Juan 7 – APSD-CEB & BDS

Ang Pulong Sa Dios

Juan 7:1-53

Si Jesus ug ang Iyang mga Igsoon nga Lalaki

1Pagkahuman niadto, naglibot-libot si Jesus sa Galilea. Gilikayan niya ang pag-adto sa Judea tungod kay ang mga kadagkoan sa mga Judio nagtinguha sa pagpatay kaniya. 2Unya, sa dihang duol na ang pagsaulog sa mga Judio sa gitawag nga Pista sa mga Tolda, 3miingon ang mga igsoon ni Jesus kaniya, “Biya dinhi ug adto sa Judea aron makita sa imong mga tinun-an ang mga milagro nga imong gibuhat. 4Kay walay tawo nga magtago sa iyang buhat kon buot siyang mahimong inila. Busa kon nagabuhat ka man gayod niini nga mga milagro ipakita kini sa tanan!” 5(Mao kini ang gisulti sa mga igsoon ni Jesus kay bisan sila wala man motuo kaniya.) 6Miingon si Jesus kanila, “Mahimo ninyong buhaton ang inyong gusto sa bisan unsa nga panahon, apan alang kanako, dili pa kini ang husto nga higayon nga buhaton ko ang angay kong buhaton. 7Dili kamo dumtan sa mga tawo dinhi sa kalibotan, apan gidumtan nila ako kay gipadayag ko man nga daotan ang ilang binuhatan. 8Kamo lay tambong sa pista. Dili ako motambong kay dili pa kini ang akong tukma nga panahon.” 9Human niya kini masulti kanila nagpabilin siya sa Galilea.

Miadto si Jesus sa Pista

10Apan sa nakagikan na ang mga igsoon ni Jesus aron motambong sa pista, misunod si Jesus sa hilom tungod kay dili niya buot nga masayran sa mga tawo nga atua siya didto. 11Didto sa pista, gipangita siya sa mga kadagkoan sa mga Judio. Miingon sila, “Hain siya?” 12Naghinunghongay ang mga tawo mahitungod kaniya. Ang uban nagaingon “Maayo siya nga tawo.” Apan ang uban usab nagaingon, “Dili kana tinuod, kay ginalimbongan lang niya ang mga tawo.” 13Apan walay misulti sa dayag mahitungod kaniya, kay nahadlok sila sa mga kadagkoan sa mga Judio.

14Sa dihang nanungatunga na ang pista, miadto si Jesus sa templo ug nagtudlo. 15Natingala gayod ang mga kadagkoan sa mga Judio. Miingon sila, “Asa man nakakuha ug kaalam kining tawhana? Wala gani siya makaeskwela.”7:15 Wala gani siya makaeskwela: Tingali ang buot ipasabot, wala siya makaeskwela aron mahimong usa ka magtutudlo. 16Miingon si Jesus kanila, “Ang mga gitudlo ko kaninyo wala maggikan kanako, kondili naggikan sa Amahan nga nagpadala kanako. 17Si bisan kinsa nga gustong motuman sa kabubut-on sa Dios, makahibalo kon ang akong gitudlo gikan ba sa Dios o gikan lang kanako. 18Ang tawo nga nagatudlo gikan sa iyang kaugalingon nga kaalam nagapasidungog sa iya lang kaugalingon. Apan ang nagapasidungog sa nagpadala kaniya, mao ang katuohan ug dili bakakon. 19Dili ba gihatag man ni Moises kaninyo ang Kasugoan? Apan wala gayoy bisan usa kaninyo nga nagatuman niini, tungod kay kon nagatuman pa kamo, nganong gusto man ninyo akong patyon?” 20Miingon ang mga tawo, “Gisudlan ka tingalig daotan nga espiritu! Ngano, kinsa man ang gustong mopatay kanimo?” 21Miingon si Jesus, “Natingala kamo tungod kay may tawo ako nga giayo sa Adlaw nga Igpapahulay. 22Apan huna-hunaa ra gud ninyo: gitudloan kamo ni Moises nga kinahanglan tulion ang inyong mga anak nga lalaki. (Hinuon wala kini magsugod kang Moises kondili sa nauna pa gayod ninyong mga katigulangan). Busa gihimo ninyo kini bisan sa Adlaw nga Igpapahulay. 23Kon tulion gani ninyo ang bata sa Adlaw nga Igpapahulay aron dili ninyo malapas ang Kasugoan ni Moises,7:23 Sumala sa kasugoan ni Moises kinahanglan tulion sa mga Judio ang ilang mga anak sa ikawalo nga adlaw gikan sa ilang pagkatawo. Ginatuli nila sila bisan pa nga ang ikawalo nga adlaw natunong sa Adlaw nga Igpapahulay. nganong nasuko man kamo kanako tungod kay giayo ko ang usa ka tawo sa Adlaw nga Igpapahulay? 24Ayaw una kamo paghukom nga daotan ang gibuhat sa tawo kon wala pa ninyo kini masusi. Susiha una aron masayran ninyo ang tinuod.”

Naghuna-huna ang mga Tawo kon si Jesus mao na ba ang Cristo

25May mga taga-Jerusalem nga nagaingon, “Dili ba mao man kini ang tawo nga gitinguhaang patyon sa atong mga kadagkoan? 26Apan ania siya nagasulti atubangan sa mga tawo, ug ang atong mga kadagkoan wala man lay ikasulti batok kaniya. Unsa kaha, nasayod na ba sila nga siya mao ang Cristo? 27Apan nahibaloan nato kon asa gikan kining tawhana. Ug inig-abot sa Cristo walay mahibalo kon asa siya gikan.”

28Gikusgan dayon ni Jesus ang iyang tingog didto sa templo. Miingon siya, “Nahibaloan na ba ninyo kon kinsa gayod ako, ug kon asa ako gikan? Ang tinuod, wala ako moanhi dinhi sa akong kaugalingon nga pagbuot, kondili ang tinuod nga Dios mao ang nagpadala kanako. Wala ninyo siya mailhi. 29Apan ako nakaila kaniya, tungod kay ako gikan man kaniya, ug siya ang nagpadala kanako.” 30Tungod niining gisulti ni Jesus, dakpon na unta siya sa mga kadagkoan sa mga Judio. Apan walay midakop kaniya, kay wala pa man moabot ang iyang panahon.7:30 ang iyang panahon: Ang buot ipasabot, ang kabubut-on sa Dios. 31Bisan pa niana, daghan pa gihapon sa mga tawo ang mituo kaniya. Nagaingon sila, “Siya na gayod ang Cristo, kay walay bisan kinsa nga makalabaw sa mga milagro nga iyang gipanghimo.”

Gisugo ang mga Sundalo sa Pagdakop kang Jesus

32Nakadungog ang mga Pariseo sa hinunghongay sa mga tawo mahitungod kang Jesus, busa sila ug ang kadagkoan sa mga pari misugo sa mga guwardya sa templo nga dakpon si Jesus. 33Miingon si Jesus, “Hamubo na lang ang panahon nga ako makig-uban kaninyo tungod kay mobalik na ako sa nagpadala kanako. 34Pangitaon ninyo ako, apan dili na ninyo ako makita, tungod kay dili kamo makaadto sa akong adtoan.” 35Nagpangutan-anay ang mga kadagkoan sa mga Judio, “Asa diay siya moadto nga dili na man nato siya makita? Unsa, moadto ba siya sa mga siyudad sa mga Griego (diin nagkatibulaag ang uban nga mga Judio) aron manudlo sa mga Griego? 36Kay nganong moingon man siya nga ‘Pangitaon ninyo ako, apan dili na ninyo ako makita, tungod kay dili kamo makaadto sa akong adtoan’?”

Ang Tubig nga Nagahatag ug Kinabuhi

37Unya, miabot ang kataposan nga adlaw sa pista. Mao kini ang labing mahinungdanong adlaw sa pista. Niining adlawa mitindog si Jesus ug misulti ug kusog, “Si bisan kinsa nga giuhaw moduol kanako ug moinom. 38Kay sumala sa Kasulatan, si bisan kinsa nga magtuo kanako, modagayday gikan sa iyang kasingkasing ang tubig nga nagahatag ug kinabuhi.” 39(Ang buot ipasabot ni Jesus sa tubig nga nagahatag ug kinabuhi mao ang Espiritu Santo nga hapit nang madawat sa mga nagatuo kaniya. Niadtong higayona wala pa ikahatag ang Espiritu Santo, tungod kay wala pa man makabalik si Jesus ngadto sa langit.)

Nagkalain-lain ang Pagtuo sa mga Tawo bahin kang Jesus

40Daghang mga tawo ang nakadungog sa gisulti ni Jesus. Ang uban nagaingon, “Kini nga tawo mao na gayod ang Propeta nga atong gipaabot.” 41Miingon usab ang uban, “Mao na kini ang Cristo!” Apan may nagaingon usab, “Dili mahimo, kay ang Cristo dili magagikan sa Galilea. 42Dili ba nagaingon man ang Kasulatan nga ang Cristo magagikan sa kaliwat ni David, ug matawo sa lungsod sa Betlehem nga lugar ni David?” 43Busa nagkalain-lain ang pagtuo sa mga tawo mahitungod kang Jesus. 44Ang uban kanila gustong modakop kaniya, apan walay nakaako paghimo niini.

Dili Motuo kang Jesus ang mga Tigdumala

45Unya, namalik ang mga guwardya sa templo ngadto sa mga kadagkoan sa mga pari ug mga Pariseo nga nagsugo kanila sa pagdakop kang Jesus. Pag-abot sa mga guwardya, miingon dayon ang nagsugo kanila, “Nganong wala ninyo siya dakpa ug dad-a dinhi?” 46Miingon ang mga guwardya, “Karon pa gayod kami nakadungog ug tawo nga sama niadto manulti.” 47Miingon ang mga Pariseo, “Ang buot ninyong ipasabot nga bisan kamo nalimbongan usab niya? 48Aduna ba kamoy nakita nga Pariseo o usa sa atong mga kadagkoan nga mituo kaniya? 49Wala gayod! Ang mga tawo lang nga wala masayod sa Kasugoan ni Moises ang mituo kaniya. Tunglohon gayod sila sa Dios.” 50Ang usa niining mga Pariseo mao si Nicodemus. Mao kini siya ang tawo nga nakigkita kaniadto kang Jesus. 51Miingon siya sa iyang mga kauban, “Dili ba supak man sa atong kasugoan nga hukman ang tawo sa dili pa nato madungog gikan kaniya kon unsa ang iyang gibuhat?” 52Miingon sila kang Nicodemo, “Unsa, mora man usab kag taga-Galilea! Susiha ra gud ang Kasulatan ug makita mo nga wala gayoy propeta sa Dios nga magagikan sa Galilea.” 53[Pagkahuman niadto namauli silang tanan.]

La Bible du Semeur

Jean 7:1-53

Jésus à la fête des Cabanes

1Après cela, Jésus continua à parcourir la Galilée ; il voulait en effet éviter la Judée où les Juifs cherchaient à le supprimer. 2Cependant, on se rapprochait de la fête juive des Cabanes7.2 Cette fête, d’une durée de huit jours, rappelait l’époque où les Israélites vivaient sous des tentes, dans le désert, après la sortie d’Egypte. Jérusalem était durant cette semaine un centre de rassemblement des Juifs venus de tout le pays..

3Ses frères lui dirent alors : Tu devrais quitter cette région et te rendre en Judée pour que, là aussi, tes disciples puissent voir les œuvres que tu accomplis. 4Quand on veut être connu, on n’agit pas avec tant de discrétion. Puisque tu accomplis de si grandes choses, fais en sorte que tout le monde le voie.

5En effet, les frères de Jésus eux-mêmes ne croyaient pas en lui. 6Jésus leur répondit : Le moment n’est pas encore venu pour moi. En revanche, pour vous, c’est toujours le bon moment. 7Le monde n’a aucune raison de vous haïr ; mais moi, il me déteste parce que je témoigne que ses actes sont mauvais. 8Vous donc, allez à la fête ; pour ma part, je n’y vais pas encore7.8 Certains manuscrits ont : je n’y vais pas. car le moment n’est pas encore venu pour moi.

9Après leur avoir dit cela, il resta en Galilée. 10Cependant, quand ses frères furent partis pour la fête, il s’y rendit lui aussi, mais secrètement, sans se montrer. 11Or, pendant la fête, les Juifs le cherchaient et demandaient : Où est-il donc ?

12Dans la foule, les discussions allaient bon train à son sujet. Les uns disaient : C’est quelqu’un de bien.

– Pas du tout, répondaient les autres : il trompe tout le monde.

13Mais, comme ils avaient tous peur des Juifs, personne n’osait parler librement de lui.

L’opposition grandit

14La moitié de la semaine de fête était déjà passée, quand Jésus alla au Temple et se mit à enseigner. 15Les Juifs en étaient tout étonnés et se demandaient : Comment peut-il connaître à ce point les Ecritures, sans avoir jamais étudié ?

16Jésus leur répondit : Rien de ce que j’enseigne ne vient de moi. J’ai tout reçu de celui qui m’a envoyé. 17Si quelqu’un est décidé à faire la volonté de Dieu, il reconnaîtra bien si mon enseignement vient de Dieu ou si je parle de ma propre initiative. 18Celui qui parle en son propre nom recherche sa propre gloire. Mais si quelqu’un vise à honorer celui qui l’a envoyé, c’est un homme vrai ; il n’y a rien de faux en lui. 19Moïse vous a donné la Loi, et pourtant, aucun de vous ne fait ce qu’elle ordonne ! Pourquoi cherchez-vous à me tuer ?

20– Tu as un démon en toi ! lui cria la foule. Qui est-ce qui veut te tuer ?

21Jésus reprit la parole et leur dit : Il a suffi que je fasse une œuvre pour que vous soyez tous dans l’étonnement. 22Réfléchissez : Moïse vous a donné l’ordre de pratiquer la circoncision, rite qui ne vient d’ailleurs pas de Moïse, mais des patriarches. Or, cela ne vous dérange pas de circoncire quelqu’un le jour du sabbat. 23Eh bien, si on circoncit un garçon le jour du sabbat pour respecter la Loi de Moïse, pourquoi donc vous indignez-vous contre moi parce que j’ai entièrement guéri un homme le jour du sabbat ? 24Cessez donc de juger selon les apparences, et apprenez à porter des jugements conformes à ce qui est juste.

25En le voyant, quelques habitants de Jérusalem s’étonnaient : N’est-ce pas celui qu’ils veulent faire mourir ? 26Or, le voilà qui parle librement en public et personne ne lui dit rien ! Est-ce que, par hasard, nos autorités auraient reconnu qu’il est vraiment le Messie ? 27Pourtant, lui, nous savons d’où il est ; mais le Messie, quand il viendra, personne ne saura d’où il est.

28Alors Jésus intervint d’une voix forte, et on l’entendit dans toute la cour du Temple : Vraiment ! Vous me connaissez et vous savez d’où je suis ! Sachez-le, je ne suis pas venu de ma propre initiative. C’est celui qui est véridique qui m’a envoyé. Vous ne le connaissez pas. 29Moi, je le connais, car je viens d’auprès de lui, et c’est lui qui m’a envoyé.

30Alors plusieurs essayèrent de l’arrêter, et pourtant personne ne mit la main sur lui, parce que son heure n’était pas encore venue. 31Cependant, beaucoup, parmi la foule, crurent en lui.

– Quand le Messie viendra, disaient-ils, accomplira-t-il plus de signes miraculeux que n’en a déjà fait cet homme-là ?

32Ce qui se murmurait ainsi dans la foule au sujet de Jésus parvint aux oreilles des pharisiens. Alors les chefs des prêtres et les pharisiens envoyèrent des gardes du Temple pour procéder à son arrestation.

33Jésus déclara : Je suis encore pour un peu de temps parmi vous. Ensuite je retournerai auprès de celui qui m’a envoyé. 34Vous me chercherez, et vous ne me trouverez pas ; et vous ne pouvez pas aller là où je serai.

35Sur quoi, ses auditeurs se demandèrent entre eux : Où va-t-il aller pour que nous ne le trouvions pas ? Aurait-il l’intention de se rendre chez les Juifs dispersés parmi les non-Juifs ? Voudrait-il peut-être même apporter son enseignement aux non-Juifs ? 36Que peut-il bien vouloir dire quand il déclare : « Vous me chercherez et vous ne me trouverez pas ; et vous ne pouvez pas aller là où je serai » ?

L’eau vive

37Le dernier jour de la fête, le jour le plus solennel, Jésus se tint devant la foule et lança à pleine voix : Si quelqu’un a soif, qu’il vienne à moi, et que celui qui croit en moi boive. 38Car, comme le dit l’Ecriture, des fleuves d’eau vive jailliront de lui7.38 de lui: c’est-à-dire de Christ, comme le suggère le v. 39. Jésus est le vrai Temple (Jn 2.21) d’où jaillissent les fleuves d’eau vive : Ez 47.1-12 ; Jl 4.18 ; Za 14.8 (voir 13.1). D’autres comprennent, en changeant la ponctuation : 37 Si quelqu’un a soif, qu’il vienne à moi et qu’il boive. Celui qui croit en moi, 38 des fleuves d’eau vive jailliront de lui, comme le dit l’Ecriture.. 39En disant cela, il faisait allusion à l’Esprit que devaient recevoir plus tard ceux qui croiraient en lui. En effet, à ce moment-là, l’Esprit n’avait pas encore été donné parce que Jésus n’était pas encore entré dans sa gloire.

Pour ou contre Jésus ?

40Dans la foule, plusieurs de ceux qui avaient entendu ces paroles disaient : Pas de doute : cet homme est bien le Prophète attendu.

41D’autres affirmaient : C’est le Messie.

– Mais, objectaient certains, le Messie pourrait-il venir de la Galilée ? 42L’Ecriture ne dit-elle pas que le Messie sera un descendant de David et qu’il naîtra à Bethléhem7.42 Cette remarque se fonde sur 2 S 7.12 ; Mi 5.1. Beaucoup ne savaient pas que Jésus était né à Bethléhem en Judée, mais croyaient plutôt qu’il était né en Galilée, d’où il était venu., le village où David a vécu ?

43Ainsi, le peuple se trouva de plus en plus divisé à cause de lui. 44Quelques-uns voulaient l’arrêter mais personne n’osa porter la main sur lui.

45Les gardes du Temple retournèrent auprès des chefs des prêtres et des pharisiens. Ceux-ci leur demandèrent : Pourquoi ne l’avez-vous pas amené ?

46Ils répondirent : Personne n’a jamais parlé comme cet homme.

47– Quoi, répliquèrent les pharisiens, vous aussi, vous vous y êtes laissé prendre ? 48Est-ce qu’un seul des chefs ou un seul des pharisiens a cru en lui ? 49Il n’y a que ces gens du peuple qui ne connaissent rien à la Loi… ce sont tous des maudits !

50Là-dessus, l’un d’entre eux, Nicodème, celui qui, précédemment, était venu trouver Jésus, leur dit : 51Notre Loi nous permet-elle de condamner un homme sans l’avoir entendu et sans savoir ce qu’il a fait de mal ?

52– Es-tu, toi aussi, de la Galilée ? lui répondirent-ils. Consulte les Ecritures, et tu verras qu’aucun prophète ne sort de la Galilée.

[53Là-dessus chacun rentra chez soi.