij churi cashcataca yachanchijmi. 21Ashtahuanpish cunanca ima shina pai ricucushcata, pi paipaj ñahuicunata pascashcataca mana yachanchijchu. Paica juilluyujmi, paillatataj tapuichijlla, huillangallami— nircacunami.

22Judiocunata manchashcamantami, yaya mamaca chashna nirca. Judiocunaca pipish Jesusta ‘Mesiasmi’ nishpa purijtaca, tandanacuna huasimanta llujshichishpa cachanatami yuyarinacushca carca. 23Chaimantami yaya mamaca: «Juilluyujmi, paillatataj tapuichijlla» nircacuna. 24Shina nijpimi mana ricuj cashca runata cutin cayashpaca:

—¡Taita Diosta jatunyachi! Ñucanchijca chai runataca, juchayuj cashcatami yachanchij— nircacuna.

25Chashna nijpica:

—¿Paica juchayujchu manachu juchayuj imachari? Chaitaca mana yachanichu. Ñucaca mana ricuj cashca cashpapish, cunanca Paimanta ricucushcallatami yachani— nircami.

26Shina nijpipish cutinmi:

—¿Imatataj cantaca rurarca? ¿Ima shinataj cambaj ñahuicunataca pascarca?— nishpa tapurcacuna.

27Shina nijpica:

—Ñamari huillarcani, mana uyashun nircanguichijca. ¿Ima nishpataj cutintaj tapunguichij? ¿Cancunapishchu Paipaj yachacujcuna tucushun ninguichij?— nircami.

28Chashna nijpica pʼiñarishpami, maipish cachun rimashpa cashna nirca:

—¡Canchari Paipaj yachacuj cangui! ¡Ñucanchijca Moisespaj yachacujcunamari canchij! 29Moises-huan Taita Dios rimashcataca, allimari yachanchij. Ashtahuanpish chai runataca, maimanta shamushcata mana yachanchijchu— nircacunami.

30Shina nijpi chai runaca, cashnami nirca:

—Cunantajca mancharinimi. Paica, maimanta shamushcata cancuna mana yachajpipish, ñuca ñahuicunataca pascarcamari. 31Taita Diosca juchayujcunata mana uyaj cashcataca yachanchijmi. Ashtahuanpish Paita manchaj, Paipaj munaita rurajllatami uyan. 32Mana ricuj huacharishcata pi alliyachin nijtaca, cunancama manataj uyashcanchijchu. 33Paica mana Taita Diospajmanta shamushca cashpaca, imata mana rurai tucunmanchu— nircami.

34Chashna nijpica:

—Canca huacharipachamantami juchasapa cashcangui. ¿Chai jahuachu, ñucanchijtaca yachachisha ninguiari?— nishpami, llujshichishpa cacharcacuna.

Fariseocunaca yuyai huichcashcami cashca

35Jesusca, Pai alliyachishca runata llujshichishpa cachashcata uyashpami, mashcashpa paihuan tupashpaca:

—Canca, ¿Diospaj Churitaca cringuichu?— nirca.

36Chashna nijpica:

—Apu, ¿pitaj Paica, ñuca Paita cringapaj, huillahuai?— nircami.

37Shina nijpi Jesusca:

—Paitaca ricucunguillatajca, cunan canhuan rimacujllatajmari cani— nircami.

38Chashna nijpica:

—Crinimari, Apu, nishpami, Paitaca adorarca.

39Chaipimi Jesusca:

—Ñucaca, cai pachapi causajcuna ima shina cashcata ricuchingapajmi shamurcani. Mana ricujcunaca ricuchun, ricujcunaca ama ricuchunmi shamurcani— nircami.

40Shina nijta paihuan caj maijan fariseocuna uyashpaca:

—¿Ñucanchijpish mana ricujcunachari canchigari?— nircacunami.

41Chashna nijpi Jesusca, cashnami nirca:

—Cancuna mana ricujcuna cashpaca, jucha illajmari canguichijman. Ashtahuanpish cunanca: “Ricujcunamari canchij” nishpapish, juchapimari causanguichij.