Jude 1 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Jude 1:1-25

Salutation

1Jude, serviteur de Jésus-Christ et frère de Jacques, salue ceux que Dieu a appelés à lui, qui sont aimés de Dieu le Père et gardés pour Jésus-Christ.

2Que la compassion, la paix et l’amour de Dieu vous soient pleinement accordés !

Objet de la lettre : avertir contre les faux docteurs

3Mes chers amis, j’avais le vif désir de vous écrire au sujet du salut qui nous est commun. J’ai vu la nécessité de le faire maintenant afin de vous recommander de lutter pour la foi qui a été transmise une fois pour toutes à ceux qui font partie du peuple saint.

4Car des hommes dont la condamnation est depuis longtemps annoncée dans l’Ecriture se sont infiltrés parmi nous. Ce sont des impies qui travestissent en débauche la grâce de notre Dieu en reniant Jésus-Christ, notre seul Maître et Seigneur.

Les faux docteurs et le sort qui les attend

5Laissez-moi vous rappeler des faits que vous connaissez bien. Après avoir délivré son peuple de l’esclavage en Egypte, le Seigneur1.5 Certains manuscrits ont ici : Jésus. a fait périr ceux qui avaient refusé de lui faire confiance. 6Dieu a gardé, enchaînés à perpétuité dans les ténèbres pour le jugement du grand Jour1.6 Voir 2 P 2.4 et note., les anges qui ont abandonné leur demeure au lieu de conserver leur rang.

7Les habitants de Sodome, de Gomorrhe et des villes voisines se sont livrés de la même manière à la débauche et ont recherché des relations sexuelles contre nature. C’est pourquoi ces villes ont été condamnées à un feu éternel, elles aussi, et servent ainsi d’exemple1.7 Gn 19.4-25..

8Eh bien, malgré cela, ces individus font de même : leurs rêveries les entraînent à souiller leur propre corps, à rejeter l’autorité du Seigneur et à insulter les êtres glorieux du ciel. 9Pourtant, l’archange Michel1.9 Voir Dn 10.13, 21 ; 12.1 ; Ap 12.7. lui-même, lorsqu’il contestait avec le diable et lui disputait le corps de Moïse1.9 Voir Dt 34.6. Jude mentionne ici une tradition juive., se garda bien de proférer contre lui un jugement insultant. Il se contenta de dire : Que le Seigneur te réprimande1.9 Za 3.2.!

10Mais ces gens-là insultent ce qu’ils ne connaissent pas. Quant à ce qu’ils connaissent par instinct, comme les bêtes privées de raison, cela ne sert qu’à leur perte.

11Malheur à eux ! Ils ont marché sur les traces de Caïn1.11 Gn 4.8. ; par amour du gain1.11 Balaam (Nb 22.7-35) illustre l’appât du gain qui caractérisait aussi les hérétiques (2 P 2.15)., ils sont tombés dans la même erreur que Balaam ; ils ont couru à leur perte en se révoltant comme Qoré1.11 Nb 16.1-5. Sans doute, les hérétiques s’opposaient-ils aussi aux autorités régulièrement instituées dans les Eglises locales.. 12Leur présence trouble vos repas communautaires. Ils se remplissent la panse sans vergogne, et ne s’intéressent qu’à eux-mêmes. Ils sont pareils à des nuages qui ne donnent pas de pluie et que les vents emportent, à des arbres qui, à la fin de l’automne, n’ont encore donné aucun fruit : ils sont deux fois morts, déracinés. 13Ils ressemblent aux vagues furieuses de la mer qui rejettent l’écume de leur honte, à des astres errants auxquels est réservée à perpétuité l’obscurité des ténèbres.

14A eux aussi s’applique la prophétie d’Hénok1.14 Gn 5.21-24., le septième patriarche depuis Adam, qui dit : Voici, le Seigneur va venir avec ses milliers d’anges 15pour exercer son jugement sur tous, et pour faire rendre compte, à tous ceux qui ne le respectent pas, de tous les actes qu’ils ont commis dans leur révolte et de toutes les insultes que ces pécheurs sacrilèges ont proférées contre lui1.15 Paroles extraites d’un ouvrage apocryphe intitulé Livre d’Hénoch (1.9) dont nous possédons une traduction éthiopienne. Il est aussi possible que l’auteur du Livre d’Hénoch et Jude aient puisé à une source extra-biblique commune.. 16Ces hommes-là sont d’éternels mécontents, toujours à se plaindre de leur sort, et entraînés par leurs mauvais désirs. Ils tiennent de grands discours et flattent les gens pour en tirer profit.

Progressez sur le fondement de votre foi très sainte

17Mais vous, mes chers amis, rappelez-vous ce que les apôtres de notre Seigneur Jésus-Christ ont prédit. 18Ils vous disaient : « A la fin des temps viendront des gens qui se moqueront de Dieu et qui vivront au gré de leurs propres désirs, sans aucun respect pour Dieu. » 19Ce sont de tels gens qui causent des divisions, des gens sans Dieu qui n’ont pas l’Esprit.

20Mais vous, mes chers amis, bâtissez votre vie sur le fondement de votre foi très sainte. Priez par le Saint-Esprit. 21Maintenez-vous dans l’amour de Dieu en attendant que notre Seigneur Jésus-Christ, dans sa compassion, vous accorde la vie éternelle. 22Ayez de la compassion pour ceux qui doutent1.22 Certains manuscrits ont : ceux qui doutent, cherchez à les convaincre. ; 23pour d’autres, sauvez-les en les arrachant au feu. Pour d’autres encore, ayez de la compassion, mais avec de la crainte, en ayant en horreur jusqu’au vêtement souillé par l’immoralité.

Doxologie

24A celui qui peut vous garder de toute chute et vous faire paraître en sa présence glorieuse, sans reproche et exultant de joie, 25au Dieu unique qui nous a sauvés par Jésus-Christ notre Seigneur, à lui soient reconnues la gloire et la majesté, la force et l’autorité, depuis toujours, maintenant et durant toute l’éternité ! Amen.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Judas 1:1-25

1Ñucaca, Jesucristota servij Judas, Jacobopaj huauquimi cani.

Ñucami Yaya Dios, Paipajlla causachun, agllashcacunaman quillcani: Cancunataca, Jesucristomi tucui mana allimanta huaquichin.

2Diosca cancunamanca, sumaj causaitapish, cʼuyaitapish yallijta cushca cachun.

Llullashpa pandata yachachijcunatami rimashca

(2 Ped 2:1-17)

3Cʼuyashca crijcuna, cancunapish ñucapish quishpirishcacunami canchij. Chaimantami chai quishpirinamanta quillcana yuyai shamujpi, cancunamanca quillcana tucurcani. Diosmi crinataca, Paipajlla cajcunamanca ña shuj cutin cushca. Chaitami cʼari, cʼarita shayarishpa, alli sinchita catipaichij nishpa, cunashpa cachapani. 4Ñamari maijancunaca, cancunapurapi pacalla satirishpa, crichi callarishcacuna. Chaicunaca jatun llaquiman rinapaj, ñaupamanta chʼicanyarishcacunami. Diostapish mana manchajcunami. Chaimantami, mana cʼuyaipajta ñucanchij Taita Dios cʼuyaj cashcata yachashpapish, “Ashtahuan millaita ruranallami” nincuna. Tucuita Mandaj, ñucanchij Apu Jesucristotapish, yangapimi charincuna.

5Cancuna ña yachajpipish, caitaca yuyachisha ninimi. Mandaj Diosca, Egiptomanta israelcunata llujshichishca qʼuipaca, Paita mana crijcunataca huañuchircami. 6Maijan angelcunaca jatun canapi Dios churashcata saquishpami, quiquin maipi causacushcata shitarcacuna. Chaimantami Paica, huiñaita mana llujshipaj amsapi huichcashpa churarca. Jatun llaquiman cachana punllacamami chaipi charicun. 7Sodomapi, Gomorrapi causajcunatapish, chai cʼuchulla caishuj pueblocunapi causajcunatapish, shujtajcuna ricushpa manchachunmi, huiñaita rupacuj ninapi, jatun llaquita apachun churarca. Chai caishuj pueblocunapi causajcunapísh Sodoma, Gomorra runacuna shinallatajmi pingai illaj tucushpa, huainayanallapi yuyaita churashpa cʼaricunapura, huarmicunapurallataj mana rurana millaita rurashpa causarcacuna. Chaimantami chashna llaquichirca.

8Chashna tucushcata yachashpapish, chai muscushcata yachachijcunapish chashnallatajmi paicunapaj aichata mapayachincuna. Mandashpa tiyajcunatapish pʼiñancunami. Jahua pachapi mandajcunatapish cʼamincunami. 9Angelcunata mandaj Miguel shuti jatun angelpish, huañushca Moisespaj aichata quichunacucushpaca, diablotaca llaquichij ima jatun shimihuan mana rimashcachu. Chaipaj randica: «Mandaj Diosllataj cantaca llaquichichun» nishcallami. 10Shina cajpipish, chaicunaca mana rijsishcatapish cʼaminllacunami. Shinallataj quiquin yuyaimanta imalla yachashcahuanmi, animalcuna shina yuyai illaj tucushpa, mapayashpa causancuna.

11¡Ai, chashna rurajcunaca, imachari tucunga! Paicunaca, Cainpaj ñantami catishcacuna. Balaam shinallataj cullquiraicullami, yuyai chingarishca pandarircacuna. Coré shuti runa cʼariyashcamanta huañushca shinallatajmi, chingarinaman ricuncuna.

12Chai runacunaca, can crijcunapura cʼuyanacushpa micungapaj tandanacushcapi chagrurishpaca, mapayachijcunami. Pitapish mana pingashpa micushpa, paicunallataj michirishpami, quiquin huijsallata jundachincuna. Chaicunaca, chaquishca pʼuyuta huaira caiman chaiman apashca shinami. Usya punllacunapi pʼanga urmashca, ima grano illaj chaquishca yuracunaman rijchajcunami. Sapi illaj yuracuna shinami, ishqui cutin huañushcacunami. 13Paicunapaj pinganayaj rurashcacunaca, mama cucha yacu pʼiñarishpa puscuyashca shinami. Chashna gentecunaca, tucuita yalli amsapi huiñaita chingarina huañujlla luźerocuna shina chingarinaman ringapajllami tiyacuncuna.

14Yaya Adanmanta canchis huahua huahuapi shamuj Enocca, allimari caicunamantaca cashna huillashca: «Mandaj Diostaca, huaranga huaranga paipaj angelcunandij shamucujtami ricurcani. 15Tucuicuna imalla rurashcata ricushpa juchachingapajmi shamurca. Chai punllami Paita mana manchajcuna, mana manchashpa millaita rurashcamanta llaquichina tucushcata ricuchirca. Shinallataj Diosta mana manchaj juchasapacuna millai shimicunahuan paita cʼamishcamantapish llaquichingapajmi shamurca» nishcami. 16Chai runacunaca, huashalla parlarishpa, imatapish mana alli nishpa rimajcunami. Quiquin munaillata rurashpa cushicujcunami. Jatun tucushpa, ‘Allimi cani’ nirijcunami. Imata quichungaraiculla, shujtajcunahuan mishqui shimi purijcunami.

Crishpa caticushcata amataj saquichun cunashcami

17Shina cajpipish cʼuyashca huauquicuna, Apunchij Jesucristo huillagrichun mingashcacuna ñaupaman imalla nishcataca yuyaipi charichigari. 18Paicunami cancunamanca: «Shamuj punllacunapica, imapish Diospajlla cajcunataca, pugllashpa asijcunami tiyanga. Paicunapaj quiquin mapa munaicunallata catishpa causajcunami tiyanga» nircacuna. 19Chai shinacunaca, crijcunata chʼicanyanacuipi churajcunami. Cai pachapajlla yuyarijcunami, Diospaj Espiritutaca mana charincunachu.

20Chashna cajpipish cʼuyashca huauquicuna, Dios cancunaman cushca crinataca, Diospaj jucha illaj Espíritu yuyaita cushca shina Diosta mañashpa, alli sinchita catichijlla. 21Taita Dios cancunata cʼuyacushcataca, ama cungarichijchu. Apunchij Jesucristo llaquishpa, huiñai causaita cungacama shuyacuichijlla.

22Maijancuna mana tucui shunguhuan caticujpica, alli cringacama yachachichij. 23Ninapi rupanaman ricujcunatapish, aisashpa llujshichij shina quishpichichij. Shujtajcuna millaita rurajpipish, llaquichij. Shina cashpapish paicunapica, churanallapipish ama tuparichijchu. Aichahuan millaita rurashcamantaca, churanacama mapacunami. Chaimanta, caru carulla caichij.

Diosta ‘Allimari cangui’ nishcami

24¡Ñucanchijta Quishpichij shujlla Diosmi ama urmachun huaquichi tucun. Paimi achij nicuj Pai Diospaj ñaupajpi, jatun cushicuihuan ricurichun, chuyata charicun. 25Paitaca, ñucanchij Apu Jesucristomanta, cunanpish huiñaitapish, ‘Sumajmari cangui, jatunmari cangui, caźuchijmari cangui, mandajmari cangui’ nishca cachun! Chashna cachun.