Luc 7 – BDS & APSD-CEB

La Bible du Semeur

Luc 7:1-50

La victoire sur la mort

(Mt 8.5-13)

1Après avoir dit au peuple tout ce qu’il avait à lui dire, Jésus se rendit à Capernaüm.

2Un officier romain avait un esclave malade, qui était sur le point de mourir. Or, son maître tenait beaucoup à lui. 3Quand il entendit parler de Jésus, l’officier envoya auprès de lui quelques responsables juifs pour le supplier de venir guérir son esclave. 4Ils vinrent trouver Jésus et ils le prièrent instamment : Cet homme, disaient-ils, mérite vraiment que tu lui accordes cette faveur. 5En effet, il aime notre peuple : il a même fait bâtir notre synagogue à ses frais.

6Jésus partit avec eux. Il n’était plus qu’à une faible distance de la maison quand l’officier envoya des amis pour lui dire : Seigneur, ne te donne pas tant de peine, car je ne remplis pas les conditions7.6 Ou : je ne suis pas digne. Voir Mt 8.8. pour te recevoir dans ma maison. 7C’est la raison pour laquelle je n’ai pas osé venir en personne te trouver. Mais, dis un mot et mon serviteur sera guéri. 8Car, moi-même, je suis un officier subalterne, mais j’ai des soldats sous mes ordres, et quand je dis à l’un : « Va ! », il va. Quand je dis à un autre : « Viens ! », il vient. Quand je dis à mon esclave : « Fais ceci ! », il le fait.

9En entendant ces paroles, Jésus fut rempli d’admiration pour cet officier : il se tourna vers la foule qui le suivait et dit : Je vous l’assure, nulle part en Israël, je n’ai trouvé une telle foi !

10Les envoyés de l’officier s’en retournèrent alors à la maison où ils trouvèrent l’esclave en bonne santé.

11Ensuite7.11 Certains manuscrits ont : le lendemain., Jésus se rendit dans une ville appelée Naïn7.11 Ville du sud-est de la Galilée, à une douzaine de kilomètres de Nazareth.. Ses disciples et une grande foule l’accompagnaient. 12Comme il arrivait à la porte de la ville, il rencontra un convoi funèbre : on enterrait le fils unique d’une veuve. Beaucoup d’habitants de la ville suivaient le cortège. 13Le Seigneur vit la veuve et il fut pris de pitié pour elle ; il lui dit : Ne pleure pas !

14Puis il s’approcha de la civière et posa sa main sur elle. Les porteurs s’arrêtèrent.

– Jeune homme, dit-il, je te l’ordonne, lève-toi !

15Le mort se redressa, s’assit et se mit à parler. Jésus le rendit à sa mère. 16Saisis d’une profonde crainte, tous les assistants louaient Dieu et disaient : Un grand prophète est apparu parmi nous !

Et ils ajoutaient : Dieu est venu prendre soin de son peuple !

17Cette déclaration concernant Jésus se répandit dans toute la Judée et dans les régions environnantes.

Jésus et Jean-Baptiste

(Mt 11.2-11)

18Jean fut informé par ses disciples de tout ce qui se passait. Il appela alors deux d’entre eux 19et les envoya auprès du Seigneur pour demander : Es-tu celui qui devait venir7.19 Voir Mt 11.3 et la note., ou bien devons-nous en attendre un autre ?

20Ces hommes se présentèrent à Jésus et lui dirent : C’est Jean-Baptiste qui nous envoie. Voici ce qu’il te fait demander : « Es-tu celui qui devait venir, ou bien devons-nous en attendre un autre ? »

21Or, au moment où ils arrivaient, Jésus guérit plusieurs personnes de diverses maladies et infirmités. Il délivra des gens qui étaient sous l’emprise d’esprits mauvais et rendit la vue à plusieurs aveugles. 22Il répondit alors aux envoyés : Retournez auprès de Jean et racontez-lui ce que vous avez vu et entendu : les aveugles voient, les paralysés marchent normalement, les lépreux sont purifiés, les sourds entendent, les morts ressuscitent, la Bonne Nouvelle est annoncée aux pauvres7.22 Es 35.5 ; 61.1.. 23Heureux celui qui ne perdra pas la foi à cause de moi !

24Après le départ des messagers de Jean, Jésus saisit cette occasion pour parler de Jean à la foule : Qu’êtes-vous allés voir au désert ? Un roseau agité çà et là par le vent ? 25Qui donc êtes-vous allés voir ? Un homme habillé avec élégance ? Ceux qui portent des habits somptueux et qui vivent dans le luxe habitent les palais royaux. 26Mais qu’êtes-vous donc allés voir au désert ? Un prophète ? Oui, assurément, et même bien plus qu’un prophète, c’est moi qui vous le dis. 27Car c’est celui dont il est écrit :

J’enverrai mon messager devant toi,

il te préparera le chemin7.27 Ml 3.1..

28Je vous l’assure : parmi tous les hommes qui sont nés d’une femme, il n’y en a pas de plus grand que Jean. Et pourtant, le plus petit dans le royaume de Dieu est plus grand que lui.

(Mt 11.16-19)

29Tous les gens du peuple et tous les collecteurs d’impôts qui ont écouté le message de Jean et se sont fait baptiser par lui ont reconnu que Dieu est juste. 30Mais les pharisiens et les enseignants de la Loi, qui ont refusé de se faire baptiser par lui, ont rejeté la volonté de Dieu à leur égard.

31A qui donc pourrais-je comparer les gens de notre temps ? A qui ressemblent-ils ? 32Ils sont comme des enfants assis sur la place du marché qui se crient les uns aux autres :

Quand nous avons joué de la flûte,

vous n’avez pas dansé !

Et quand nous avons chanté des airs de deuil,

vous ne vous êtes pas mis à pleurer !

33En effet, Jean-Baptiste est venu, il ne mangeait pas de pain, il ne buvait pas de vin. Qu’avez-vous dit alors ? « Il a un démon en lui ! ».

34Le Fils de l’homme est venu, il mange et boit, et vous vous écriez : « Cet homme ne pense qu’à faire bonne chère et à boire du vin, il est l’ami des collecteurs d’impôts et des pécheurs notoires. »

35Cependant, la sagesse de Dieu est reconnue comme telle par ceux qui la reçoivent.

L’amour, fruit du pardon

36Un pharisien invita Jésus à manger. Jésus se rendit chez lui et se mit à table. 37Survint une femme connue dans la ville pour sa vie dissolue. Comme elle avait appris que Jésus mangeait chez le pharisien, elle avait apporté un flacon d’albâtre7.37 Pierre blanchâtre dans laquelle on taillait des vases à parfum. rempli de parfum. 38Elle se tint derrière lui, à ses pieds7.38 Comme dans toute l’Antiquité, les invités étaient allongés sur des sortes de divans, les pieds vers l’extérieur du cercle.. Elle pleurait ; elle se mit à mouiller de ses larmes les pieds de Jésus ; alors elle les essuya avec ses cheveux et, en les embrassant, elle versait le parfum sur eux.

39En voyant cela, le pharisien qui l’avait invité se dit : Si cet homme était vraiment un prophète, il saurait quelle est cette femme qui le touche, que c’est quelqu’un qui mène une vie dissolue.

40Jésus lui répondit à haute voix : Simon, j’ai quelque chose à te dire.

– Oui, Maître, parle, répondit le pharisien.

41– Il était une fois un prêteur à qui deux hommes devaient de l’argent. Le premier devait cinq cents pièces d’argent ; le second cinquante7.41 Il s’agit de deniers. Le denier représentait le salaire journalier d’un ouvrier agricole.. 42Comme ni l’un ni l’autre n’avaient de quoi rembourser leur dette, il fit cadeau à tous deux de ce qu’ils lui devaient. A ton avis, lequel des deux l’aimera le plus ?

43Simon répondit : Celui, je suppose, auquel il aura remis la plus grosse dette.

– Voilà qui est bien jugé, lui dit Jésus.

44Puis, se tournant vers la femme, il reprit : Tu vois cette femme ? Eh bien, quand je suis entré dans ta maison, tu ne m’as pas apporté d’eau pour me laver les pieds7.44 Ce que les règles de l’hospitalité lui suggéraient.; mais elle, elle me les a arrosés de ses larmes et les a essuyés avec ses cheveux. 45Tu ne m’as pas accueilli en m’embrassant, mais elle, depuis que je suis entré, elle n’a cessé de couvrir mes pieds de baisers. 46Tu n’as pas versé d’huile parfumée sur ma tête, mais elle, elle a versé du parfum sur mes pieds. 47C’est pourquoi je te le dis : ses nombreux péchés lui ont été pardonnés, c’est pour cela qu’elle m’a témoigné tant d’amour. Mais celui qui a eu peu de choses à se faire pardonner ne manifeste que peu d’amour !

48Puis il dit à la femme : Tes péchés te sont pardonnés.

49Les autres invités se dirent en eux-mêmes : « Qui est donc cet homme qui ose pardonner les péchés ? »

50Mais Jésus dit à la femme : Parce que tu as cru en moi, tu es sauvée ; va en paix.

Ang Pulong Sa Dios

Lucas 7:1-50

Giayo ni Jesus ang Ulipon sa Kapitan

(Mat. 8:5-13)

1Human sa pagpanudlo ni Jesus sa mga tawo, miadto siya sa Capernaum. 2Didto may kapitan sa mga sundalo nga Romanhon nga may ulipon nga nagsakit ug himalatyon na. Gihigugma gayod niya ang iyang ulipon. 3Busa pagkadungog sa kapitan mahitungod kang Jesus, gisugo niya ang pipila ka mga pangulo sa mga Judio sa paghangyo kang Jesus nga moadto didto sa iyang balay aron ayohon ang iyang ulipon. 4Pag-abot nila kang Jesus nagpakilooy gayod sila kaniya. Miingon sila, “Kon mahimo, tabangi ang kapitan, tungod kay maayo siya nga tawo. 5Gihigugma niya kita nga mga Judio ug nagpatukod pa gani siya ug simbahan alang kanato.”

6Busa miuban si Jesus kanila. Sa dihang hapit na sila muabot sa balay sa kapitan, gisugo sa kapitan ang pipila niya ka amigo aron sugaton si Jesus ug sultihan, “Ginoo, ayaw na lang hagoa pa ang imong kaugalingon. Dili ako takos nga magpasulod kanimo sa akong balay. 7Mao gani nga wala ako moadto kanimo tungod kay dili ako takos nga moduol kanimo. Isulti lang ug mamaayo ang akong ulipon. 8Nasayod ako niini tungod kay ako ubos man sa pagmando sa mga opisyal, ug may mga sundalo usab nga ubos sa akong pagmando. Busa kon momando ako sa usa, ‘lakaw,’ molakaw siya, ug kon momando ako sa usa, ‘anhi dinhi,’ moanhi siya. Ug kon unsa ang akong isugo sa akong ulipon, himuon niya.” 9Pagkadungog niini ni Jesus, natingala gayod siya. Miatubang siya sa mga tawo nga miuban kaniya ug miingon, “Wala pa gayod akoy nakita nga tawo sa Israel nga may pagtuo nga sama niini.” 10Mibalik ang mga sinugo sa kapitan sa iyang balay ug nakita nila nga naayo na ang ulipon.

Gibanhaw ni Jesus ang Anak sa Biyuda

11Sa wala madugay miadto si Jesus sa lungsod sa Nain. Miuban kaniya ang iyang mga tinun-an ug ang daghang mga tawo. 12Sa dihang nagkaduol na sila sa pultahan sa lungsod sa Nain, natagboan nila ang daghang mga tawo nga miuban sa paglubong sa usa ka patay. Ang namatay bugtong anak sa usa ka biyuda. 13Pagkakita ni Ginoong Jesus sa inahan sa namatay, nalooy gayod siya. Miingon siya, “Ayaw paghilak.” 14Unya miduol si Jesus sa lungon ug gikuptan niya kini, busa mihunong ang mga nagdala niini. Miingon si Jesus sa patay, “Dong, bangon!” 15Mibangon ang patay, milingkod ug misulti. Unya gihatag siya ug balik ni Jesus ngadto sa iyang inahan. 16Pagkakita niini sa mga tawo nahadlok sila, ug gidayeg nila ang Dios. Miingon sila, “Gihinumdoman sa Dios ang iyang mga katawhan. Gihatagan niya kita ug gamhanan nga propeta.” 17Mikaylap sa tibuok Judea ug sa tanang mga dapit sa palibot ang balita mahitungod sa gihimo ni Jesus.

Si Jesus ug si Juan nga Tigbautismo

(Mat. 11:2-19)

18Kining tanang nahitabo gibalita kang Juan sa iyang mga tinun-an. 19Busa gitawag ni Juan ang duha niya ka tinun-an ug gisugo niya nga moadto sa Ginoo aron mangutana kon siya na ba ang ilang gipaabot o maghulat pa sila ug lain. 20-21Unya miadto sila kang Jesus ug miingon, “Gisugo kami ni Juan nga Tigbautismo aron sa pagpangutana kanimo kon ikaw na ba ang among gipaabot o mohulat pa kami ug lain?” Niadtong higayona daghang masakiton ang gipang-ayo ni Ginoong Jesus, bisan pa kadtong may grabe nga mga sakit, ug ang mga gisudlan sa daotang espiritu. Daghan usab ang buta nga iyang gipang-ayo. 22Gitubag ni Jesus ang mga sinugo, “Balik kamo kang Juan ug sultihi ninyo siya sa inyong nakita ug sa inyong nadungog. Sultihi siya nga ang mga buta nakakita na, ang mga bakol nakalakaw na, ang mga may ngilngig nga sakit sa panit7:22 ngilngig nga sakit sa panit: Tan-awa usab ang 4:27. nangaayo ug nahimo na nga hinlo, ang mga bungol nakadungog na, ang mga patay nangabanhaw, ug ang Maayong Balita giwali ngadto sa mga kabos. 23Bulahan ang mga tawo nga wala nagaduhaduha kanako.”

24Sa nakalakaw na ang mga sinugo ni Juan, nangutana si Jesus sa mga tawo, “Sa pag-adto ninyo didto kang Juan sa kamingawan, unsa man ang inyong gipaabot nga makita? Miadto ba kamo didto aron makita ninyo ang tawo nga nagpauyon-uyon lang sama sa kugon nga monunot sa huyop sa hangin? 25O miadto ba kamo didto aron makita ninyo ang tawo nga nagsul-ob ug mahalong bisti? Apan nasayod kamo nga ang tawo nga nagasul-ob ug mahalong mga bisti ug nagkinabuhi nga hamugaway nagapuyo sa mga palasyo. 26Sultihi ninyo ako kon nganong miadto kamo didto. Dili ba aron makita ninyo ang propeta sa Dios? Oo di ba, ug labaw pa gayod siya sa propeta. 27Tungod kay siya mao ang gi-ingon sa Dios sa Kasulatan, ‘Ipadala ko ang akong tigbalita una kanimo sa pag-andam sa imong agianan.’ ”7:27 Tan-awa usab ang Mal. 3:1. 28Miingon pa gayod si Jesus, “Sa pagkatinuod, wala pay natawo sa kalibotan nga labaw pa kang Juan. Apan karon si bisan kinsa nga labing ubos sa mga nagpasakop sa paghari sa Dios mas labaw pa kang Juan.”

29Ang tanang mga tawo nga nakadungog sa pagpanudlo ni Jesus, bisan ang mga maniningil ug buhis, miuyon nga matarong ang mga katuyoan sa Dios, tungod kay kini sila nagpabautismo na man kang Juan. 30Apan ang mga Pariseo ug ang mga magtutudlo sa Kasugoan wala mouyon sa katuyoan sa Dios alang kanila, kay sila wala man nagpabautismo kang Juan.

31Miingon pa gayod si Jesus, “Unsay ikatandi ko sa mga tawo niining panahona? 32Sama sila sa mga bata nga nanglingkod sa plasa nga nagadula. Ang usa ka grupo nagaingon sa usa, ‘Gitugtogan namo kamog sonata alang sa kasal, apan wala kamo mosayaw. Gikantahan namo kamo ug awit alang sa mga patay, apan wala usab kamo mohilak!’ 33Kamo sama usab kanila, tungod kay sa pag-abot ni Juan nakita ninyo nga nagapuasa siya ug wala moinom ug bino, busa miingon kamo nga naa siyay daotang espiritu. 34Ug ako nga Anak sa Tawo, pag-abot nako, nakita ninyo nga nagakaon ug nagainom, busa nagaingon kamo nga palakaon7:34 palakaon: o, bulaos. ako ug palahubog. Nagaingon usab kamo nga amigo ako sa mga maniningil ug buhis ug sa uban pang mga makasasala. 35Apan wala kanay bali, kay ang mga tawo nga nagasunod sa kabubut-on sa Dios nagapamatuod nga husto ang gihimo sa Dios.”

Si Jesus sa Balay ni Simon nga Pariseo

36Unya may usa ka Pariseo nga midapit kang Jesus sa pagpangaon didto sa iyang balay. Busa miadto si Jesus aron mokaon didto. 37Niadtong lungsora may usa ka babaye nga nailhan gayod nga makasasala. Pagkadungog niya nga miadto si Jesus sa balay sa Pariseo miadto usab siya didto. Nagdala siya ug gamay nga tibod nga may sulod nga pahumot. 38Miduol siya dapit sa likod ni Jesus ug mihilak siya sa tiilan niini. Mitulo ang iyang mga luha sa mga tiil ni Jesus. Gipahiran niya kini sa iyang buhok ug gihalokan. Pagkahuman, gibuboan niya ug pahumot ang tiil ni Jesus. 39Pagkakita niini sa Pariseo nga midapit kang Jesus, miingon siya sa iyang kaugalingon, “Kon kining tawhana tinuod nga propeta, mahibaloan unta niya kon unsa nga matang sa babaye ang mihikap kaniya, tungod kay kanang babayhana makasasala.” 40Apan nahibaloan ni Jesus kon unsa ang iyang gihuna-huna, busa miingon siya, “Simon, may isulti ako kanimo.” Miingon si Simon, “Unsa man kana, Magtutudlo?” 41Mitubag si Jesus pinaagi sa sambingay, “May duha ka tawo nga nangutang ug kuwarta sa tigpautang. Ang usa miutang ug 500, ang usa 50. 42Unya tungod kay dili sila makabayad, wala na lang sila pabayara sa nagpautang kanila. Karon, kinsa kaha kanilang duha ang labing mahigugma sa ilang nautangan?” 43Mitubag si Simon, “Siguro kadtong dako ug utang.” Miingon si Jesus, “Husto ang imong tubag.” 44Unya gilingi niya ang babaye ug miingon kang Simon, “Nakita mo ba ang gihimo niining babaye? Pagsulod nako dinhi sa imong balay, wala mo ako hatagi ug tubig nga ihugas sa akong tiil. Apan kining babaye, gihugasan niya ang akong tiil pinaagi sa iyang luha, ug ang iyang buhok mao pa gayoy iyang gipahid. 45Wala mo ako hagki agi ug pag-abiabi. Apan kini nga babaye, gikan pa sa akong pag-abot dinhi wala gayoy hunong ang iyang paghalok sa akong tiil. 46Wala mo butangi ug lana ang akong ulo agi ug pagdawat kanako, apan kini nga babaye, ang mahalon pa gayod nga pahumot ang iyang gibubo sa akong tiil. 47Busa sultihan ko ikaw, nga ang daghan niyang mga sala gipasaylo na. Tungod niini nagpakita siya ug dako nga gugma kanako. Apan sa tawo nga gamay lang ang sala nga gipasaylo, gamay lang ang paghigugma nga iyang gipakita.” 48Unya misulti si Jesus sa babaye, “Gipasaylo na ang imong mga sala.” 49Ang mga nangaon kauban ni Jesus miingon sa ilang kaugalingon, “Kinsa ba kining tawhana nga makapasaylo man sa mga sala?” 50Unya miingon si Jesus sa babaye, “Ang imong pagtuo maoy nagluwas kanimo. Pauli nga malinawon.”