Juan 20 – APSD-CEB & BDS

Ang Pulong Sa Dios

Juan 20:1-31

Ang Pagkabanhaw ni Jesus

(Mat. 28:1-8; Mar. 16:1-8; Luc. 24:1-12)

1Sayo sa adlawng Dominggo, ngitngit pa, miadto si Maria nga taga-Magdala didto sa lubnganan. Pag-abot niya didto, nakita niya nga ang gisampong nga bato wala na didto sa baba sa lubnganan. 2Busa midagan siya paingon kang Simon Pedro ug sa tinun-an nga gimahal ni Jesus. Pag-abot niya didto kanila miingon siya, “Gikuha nila sa lubnganan ang Ginoo, ug wala kami masayod kon asa nila siya gibutang!” 3Busa miadto si Pedro ug kadtong tinun-an didto sa lubnganan. 4Nanagan silang duha, apan mas kusog modagan ang usa kay kang Pedro. Busa una siya nga nakaabot sa lubnganan. 5Pag-abot niya didto miduko siya ug milili, ug nakita niya ang mga panaptong puti, apan wala siya mosulod. 6Pagkataudtaod miabot usab si Simon Pedro, ug milahos siyag sulod sa lubnganan. Nakita niya ang mga panapton 7ug ang panyo nga giputos sa ulo ni Jesus. Napilo na ang panyo sa usa ka lugar nga nalain sa mga panapton. 8-9Misulod usab dayon ang tinun-an nga unang miabot, ug nakita usab niya ang mga butang sa sulod. Bisan wala pa sila makasabot sa giingon sa Kasulatan nga kinahanglan mabanhaw si Jesus, nagtuo siya nga nabanhaw si Jesus. 10Ug mipauli dayon ang duha ka tinun-an.

Nagpakita si Jesus kang Maria nga taga-Magdala

(Mat. 28:9-10; Mar. 16:9-11)

11Si Maria nagatindog pa didto sa gawas sa lubnganan nga nagahilak. Samtang naghilak siya, miduko siya ug milili sa sulod sa lubnganan. 12Nakita niya nga may duha ka anghel didto sa sulod nga nagbisti ug puti. Didto sila nanglingkod sa gibutangan sa patayng lawas ni Jesus. Ang usa dapit sa may ulohan ug ang usa dapit sa may tiilan. 13Gipangutana sa mga anghel si Maria, “Nganong nagahilak ka?” Mitubag si Maria, “Tungod kay may nagkuha sa patayng lawas sa akong Ginoo ug wala ako masayod kon asa nila gibutang!” 14Pagkahuman niyag sulti niadto, miliso dayon siya ug nakita niya si Jesus nga nagatindog, apan wala niya mailhi nga si Jesus diay kadto. 15Nangutana si Jesus kaniya, “Nganong nagahilak ka? Kinsa ba ang imong gipangita?” Abi ni Maria nga ang tig-atiman kadto sa mga tanom didto. Busa miingon siya, “Kon ikaw ang nagkuha kaniya, sultihi ako kon asa mo siya gibutang, kay kuhaon ko siya.” 16Miingon si Jesus kaniya, “Maria!” Miatubang si Maria kang Jesus, ug miingon sa Hebreo nga pinulongan, “Rabboni!” (nga ang buot ipasabot, “Magtutudlo.”) 17Miingon si Jesus kaniya, “Ayaw pagkupot kanako, kay wala pa ako makakayab ngadto sa Amahan. Adtoi hinuon ang akong mga igsoon ug sultihi sila nga mokayab na ako ngadto sa akong Amahan ug Amahan usab ninyo, sa akong Dios ug Dios usab ninyo.” 18Busa miadto si Maria nga taga-Magdala sa mga tinun-an ni Jesus ug gisultihan niya sila nga nakita niya ang Ginoo, ug gisulti niya kanila ang gitugon ni Jesus.

Nagpakita si Jesus sa Iyang mga Tinun-an

(Mat. 28:16-20; Mar. 16:14-18; Luc. 24:36-44)

19Sa dihang kilomkilom na niadtong Dominggoha, nagtigom sa usa ka balay ang mga tinun-an. Ug tungod sa ilang kahadlok sa kadagkoan sa mga Judio, gitrangkahan nila ang mga pultahan sa balay nga ilang tigomanan. Miabot si Jesus ug mitindog didto sa ilang taliwala. Miingon siya, “Ang kalinaw maanaa kaninyo.” 20Pagkahuman niyag sulti niini, iyang gipakita kanila ang mga samad sa iyang mga kamot ug kilid. Ug nalipay gayod ang mga tinun-an sa dihang nakita nila ang Ginoo. 21Ug miingon pag-usab si Jesus kanila, “Ang kalinaw maanaa kaninyo. Ingon nga ang Amahan nagpadala kanako, ako magapadala usab kaninyo.” 22Gihuypan dayon niya sila ug miingon, “Dawata ninyo ang Espiritu Santo. 23Kon pasayloon ninyo si bisan kinsa sa ilang mga sala, gipasaylo na sila sa Dios. Apan kon dili ninyo pasayloon, wala sila pasayloa sa Dios.”

Nagduhaduha si Tomas

24Si Tomas nga gitawag nga Kaluha, nga usa usab sa dose ka mga apostoles, wala didto sa pag-abot ni Jesus. 25Busa gisultihan siya sa iyang kauban nga mga tinun-an nga nakita nila ang Ginoo. Apan miingon si Tomas kanila, “Gawas kon makita ko ang agi sa lansang sa iyang mga kamot, ug masulod ko ang akong tudlo sa iyang mga samad, ug masulod ko ang akong kamot sa samad sa iyang kilid, dili gayod ako motuo.”

26Paglabay sa usa ka semana, nagtigom pag-usab ang mga tinun-an ni Jesus sa balay nga ilang tigomanan, ug kauban na nila si Tomas. Gitrangkahan nila ang mga pultahan sa balay, apan misulod na usab si Jesus ug mitindog didto sa ilang taliwala. Miingon siya kanila, “Ang kalinaw maanaa kaninyo.” 27Dayon miingon siya kang Tomas, “Tomas, dali, tan-awa ang akong mga kamot ug isulod ang imong tudlo sa akong mga samad. Isulod usab ang imong kamot sa samad sa akong kilid. Ayaw na pagduhaduha, tuo na hinuon.” 28Miingon si Tomas kang Jesus, “Ginoo ko ug Dios ko!” 29Miingon dayon si Jesus kaniya, “Motuo ka na ba karon kay nakita mo na ako? Bulahan ang mga tawo nga nagatuo kanako bisan wala nila ako makita.”

Ang Katuyoan Niini nga Libro

30Daghan pa gayod nga mga milagro ang gipangbuhat ni Jesus nga nasaksihan mismo sa iyang mga tinun-an nga wala masulat niining libroha. 31Apan ang mga nahisulat dinhi gisulat aron motuo kamo nga si Jesus mao ang Cristo, ang Anak sa Dios. Ug kon motuo kamo kaniya may kinabuhi kamo nga walay kataposan.

La Bible du Semeur

Jean 20:1-31

Le tombeau vide

(Mt 28.1 ; Mc 16.1-4 ; Lc 24.1-2, 9-12)

1Le dimanche matin, très tôt, Marie de Magdala se rendit au tombeau. Il faisait encore très sombre. Elle vit que la pierre fermant l’entrée du sépulcre avait été ôtée de devant l’ouverture. 2Alors elle courut prévenir Simon Pierre et l’autre disciple, celui que Jésus aimait.

– On a enlevé le Seigneur de la tombe, leur dit-elle, et nous n’avons aucune idée de l’endroit où on l’a mis.

3Pierre sortit donc, avec l’autre disciple, et ils se rendirent tous deux au tombeau. 4Ils couraient tous les deux ensemble, mais l’autre disciple, plus rapide que Pierre, le distança et arriva le premier au tombeau. 5En se penchant, il vit les linges funéraires par terre, mais il n’entra pas. 6Simon Pierre, qui le suivait, arriva alors. Il entra dans le tombeau, vit les linges qui étaient par terre, 7et le linge qui avait enveloppé la tête de Jésus, non pas avec les linges funéraires, mais enroulé20.7 Ce qui peut vouloir dire que le linge avait gardé la forme de la tête de Jésus. Le corps du Ressuscité avait dû passer à travers les bandelettes mêmes : il passera à travers des portes fermées. C’est cette vue qui a convaincu les deux disciples de la réalité de la résurrection. à part, à sa place.

8Alors l’autre disciple, celui qui était arrivé le premier, entra à son tour dans le tombeau. Il vit, et il crut. 9En effet, jusque-là ils n’avaient pas encore compris que Jésus devait ressusciter, comme l’avait annoncé l’Ecriture.

10Les deux disciples s’en retournèrent alors chez eux.

Jésus apparaît à Marie de Magdala20.11 Mc 16.9-11.

11Pendant ce temps, Marie se tenait dehors près du tombeau, et pleurait. Tout en pleurant, elle se pencha vers le tombeau : 12elle vit deux anges vêtus de blanc, assis à l’endroit où le corps de Jésus avait été déposé, l’un à la tête et l’autre aux pieds. 13Ils lui dirent : Pourquoi pleures-tu ?

– On a enlevé mon Seigneur, leur répondit-elle, et je ne sais pas où on l’a mis.

14Tout en disant cela, elle se retourna et vit Jésus qui se tenait là, mais elle ne savait pas que c’était lui.

15– Pourquoi pleures-tu ? lui demanda Jésus. Qui cherches-tu ?

Pensant que c’était le gardien du jardin, elle lui dit : Si c’est toi qui l’as emporté, dis-moi où tu l’as mis, pour que j’aille le reprendre.

16Jésus lui dit : Marie !

Elle se tourna vers lui et s’écria en hébreu : Rabbouni (ce qui veut dire : Maître) !

17– Ne me retiens pas20.17 Autre traduction : ne me touche pas., lui dit Jésus, car je ne suis pas encore monté vers mon Père. Va plutôt trouver mes frères et dis-leur de ma part : Je monte vers mon Père qui est votre Père, vers mon Dieu qui est votre Dieu.

18Marie de Magdala alla donc annoncer aux disciples : J’ai vu le Seigneur !

Et elle leur rapporta ce qu’il lui avait dit.

Jésus apparaît à ses disciples

(Lc 24.36-43 ; voir Mc 16.14)

19Ce même dimanche, dans la soirée, les disciples étaient dans une maison dont ils avaient verrouillé les portes, parce qu’ils avaient peur des Juifs.

Jésus vint : il se trouva là, au milieu d’eux, et il leur dit : Que la paix soit avec vous !

20Tout en disant cela, il leur montra ses mains et son côté20.20 Où l’on pouvait encore voir les cicatrices des plaies reçues à la croix.. Les disciples furent remplis de joie parce qu’ils voyaient le Seigneur.

21– Que la paix soit avec vous, leur dit-il de nouveau. Comme le Père m’a envoyé, moi aussi je vous envoie.

22Après avoir dit cela, il souffla sur eux et continua : Recevez l’Esprit Saint. 23Ceux à qui vous remettrez leurs péchés en seront tenus quittes ; et ceux à qui vous les retiendrez en resteront chargés.

Jésus apparaît à Thomas

24L’un des Douze, Thomas, surnommé le Jumeau, n’était pas avec eux lors de la venue de Jésus.

25Les autres disciples lui dirent : Nous avons vu le Seigneur !

Mais il leur répondit : Si je ne vois pas la marque des clous dans ses mains, si je ne mets pas mon doigt à la place des clous, et si je ne mets pas la main dans son côté, je ne croirai pas.

26Huit jours plus tard, les disciples étaient de nouveau réunis dans la maison. Cette fois-ci, Thomas était avec eux. Jésus vint, alors que les portes étaient verrouillées. Il se tint au milieu d’eux et leur dit : Que la paix soit avec vous !

27Puis il dit à Thomas : Place ton doigt ici, vois mes mains ; avance ta main et mets-la dans mon côté. Ne sois donc pas incrédule, mais crois.

28Thomas lui répondit : Mon Seigneur et mon Dieu !

29– Parce que tu m’as vu, tu crois ! lui dit Jésus. Heureux ceux qui croient sans avoir vu.

30Jésus a accompli, sous les yeux de ses disciples, encore beaucoup d’autres signes miraculeux qui n’ont pas été rapportés dans ce livre. 31Mais ce qui s’y trouve a été écrit pour que vous croyiez que Jésus est le Messie, le Fils de Dieu, et qu’en croyant, vous possédiez la vie en son nom.