Hechos 15 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hechos 15:1-41

Imallata yachachinata yuyarinacungapajmi Jerusalenpi tandanacushcacuna

1Judeamanta maijan crijcuna Antioquía crijcunapajman shamushpami: «Cʼari charishca aicha punta carata pʼitichinata, ima shinalla rurachun Moisés mandashca shina mana rurashpaca, mana quishpiringuichijchu» nishpa yachachircacuna.

2Chashna yachachicujpimi Pabloca, Bernabendij chai yachachijcunahuan achcata rimanacurcacuna. Shina cashpapish manataj shujlla yuyaiman chayarcacunachu. Chaimantami Antioquía crijcunaca, maijan alli crijcunata, Pablohuan Bernabehuan Jerusalenman cachanata yuyarircacuna. Paicunataca, huillagrichun mingashcacunahuan, cunaj yuyajcunahuan chai yachaicunamanta parlanacugrichunmi cacharcacuna. 3Tandanacushca crijcuna cachajpi rishpaca, Feniciata, Samariatami rircacuna. Chai llajtacunapica crijcunamanmi, mana israelcunapish Diospajman cutirishcata parlarcacuna. Chaita parlajpica, chai crijcunaca tucuicunami achcata cushicurcacuna. 4Paicuna Jerusalenman chayajpica, tandanacushca crijcunapish, huillagrichun mingashcacunapish, cunaj yuyajcunapish allimi chasquircacuna. Pablohuan, Bernabehuanca Taita Dios paicunahuan imalla allicunata rurashcatami parlarcacuna.

5Ashtahuanpish fariseocunapaj yuyaita catijcunapuramanta maijan crijcuna shayarishpaca, cashnami nircacuna:

—Mana israelcuna crij tucujpica, cʼaricunataca charishca aicha punta carata pʼitichinatajmi. Moisés Mandashcatapish, pajtachichun mandanatajmi— nircacunami.

6Chashna nijpica, huillagrichun mingashcacunapish, cunaj yuyajcunapish, chai jahua alli yuyarinacungapajmi tandanacurcacuna. 7Ña unaita rimanacushca qʼuipami, Pedro shayarishpa cashna nirca:

—Huauquicuna, cancunallataj yachanguichijmi. Taita Diosca, mana israelcunatapish quishpichingapajmi, alli huillaita paicunamanpish huillachun, ñucataca sarunman agllarca. 8Tucuicunapaj shunguta rijsij Pai Diosca, mana israelcunatapish chasquishcata ricuchingapajmi, paicunamanpish ñucanchijman shinallataj, jucha illaj Paipaj Espirituta curca. 9Chashnallataj paicunapish ñucanchij shinallataj cashcata ricuchingapajmi, crijllapi paicunapaj shunguta pʼicharca. 10Chashna cashca jahuaca, ¿ima nishpataj ñucanchij ñaupa yayacunapish, ñucanchijpish mana apai tucushca yugotaca cai crijcunaman apachishunri? 11Ñucanchijca, mana cʼuyaipaj cajpi Apunchij Jesús cʼuyashpalla, ñucanchijtapish paicunata shinallataj quishpichij cashcatami crinchij— nircami.

12Shina nijta uyashpaca, tucuicuna upallashpami Bernabetapish, Pablotapish alli uyarcacuna. Paicunaca, mana israelcunapaj ñaupajpi jatun señalcunatapish, mancharinacunatapish Taita Dios rurachishcatami parlarcacuna. 13Paicuna ña tucui parlajpica, Jacoboca cashnami nirca:

—Tucui huauquicuna, ñucata uyahuaichij. 14Taita Dios ima laya mana israelcunatapish agllashpa, Paipaj huahuacunata rurai callarishcataca, Simonllataj ñamari ñucanchijman parlarca. 15Chashna rurana cashcatamari, Dios ima nishcata huillajcunaca cashna quillcashca:

16“Chai qʼuipa tigramushpaca,

Davidpaj urmashca huasitami cutin allichisha.

Urmashpa siricujtami,

cutin huasichishpa shayachisha.

17Chashna rurajpimi, tucui shujtaj llajta runacunapish, Mandaj Diosta mashcangacuna.

Tucui llajtacunallatajmi, ñuca shutita apancuna.

18Ñaupamantapacha ña huillachishpa,

tucui caicunata ruracuj Mandaj Diostajmi chashna nin” nishcami.

19Chaimanta, ñuca yuyaipica, mana israelcunapish Diosta catisha nijpica, ima chaicunata nishpa, mana pʼiñachinachu canchij. 20Chaipaj randica, paicunamanca: “Rurashcalla dioscunaman ima cushcatapish ama micunguichij, ama huainayanguichij, sipishpa huañuchishca aichatapish, ima yahuartapish ama micunguichij” nishpami, quillcashpa cachana canchij. 21Chaicunaca ñaupallamantatajmi Moisespaj Quillcapi tiyacun. Chaitaca tucui pueblocunapi tandanacuna huasicunapimi, tucui sabadocuna reźashpa huillancuna— nircami.

Mana israelpura crijcunamanmi quillcata cachashcacuna

22Jacobo chashna nijpimi, huillagrichun mingashcacunapish, cunaj yuyajcunapish, tandanacushca tucui crijcunapish, tucuicuna alli nishca Barsabás nishca Judasta, Silasta Pablohuan, Bernabehuan Antioquiaman cachangapaj agllarcacuna. 23Paicunahuanmi, cashna quillcashpa cacharcacuna:

«Huillagrichun mingashcacuna, cunaj yuyajcunami:

Antioquiapi, Siriapi, Ciliciapi causacuj mana israel crijcunataca, ‘¿Allillachu canguichij?’ nipanchij.

24Caimanta ñucanchijpura maijancuna cancunapajman rishcata uyarcanchijmi. Paicunaca: “Cʼaricunaca charishca aicha punta carata pʼitichinami canguichij, Mandashcatapish pajtachinami canguichij” nishpami, cancunataca muspachigrishcacuna carca. Paicunataca mana ñucanchij cacharcanchijchu. 25Chaimantami, ñucanchij tucuicuna shujlla yuyai tucushpa, ñucanchijpurallamantataj cai huauquicunataca, ñucanchij cʼuyashca Bernabehuan, Pablohuan cancunapajman cachana tucurcanchij. 26Bernabehuan, Pablohuanmari huañunata yachashpapish, cancunamanca Apunchij Jesucristomanta huillashcacuna. 27Chaimantami Judastapish, Silastapish ñucanchij yuyarinacushcata ñahui ñahui cancunaman huillachun cachanchij. 28Jucha illaj Espiritupaj yuyaipipish, ñucanchij yuyaipipish alli yuyachijpimi, cancunataca imata ashtahuan mana mandashun ninchij. Ashtahuanpish, caillatami, yachanataj cajpi quillcashpa cachanchij: 29Rurashcalla dioscunaman cushcataca ama micunguichij, yahuartapish, sipishpalla huañuchishca aichatapish ama micunguichij, ama huainayanguichij. Caicunata caźushpaca, allitamari ruranguichij. Allilla causapanguichij» nishpa quillcashcatami cacharcacuna.

Cancunataca, tucuipi yalli cashca canman munanchijmi.

30Ña Antioquiaman chayashpaca, crijcunata tandachishpami chai quillcata curcacuna. 31Chai quillcata reźashpaca, chashna alli yuyaicunata cushpa cunashcata ricushpaca, tucuicunami achcata cushicurcacuna. 32Judaspish, Silaspish Dios ima nishcata huillajcuna cashpami, chai crijcunataca, alli catichun achcata cunashpa, sinchi cana yuyaita curcacuna. 33Ña tauca punllacunata chai crijcunahuan cashpami, paicunata cachajcunapajman tigrashun nircacuna. Chaimantami chai crijcunaca, ‘Sumajta ringuichij’ nishpa cacharcacuna. 34Shina cajpipish Silasca, chaipi saquirina alli yuyachijpi, chaipi saquirircarajmi. 35Pablopish, Bernabepish tauca shujtajcunandijmi, chai Antioquiallapitaj, Mandaj Diospaj Shimita yachachishpa, alli huillaitapish huillashpa catircacuna.

Pabloca Bernabehuan llaquirishpami chʼicanyarishca

36Ña unaita chaipi cashpami, Pabloca Bernabetaca:

—Mandaj Diospaj Shimita sarunman huillamushca pueblocunapi, crijcuna imanalla cashcata jacu ricumushun— nirca.

37Shina nijpi Bernabeca, Marcos nishca Juantapishmi pushashun nirca. 38Juan Marcosca, punta cutin huillanaman rishpami, paicunataca Panfiliapi saquishpa tigramushca carca. Chaimantami Pabloca paitaca mana pushasha nirca. 39Chaimanta rimanacushpa, mana shuj yuyailla tucushpami, raquirinacurca. Chaimantami Bernabeca, Marcosta pushashpa Chipreman barcopi rirca. 40Cutin Pabloca, Silastami pushana tucurca. Chaimantami crijcunaca, mana cʼuyaipajta cʼuyaj Mandaj Dios alli pushachun mingashpa cacharcacuna. 41Paicuna ishquimi Siriapi, Ciliciapi crijcunata ricugrishpa, ashtahuan alli catichun cada pueblopi tandanacushca crijcunata cunarcacuna.

La Bible du Semeur

Actes 15:1-41

Controverse sur la circoncision des non-Juifs

1Quelques hommes venus de Judée arrivèrent à Antioche. Ils enseignaient les frères, en disant : Si vous ne vous faites pas circoncire comme Moïse l’a prescrit, vous ne pouvez pas être sauvés.

2Il en résulta un conflit et de vives discussions avec Paul et Barnabas.

Finalement, il fut décidé que Paul et Barnabas monteraient à Jérusalem avec quelques autres frères pour parler de ce problème avec les apôtres et les responsables de l’Eglise. 3L’Eglise15.3 Il s’agit de l’Eglise d’Antioche de Syrie. pourvut à leur voyage15.3 Autre traduction : accompagnés par l’Eglise, ils…. Ils traversèrent la Phénicie et la Samarie, racontant comment les non-Juifs se tournaient vers Dieu. Et tous les frères en eurent beaucoup de joie.

4A leur arrivée à Jérusalem, ils furent accueillis par l’Eglise, les apôtres et les responsables ; ils leur rapportèrent tout ce que Dieu avait fait avec eux. 5Mais quelques anciens membres du parti des pharisiens qui étaient devenus des croyants intervinrent pour soutenir qu’il fallait absolument circoncire les non-Juifs et leur ordonner d’observer la Loi de Moïse.

6Les apôtres et les responsables de l’Eglise se réunirent pour examiner la question. 7Après une longue discussion, Pierre se leva et leur dit :

Mes frères, comme vous le savez, il y a déjà longtemps que Dieu m’a choisi parmi vous pour que j’annonce l’Evangile aux non-Juifs, pour qu’ils l’entendent et deviennent croyants.

8Dieu, qui lit dans le secret des cœurs, a témoigné qu’il les acceptait, en leur donnant lui-même le Saint-Esprit comme il l’avait fait pour nous. 9Entre eux et nous, il n’a fait aucune différence puisque c’est par la foi qu’il a purifié leur cœur.

10Pourquoi donc maintenant vouloir provoquer Dieu en imposant à ces disciples un joug que ni nos ancêtres ni nous n’avons jamais eu la force de porter ? 11Non ! Voici au contraire ce que nous croyons : c’est par la grâce du Seigneur Jésus que nous sommes sauvés, nous Juifs, de la même manière qu’eux.

12Alors tout le monde se tut pour écouter Barnabas et Paul raconter les signes miraculeux et les prodiges que Dieu avait accomplis par eux parmi les non-Juifs. 13Quand ils eurent fini de parler, Jacques15.13 Jacques: voir note 12.17. prit la parole et dit :

Maintenant, mes frères, écoutez-moi ! 14Simon15.14 Simon: premier nom de Pierre (voir Mt 4.18). vous a rappelé comment, dès le début, Dieu lui-même est intervenu pour se choisir parmi les non-Juifs un peuple qui lui appartienne. 15Cela concorde avec les paroles des prophètes puisqu’il est écrit :

16Après cela, dit le Seigneur, je reviendrai, ╵et je rebâtiraila hutte de Davidqui est tombée en ruine,

et j’en relèverai les ruines,je la redresserai.

17Alors, le reste des hommes se tournera vers le Seigneur,

des gens de tous les autres peuplesappelés de mon nomcomme ma possession.

18Le Seigneur le déclare, ╵lui qui réalise ces choses15.18 Am 9.11-12. ╵qu’il avait préparées ╵de toute éternité.

19Voici donc ce que je propose, continua Jacques : ne créons pas de difficultés aux non-Juifs qui se convertissent à Dieu. 20Ecrivons-leur simplement de ne pas manger de viande provenant des sacrifices offerts aux idoles, de se garder de toute inconduite sexuelle, et de ne consommer ni viande d’animaux étouffés ni sang15.20 Voir Ex 34.15-16 ; Lv 17.10-16. Selon certains, l’inconduite sexuelle pourrait désigner ici les unions interdites par la Loi de Moïse (voir Lv 18.6-23).. 21En effet, depuis les temps anciens, il y a dans chaque ville des prédicateurs qui enseignent la Loi de Moïse, et chaque sabbat, on la lit dans les synagogues.

22Alors les apôtres et les responsables, avec toute l’Eglise, décidèrent de choisir parmi eux quelques délégués et de les envoyer à Antioche avec Paul et Barnabas. Ils choisirent donc Jude, surnommé Barsabbas, et Silas. Tous deux jouissaient d’une grande estime parmi les frères. 23Voici la lettre qu’ils leur remirent :

Les apôtres et les responsables de l’Eglise adressent leurs salutations aux frères d’origine païenne qui habitent Antioche, la Syrie et la Cilicie.

24Nous avons appris que certains frères venus de chez nous ont jeté le trouble parmi vous et vous ont désorientés par leurs paroles. Or, ils n’avaient reçu aucun mandat de notre part. 25C’est pourquoi nous avons décidé à l’unanimité de choisir des délégués et de vous les envoyer avec nos chers frères Barnabas et Paul 26qui ont risqué leur vie pour la cause de notre Seigneur Jésus-Christ. 27Nous vous envoyons donc Jude et Silas, qui vous confirmeront de vive voix ce que nous vous écrivons.

28Car il nous a semblé bon, au Saint-Esprit et à nous-mêmes, de ne pas vous imposer d’autres obligations que celles qui sont strictement nécessaires : 29ne consommez pas de viandes provenant des sacrifices aux idoles, du sang, des animaux étouffés, et gardez-vous de toute inconduite sexuelle. Si vous évitez tout cela, vous agirez bien.

Recevez nos salutations les plus fraternelles.

30On laissa partir les délégués et ils se rendirent à Antioche. Ils réunirent l’ensemble des croyants et leur remirent la lettre. 31On la lut et tous se réjouirent de l’encouragement qu’ils y trouvaient.

32Comme Jude et Silas étaient eux-mêmes prophètes, ils parlèrent longuement aux frères pour les encourager et les affermir dans la foi. 33Ils restèrent là un certain temps, puis les frères leur souhaitèrent bon voyage et les laissèrent retourner auprès de ceux qui les avaient envoyés. [34Silas cependant trouva bon de rester à Antioche, de sorte que Jude rentra seul à Jérusalem15.34 Ce verset est absent de plusieurs manuscrits..] 35Paul et Barnabas restèrent à Antioche, continuant avec beaucoup d’autres à enseigner et à annoncer la Parole du Seigneur.

Paul et Barnabas se séparent

36Après quelque temps, Paul dit à Barnabas : Partons refaire le tour de toutes les villes où nous avons annoncé la Parole du Seigneur et rendons visite aux frères pour voir ce qu’ils deviennent.

37Mais Barnabas voulait emmener avec lui Jean, appelé aussi Marc, 38et Paul estimait qu’il ne convenait pas de prendre avec eux celui qui les avait abandonnés en Pamphylie et qui ne les avait pas accompagnés dans leur œuvre.

39Leur désaccord fut si profond qu’ils se séparèrent. Barnabas emmena Marc avec lui et s’embarqua pour Chypre. 40Paul, de son côté, choisit Silas et partit avec lui, après avoir été confié par les frères à la grâce du Seigneur.

41Il parcourut la Syrie et la Cilicie en fortifiant les Eglises.