Salmo 17 – HLGN & BDS

Ang Pulong Sang Dios

Salmo 17:1-15

Salmo 17Salmo 17 Ang titulo sa Hebreo: Ang pangamuyo ni David.

Pangamuyo sang Tawo nga Matarong

1Pamatii, Ginoo, ang akon nga pagpangayo sang hustisya.

Pamatii ang akon sinsero nga pangamuyo.

2Nakahibalo ka kon ano ang husto,

gani ikaw ang makahukom nga wala ako sing sala.

3Gin-usisa mo ang akon tagipusuon bisan kon gab-i.

Gintilawan mo ako kag wala ka sing may nakita nga sala sa akon.

Nagdesisyon ako nga indi maghambal sing malain

4pareho sang ginahimo sang iban.

Paagi sa pagtuman ko sang imo mga sugo, nalikawan ko ang pagpamintas.

5Ginasunod ko permi ang imo pamaagi

kag wala ako magsipak sa sini.

6O Dios, nagapangamuyo ako sa imo

kay nahibaluan ko nga pagasabton mo ako.

Pamatii ang akon pangamuyo.

7Ipakita ang makatilingala mo nga gugma.

Paagi sa imo gahom, ginaluwas mo ang mga tawo nga nagapangayo sang proteksyon sa imo tungod sang ila mga kaaway.

8Halungi ako pareho sang paghalong sang tawo sa iya nga mata,

kag protektari ako pareho sang pagprotektar sang pispis sa iya mga buto sa idalom sang iya mga pakpak.

9Protektari ako sa akon mga kaaway nga nagasalakay sa akon palibot agod patyon ako.

10Wala sila sing kaluoy, kag matinaas-taason kon maghambal.

11Ginpangita nila ako kag karon ginalibutan na nila ako.

Nagahulat sila sang kahigayunan nga laglagon ako.

12Pareho sila sa leon nga nagapalipod,

nga handa sa paggus-ab sa iya mabiktima.

13Sige na, Ginoo, kontraha kag pierdiha ang akon malaot nga mga kaaway.

Luwasa ako sa ila paagi sa imo gahom.17:13 gahom: sa literal, espada.

14Luwasa ako sa sini nga mga tawo nga nagakabalaka lang sa mga butang diri sa kalibutan.

Siluti sila sang silot nga gintigana mo sa ila,

pati na ang ila mga kabataan.

Kag tigan-i man sang silot ang ila mga apo.17:14 Indi klaro ang buot silingon sang Hebreo sa sini nga bersikulo.

15Pero ako iya makakita sa imo

kay wala ako sing may nahimo nga sala.

Pagbugtaw ko malipay gid ako sa akon pagkakita sa imo.

La Bible du Semeur

Psaumes 17:1-15

Poursuivi sans cause

1Prière de David.

O Eternel, ╵écoute ma requête, ╵car elle est juste ! ╵Entends mon cri !

Prête l’oreille à ma prière, ╵prononcée sans duplicité.

2Viens prononcer le jugement ╵qui me rendra justice.

Que tes yeux voient ╵où est le droit.

3Examine mon cœur, ╵observe-moi la nuit,

éprouve-moi, ╵tu ne trouveras rien ╵à reprocher en moi.

J’ai décidé ╵de ne pas pécher en paroles.

4Et quoi que fassent ╵les autres hommes,

je me suis bien gardé, ╵conformément à tes paroles, ╵de marcher sur la route des méchants.

5Je me suis tenu fermement ╵à la voie que tu as tracée,

et mes pieds n’ont pas chancelé.

6Dieu, je t’appelle ╵car tu réponds.

Prête l’oreille, ╵écoute-moi !

7Fais resplendir ╵l’immensité ╵de ton amour,

toi qui délivres ╵des agresseurs ╵ceux qui comptent sur ton intervention !

8Garde-moi ╵comme la prunelle ╵de tes yeux !

Cache-moi ╵bien à l’abri sous tes ailes17.8 Voir 36.8 ; 57.2 ; 61.5 ; 63.8 ; 91.4 ; Mt 23.37.,

9loin des ennemis ╵qui s’acharnent contre moi

et loin des méchants ╵qui me cernent !

10Ils s’enferment dans leur graisse,

et ils ont l’arrogance à la bouche.

11Ils sont sur mes pas. ╵Déjà, ils m’encerclent,

ils sont aux aguets ╵pour me terrasser,

12comme un lion ╵prêt à déchirer,

comme un fauve en embuscade.

13Lève-toi, ô Eternel, ╵et affronte-les ! ╵Fais-les s’incliner

et délivre-moi ╵de tous ces méchants ╵par ton glaive !

14Délivre-moi de ces hommes ╵par ton intervention, Eternel !

Que des hommes de ce monde ╵je sois délivré !

Leur seule part est en cette vie.

Quant à ceux que tu chéris, ╵tu combleras leurs aspirations,

leurs enfants seront bien rassasiés,

et ils auront des biens à léguer ╵à leurs descendants17.14 Autre traduction : Oui, qu’ils soient gavés, eux et leurs enfants, de ce que tu leur réserves. Qu’ils en soient tout rassasiés et en laissent à leurs descendants ! !

15Pour ma part, ╵lorsqu’il m’aura été fait justice, ╵je contemplerai ta face

et, à mon réveil, ╵je pourrai me rassasier ╵de la vue de ton image.