Marcos 3 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Marcos 3:1-35

Chaquishca maquiyuj runatami Jesús alliyachishca

(Mat 12:9-14; Luc 6:6-11)

1Shujtaj cutinpish tandanacuna huasiman Jesús yaicujpica, maqui chaquishca shuj runami chaipi tiyacurca. 2Sábado cajpimi, alliyachijpica juchachishun yuyacurcacuna. Chaimantami ‘¿Chai ungushca runata alliyachinchu, imamí?’ nishpa, chaparacurcacuna. 3Paicuna chashna yuyacujpitajmi, Jesusca chaquishca maquiyuj runataca:

—Jatari, cai tucuicunapaj chaupipi shayari— nirca.

4Jesusca, chaipi cajcunataca:

—Sabadocunapica, ¿allita ruranachu, mana cashpaca mana allita ruranachu, huañuimanta quishpichinachu, mana cashpaca huañuchinachu, imata ruranataj alli?— nishpami tapurca.

Shina nijpipish paicunaca, mana rimarcacunachu. 5Chaimanta pʼiñarishpa muyundijta ricushpaca, paicunapaj shungu chʼahuanyashca cajpi llaquirishpami, chai runataca:

—Cambaj maquita chutai— nirca.

Chutajpica, chai runapaj maquica, ña alli tucurcallami.

6Chaimanta fariseocuna llujshishpaca, Herodesta catijcunahuan tandanacushpami, Jesusta ima shina huañuchinata yuyarircacuna.

Achca ungushcacunami Jesuspajman tandanacushca

7Jesusca, Paipaj yachacujcunandijmi, mama cuchaman rircacuna. Galileamantapish, Judeamantapish achca gentecunami caticurcacuna. 8Jesús imalla allicunata rurashcata uyashpaca, Jerusalenmanta, Idumeamanta, Jordán yacu chʼimbanijmanta, Tiro pueblo muyundijmanta, Sidonmantapishmi mana jahualla gentecuna Paipajman shamurca. 9Chai tucui gentecuna ama llapichunmi Jesusca, Paipaj yachacujcunataca, barcota cʼuchullapi charichun mandarca. 10Mashnatajshi ungushcacunata alliyachicushcamantami, tucui ima ungüihuan cajcunapish Jesuspi tuparingapaj llapimurcacuna. 11Shinallataj mapa espiritucunahuan cajcunapish, Jesusta ricushpaca, Paipaj ñaupajpi shitarishpami: «¡Canca Diospaj Churimi cangui!» nishpa caparijcuna carca.

12Ashtahuanpish Paica pi cashcata ama huillachunmi, sinchita rimashpa jarcaj carca.

Huillagrichun mingangapajmi Jesusca, chunga ishquita agllashca

(Mat 10:1-4; Luc 6:12-16)

13Jesusca, chai qʼuipa urcuman huichiyashpami, Pai cayasha nishcacunallata cayarca. Chai cayashcacunallami Paipajman cʼuchuyarcacuna. 14Chai chunga ishquitaca, Paihuan cachunpish, huillagrichunpishmi churarca. 15Paicunamanca, ungushcacunata alliyachi tucunatapish, supaicunata llujshichi tucunatapishmi curca. 16Paica cai chunga ishquitami agllarca: Paillataj Pedrota shutichishca Simonta, 17Zebedeopaj churi Jacobota, Jacobopaj huauqui Juantami agllarca. Chai ishqui huauquindijtami Boanerges nishpa shutichirca. Chaica: “Cʼulun nijpaj churicuna” nisha ninmi. 18Caishujcunaca, Andrés, Felipe, Bartolomé, Mateo, Tomás, Alfeopaj churi Jacobo, Tadeo, Zelote nishca Simonpishmi carca. 19Shinallataj huañuchijcunaman Jesusta japichij Judas Iscariotepishmi carca.

Diospaj Espiritutami pʼiñashpa cʼamishcacuna

(Mat 12:22-32; Luc 11:14-23; 12:10)

20Cutintajmi, yallitaj achcacuna tandanacurca. Chaimantami Jesuspish, yachacujcunapish micungapajllapish mana pajtarircacuna. 21Ashtahuanpish Jesuspaj familiacunaca: «Yuyaita chingachishca shinami puricun» nijta uyashpami, huasiman pushana yuyai shamurcacuna.

22Ashtahuanpish Mandashcata yachachijcuna Jerusalenmanta shamushpaca: «Caica Beelzebuhuanmari. Chai supaicunata mandajhuan cashpami, supaicunataca llujshichishpa cachan» nircacunami.

23Chashna nijpimi, paicunata cayashpaca, yuyachij parlocunahuan cashna rimarca: «¿Ima shinataj Satanasca, Satanasllatatajca llujshichingari? 24Shuj llajta chaupirishpa, quiquin llajtapurallataj macanacushpaca, chai llajtaca urmangallamari. 25Chashnallataj huasi ucupuracuna pʼiñanacushpa, paicunapurallataj macanacushpaca, raquirinacushpa tucurinmanllami. 26Shinallataj Satanasllataj, pai mandacushcata chaupishpa, paipurallahuantaj macanacujpica, pai mandacushca chingarina punllamari chayanman.

27Pipish, maijan cʼari cʼari runapaj huasimanta imata shuhuasha nishpaca, paitarajmi huatan. Mana paitaraj huatashpaca, mana yaicui tucunchu. Paita huatashpallami, huasiman yaicushpa, imatapish shuhuai tucun.

28Diosca, runacunapaj ima juchacunatapish, Paita pʼiñashpa cʼamishca cajpipish, chaitaca anchuchipajmi. Chaica chashnatajmi. 29Ashtahuanpish jucha illaj Espirituta pʼiñashpa cʼamishcataca, manataj anchuchingachu, chai runaca huiñaipajmi juchayuj saquiringa» nircami.

30«Mapa espíritu japishcamari» nishcamantami, paicunataca chashna nirca.

Jesustaca mamapish, huauquicunapish ricugrishcami

(Mat 12:46-50; Luc 8:19-21)

31Chai huashallami, Jesuspaj huauquicunapish, mamapish chayamurcacuna. Paicunaca mana yaicushpami, canllallamanta cayaj cacharcacuna. 32Chaimantami, Jesuspaj muyundijpi tiyacujcunaca:

—Cambaj mama, huauquicunamari Canta mashcashpa, canllapi shayacuncuna— nircacuna.

33Chashna nijpi, Jesusca:

—¿Picunataj Ñuca mama, Ñuca huauquicuna canga?— nishpami cutichirca.

34Shina nishpa, Paipaj muyundijpi tiyacujcunata ricurashpami, cashna nirca:

—Ñuca mama, Ñuca huauquicunaca, riquichij, caipimari. 35Taita Dios munashcata rurajcunamari Ñuca huauqui, Ñuca pani, Ñuca mamatajca— nircami.

La Bible du Semeur

Marc 3:1-35

(Mt 12.9-14 ; Lc 6.6-11)

1Jésus entra de nouveau dans la synagogue. Il s’y trouvait un homme avec la main paralysée. 2On le surveillait attentivement pour voir s’il le guérirait un jour de sabbat : ils voulaient ainsi pouvoir l’accuser.

3Jésus dit à l’homme à la main infirme : Lève-toi et mets-toi là, au milieu.

4Puis il demanda aux autres : Est-il permis, le jour du sabbat, de faire du bien, ou de faire du mal ? A-t-on le droit de sauver une vie ou faut-il la laisser se détruire ?

Mais personne ne dit mot.

5Jésus promena sur eux un regard indigné. Profondément attristé par la dureté de leur cœur, il dit à l’homme : Etends la main !

Il la tendit et elle fut guérie. 6Aussitôt, les pharisiens sortirent de la synagogue et allèrent se concerter avec des membres du parti d’Hérode sur les moyens de faire mourir Jésus.

Jésus parmi la foule

7Jésus se retira du côté du lac avec ses disciples. Une foule immense le suivait : elle était venue de la Galilée, 8de la Judée, de Jérusalem, de l’Idumée3.8 l’Idumée: région située au sud de la Judée., des territoires de l’autre côté du Jourdain ainsi que de la région de Tyr et de Sidon. Ces gens venaient à lui car ils avaient appris tout ce qu’il faisait. 9Il demanda alors à ses disciples de tenir un bateau à sa disposition pour éviter d’être écrasé par la foule. 10En effet, comme il guérissait beaucoup de gens, tous les malades se précipitaient vers lui pour le toucher.

11Lorsque des gens qui étaient sous l’emprise d’esprits mauvais le voyaient, ils se prosternaient devant lui et s’écriaient : Tu es le Fils de Dieu.

12Mais il leur défendait absolument de faire savoir qui il était.

Le choix des apôtres

(Mt 10.1-4 ; Lc 6.12-16)

13Plus tard, il monta sur une colline avoisinante et appela ceux qu’il voulait, et ils vinrent à lui. 14Il désigna ainsi douze hommes [qu’il nomma apôtres]3.14 qu’il nomma apôtres: ces mots sont absents de plusieurs manuscrits. et qui devaient être constamment avec lui ; 15il les envoya annoncer l’Evangile avec le pouvoir de chasser les démons. 16Voici les noms des Douze qu’il désigna3.16 qu’il désigna: ces mots sont absents de plusieurs manuscrits. : Simon, auquel Jésus donna le nom de Pierre, 17Jacques, fils de Zébédée et Jean son frère auxquels il donna le nom de Boanergès, ce qui signifie « fils du tonnerre », 18André, Philippe, Barthélemy, Matthieu, Thomas, Jacques, fils d’Alphée, Thaddée, Simon le Zélé3.18 Voir note Mt 10.4., 19et Judas Iscariot, celui qui le trahit.

Jésus : Dieu ou Satan ?

(Mt 12.22-32 ; Lc 11.15-23 ; 12.10)

20Jésus alla à la maison et, de nouveau, la foule s’y pressa au point que lui et ses disciples n’arrivaient même plus à manger. 21Quand les membres de sa famille l’apprirent, ils vinrent pour le ramener de force avec eux. Ils disaient en effet : « Il est devenu fou. » 22Les spécialistes de la Loi qui étaient venus de Jérusalem disaient : Il est sous l’emprise de Béelzébul3.22 Béelzébul: voir note Mt 10.25. ; c’est par le pouvoir du chef des démons qu’il chasse les démons.

23Alors Jésus les appela et leur parla en paraboles : Comment Satan peut-il chasser Satan ? 24Un royaume déchiré par la guerre civile ne peut pas subsister. 25Si une famille est divisée, cette famille ne peut pas subsister. 26Si donc Satan se bat contre lui-même, s’il est en conflit avec lui-même, il ne peut plus subsister, c’en est fini de lui. 27En fait, personne ne peut pénétrer dans la maison d’un homme fort pour s’emparer de ses biens sans avoir d’abord ligoté cet homme fort : c’est alors qu’il pillera sa maison.

28Vraiment, je vous avertis : tout sera pardonné aux hommes, leurs péchés et les blasphèmes qu’ils auront prononcés. 29Mais si quelqu’un blasphème contre l’Esprit Saint, il ne lui sera jamais pardonné : il portera éternellement la charge de ce péché.

30Jésus leur parla ainsi parce qu’ils disaient : « Il est sous l’emprise d’un esprit mauvais. »

La vraie famille de Jésus

(Mt 12.46-50 ; Lc 8.19-21)

31La mère et les frères de Jésus arrivèrent. Ils se tinrent dehors et envoyèrent quelqu’un l’appeler.

32Beaucoup de monde était assis autour de lui. On vint lui dire : Ta mère, tes frères et tes sœurs3.32 Plusieurs manuscrits n’ont pas tes sœurs. sont dehors et te cherchent.

33Il répondit : Qui sont ma mère et mes frères ?

34Et, promenant les regards sur ceux qui étaient assis en cercle autour de lui, il dit : Voici ma mère et mes frères, 35car celui qui fait la volonté de Dieu, celui-là est pour moi un frère, une sœur, ou une mère.