Luc 22 – BDS & APSD-CEB

La Bible du Semeur

Luc 22:1-71

À Jérusalem : mort et résurrection de Jésus

La trahison

(Mt 26.1-5, 14-16 ; Mc 14.1-2, 10-11 ; Jn 11.47-53)

1On était à quelques jours de la fête « des Pains sans levain », appelée la Pâque. 2Les chefs des prêtres et les spécialistes de la Loi cherchaient un moyen de supprimer Jésus, mais ils avaient peur de la réaction du peuple.

3C’est alors que Satan entra dans le cœur de Judas surnommé l’Iscariot, l’un des Douze. 4Judas alla trouver les chefs des prêtres et les officiers de la garde du Temple22.4 Il s’agit des gardes chargés de la police du Temple (voir v. 52). pour s’entendre avec eux sur la manière dont il leur livrerait Jésus. 5Ils en furent tout réjouis et convinrent de lui donner de l’argent. 6Il accepta et, dès lors, il chercha une occasion favorable pour leur livrer Jésus à l’insu de la foule.

Jésus célèbre la Pâque avec ses disciples

(Mt 26.17-19 ; Mc 14.12-16)

7Le jour de la fête des Pains sans levain, où l’on devait tuer l’agneau de la Pâque, arriva. 8Jésus envoya Pierre et Jean en leur disant : Allez nous préparer le repas de la Pâque.

9– Où veux-tu que nous le préparions ? lui demandèrent-ils.

10– Eh bien, quand vous entrerez dans la ville, vous rencontrerez un homme portant une cruche d’eau. Suivez-le jusqu’à la maison où il entrera. 11Et voici comment vous parlerez au maître de maison : « Le Maître te fait dire : Où est la pièce où je prendrai le repas de la Pâque avec mes disciples ? » 12Alors il vous montrera, à l’étage supérieur, une grande pièce aménagée ; c’est là que vous ferez les préparatifs.

13Ils partirent donc, trouvèrent tout comme Jésus le leur avait dit et préparèrent le repas de la Pâque.

(Mt 26.26-29 ; Mc 14.22-25 ; voir 1 Co 11.23-25)

14Quand ce fut l’heure, Jésus se mit à table, avec les apôtres. 15Il leur dit : J’ai vivement désiré célébrer cette Pâque avec vous avant de souffrir. 16En effet, je vous le déclare, je ne la mangerai plus jusqu’au jour où tout ce qu’elle signifie sera accompli dans le royaume de Dieu.

17Puis il prit une coupe, prononça la prière de reconnaissance et dit : Prenez cette coupe et partagez-la entre vous, 18car, je vous le déclare : dorénavant, je ne boirai plus du fruit de la vigne jusqu’à ce que le royaume de Dieu vienne.

19Ensuite il prit du pain, remercia Dieu, le partagea en morceaux qu’il leur donna en disant : Ceci est mon corps [qui est donné pour vous. Faites cela en souvenir de moi.

20Après le repas, il fit de même pour la coupe, en disant : Ceci est la coupe de la nouvelle alliance conclue par mon sang qui va être versé pour vous…22.20 Les mots entre crochets sont absents de certains manuscrits.].

(Mt 26.20-25 ; Mc 14.17-21)

21D’ailleurs, voici, celui qui va me trahir est ici, à table avec moi. 22Certes, le Fils de l’homme s’en va selon ce que Dieu a décidé, mais malheur à l’homme par qui il est trahi !

23Alors les disciples se demandèrent les uns aux autres lequel d’entre eux allait faire cela.

Grandeur et service

(Mt 20.25-28 ; Mc 10.42-45)

24Les disciples eurent une vive discussion : il s’agissait de savoir lequel d’entre eux devait être considéré comme le plus grand.

25Jésus intervint : Les rois des nations, dit-il, dominent leurs peuples, et ceux qui exercent l’autorité sur elles se font appeler leurs « bienfaiteurs22.25 Le titre de bienfaiteur (grec : Evergète) était porté par divers rois de l’Antiquité. ». 26Il ne faut pas que vous agissiez ainsi. Au contraire, que le plus grand parmi vous soit comme le plus jeune, et que celui qui gouverne soit comme le serviteur. 27A votre avis, qui est le plus grand ? Celui qui est assis à table, ou celui qui sert ? N’est-ce pas celui qui est assis à table ? Eh bien, moi, au milieu de vous, je suis comme le serviteur…

(Mt 19.28)

28Vous êtes restés fidèlement avec moi au cours de mes épreuves. 29C’est pourquoi, comme mon Père m’a donné le royaume, je vous le donne, à mon tour : 30vous mangerez et vous boirez à ma table, dans mon royaume, et vous siégerez sur des trônes pour gouverner les douze tribus d’Israël.

Jésus annonce le reniement de Pierre

(Mt 26.31-35 ; Mc 14.27-31 ; Jn 13.36-38)

31Simon, Simon ! fais attention : Satan vous a réclamés pour vous passer tous au crible, comme on secoue le blé pour le séparer de la bale. 32Mais moi, j’ai prié pour toi, pour que la foi ne vienne pas à te manquer. Et toi, le jour où tu seras revenu à moi, fortifie tes frères.

33– Seigneur, lui dit Simon, je suis prêt, s’il le faut, à aller en prison avec toi, ou même à mourir !

34– Pierre, reprit Jésus, je te l’assure : aujourd’hui même, avant que le coq chante, tu auras, par trois fois, nié de me connaître.

Sur le mont des Oliviers

35Puis, s’adressant à l’ensemble des disciples, il continua : Quand je vous ai envoyés sans bourse, ni sac de voyage, ni sandales, avez-vous manqué de quoi que ce soit ?

– De rien, dirent-ils.

36– Eh bien maintenant, poursuivit-il, si vous avez une bourse, prenez-la ; de même, si vous avez un sac, prenez-le, et si vous n’avez pas d’épée, vendez votre manteau pour en acheter une. 37Car il est écrit : Il a été mis au nombre des criminels22.37 Es 53.12., et cette parole doit s’accomplir pour moi. Car tout ce qui a été écrit de moi va s’accomplir.

38– Seigneur, lui dirent-ils, voilà justement deux épées.

– Cela suffit ! leur répondit-il.

(Mt 26.36-45 ; Mc 14.32-41)

39Alors il sortit et se dirigea, comme d’habitude, vers le mont des Oliviers. Ses disciples s’y rendirent aussi avec lui. 40Quand il fut arrivé, il leur dit : Priez pour ne pas céder à la tentation22.40 Autre traduction : pour ne pas entrer en tentation..

41Puis il se retira à la distance d’un jet de pierre, se mit à genoux et pria ainsi : 42O Père, si tu le veux, écarte de moi cette coupe22.42 Voir note Mt 26.39. ! Toutefois, que ta volonté soit faite, et non la mienne.

[43Un ange venu du ciel lui apparut et le fortifia. 44L’angoisse le saisit, sa prière se fit de plus en plus pressante, sa sueur devint comme des gouttes de sang qui tombaient à terre22.44 Les mots entre crochets sont absents de certains manuscrits..]

45Après avoir ainsi prié, il se releva et s’approcha de ses disciples. Il les trouva endormis, tant ils étaient accablés de tristesse.

46– Pourquoi dormez-vous ? leur dit-il. Debout ! Et priez pour ne pas céder à la tentation22.46 Voir 22.40 et note..

L’arrestation de Jésus

(Mt 26.47-55 ; Mc 14.43-49 ; Jn 18.2-11)

47Il n’avait pas fini de parler, quand toute une troupe surgit. A sa tête marchait le nommé Judas, l’un des Douze. Il s’approcha de Jésus pour l’embrasser. 48Mais Jésus lui dit : Judas, c’est par un baiser que tu trahis le Fils de l’homme !

49En voyant ce qui allait se passer, les compagnons de Jésus lui demandèrent : Maître, devons-nous frapper avec nos épées ?

50Et, immédiatement, l’un d’eux frappa le serviteur du grand-prêtre et lui emporta l’oreille droite. 51Mais Jésus les retint en disant : Laissez faire, même ceci22.51 Autre traduction : laissez, tenez-vous-en là. !

Puis il toucha l’oreille du blessé et le guérit. 52Il se tourna ensuite vers les chefs des prêtres, les chefs des gardes du Temple et les responsables du peuple qui avaient accompagné cette troupe pour le prendre.

– Me prenez-vous pour un bandit pour que vous soyez venus avec épées et gourdins ? 53J’étais chaque jour avec vous dans la cour du Temple, et personne n’a mis la main sur moi ; mais maintenant c’est votre heure et les ténèbres vont exercer leur pouvoir.

Pierre renie son Maître

(Mt 26.57-58 ; Mc 14.53-54 ; Jn 18.15-16)

54Alors ils se saisirent de lui et le conduisirent dans le palais du grand-prêtre. Pierre suivait à distance. 55Au milieu de la cour, on avait allumé un feu et les gens étaient assis autour. Pierre s’assit au milieu du groupe.

(Mt 26.69-75 ; Mc 14.66-72 ; Jn 18.17-18, 25-27)

56Une servante, en le voyant là près du feu, l’observa à la clarté de la flamme et dit : En voilà un qui était aussi avec lui.

57Mais Pierre le nia en disant : Mais non, je ne connais pas cet homme.

58Peu après, quelqu’un d’autre, en apercevant Pierre, l’interpella : Toi aussi, tu fais partie de ces gens !

– Mais non, déclara Pierre, je n’en suis pas !

59Environ une heure plus tard, un autre encore soutint avec insistance : C’est sûr, cet homme-là était aussi avec lui ! D’ailleurs, c’est un Galiléen !

60– Mais non, je ne sais pas ce que tu veux dire, s’écria Pierre.

Au même instant, alors qu’il était encore en train de parler, le coq se mit à chanter. 61Le Seigneur se retourna et posa son regard sur Pierre. Alors Pierre se souvint de ce que le Seigneur lui avait dit : « Avant que le coq chante aujourd’hui, tu m’auras renié trois fois ! » 62Il se glissa dehors et se mit à pleurer amèrement.

(Mt 26.67-68 ; Mc 14.65)

63Les hommes qui gardaient Jésus se moquaient de lui et le frappaient. 64Ils lui couvraient le visage et criaient : Hé ! Fais le prophète ! Dis-nous qui te frappe !

65Et ils l’accablaient d’injures.

Jésus devant le Grand-Conseil

(Mt 26.59-65 ; 27.1 ; Mc 14.55-64 ; 15.1 ; Jn 18.19-24)

66Dès le point du jour, les responsables du peuple, les chefs des prêtres et les spécialistes de la Loi se réunirent et firent amener Jésus devant leur Grand-Conseil. 67L’interrogatoire commença : Si tu es le Messie, déclare-le-nous.

Jésus leur dit : Si je vous réponds, vous ne croirez pas, 68et si je vous pose des questions, vous ne me répondrez pas. 69Mais à partir de maintenant, le Fils de l’homme siégera à la droite du Dieu tout-puissant22.69 Ps 110.1 ; Dn 7.13..

70Alors ils se mirent à crier tous ensemble : Tu es donc le Fils de Dieu !

– Vous dites vous-mêmes que je le suis, répondit Jésus.

71Là-dessus ils s’écrièrent : Qu’avons-nous encore besoin de témoignages ? Nous venons de l’entendre nous-mêmes de sa bouche.

Ang Pulong Sa Dios

Lucas 22:1-71

Ang Plano sa Pagpatay kang Jesus

(Mat. 26:1-5; Mar. 14:1-2; Juan 11:45-53)

1Hapit na ang Pista sa Pan nga Walay Patubo nga gitawag usab ug Pista sa Paglabay sa Anghel. 2Ang kadagkoan sa mga pari ug ang mga magtutudlo sa Kasugoan nangita ug pamaagi kon unsaon nila pagpatay si Jesus nga dili magkagubot, kay nahadlok man sila sa mga tawo.

Nakigsabot si Judas sa Pagtugyan kang Jesus

(Mat. 26:14-16; Mar. 14:10-11)

3Misulod si Satanas kang Judas nga gitawag ug Iscariote, nga usa sa 12 ka mga apostoles ni Jesus. 4Busa milakaw siya ug nakigkita sa kadagkoan sa mga pari ug sa mga opisyal sa mga guwardya sa templo. Gihisgotan nila kon unsaon niya pagtugyan si Jesus ngadto kanila. 5Nalipay gayod sila ug nagkauyon nga bayran siya. 6Misugot usab si Judas ug sukad niadto, nangita siya ug kahigayonan kon unsaon niya pagtugyan si Jesus ngadto kanila nga dili mahibaloan sa mga tawo.

Misugo si Jesus sa Pag-andam sa Panihapon Alang sa Pista

(Mat. 26:17-25; Mar. 14:12-21; Juan 13:21-30)

7Karon, miabot na ang Pista sa Pan nga Walay Patubo. Mao kining adlawa nga kinahanglan sa mga Judio nga maghalad ug mga karnero nga ilang kaonon alang sa Pista sa Paglabay sa Anghel. 8Busa gisugo ni Jesus si Pedro ug si Juan. Miingon siya, “Pag-una kamo ug andama ang atong panihapon alang sa Pista sa Paglabay sa Anghel.” 9Nangutana sila kaniya. “Asa man ang imong gusto nga kami mag-andam niini?” 10Mitubag si Jesus kanila, “Pag-abot ninyo sa siyudad, may motagbo kaninyo nga tawo nga nagadala ug banga nga may tubig. Sunda ninyo siya ug sulod usab kamo sa balay nga iyang sudlan, 11ug ingna ninyo ang tagbalay, ‘Nangutana ang Magtutudlo kon asa ang kuwarto nga kan-an niya uban sa iyang mga tinun-an sa pagsaulog sa Pista sa Paglabay sa Anghel.’ 12Ipakita niya kaninyo ang dako nga kuwarto sa taas nga kompleto sa kagamitan. Didto kamo pag-andam sa atong panihapon.” 13Nanglakaw ang duha nga iyang gisugo, ug nakita nila ang tanan sumala sa giingon ni Jesus kanila. Ug giandam nila didto ang panihapon alang sa pista.

Ang Kataposang Panihapon

(Mat. 26:26-30; Mar. 14:22-26; 1 Cor. 11:23-25)

14Sa dihang tingpanihapon na, milingkod si Jesus kauban sa iyang mga apostoles aron mangaon. 15Unya miingon si Jesus kanila, “Dako gayod ang akong handom nga sa dili pa ako mag-antos, magkauban una kita sa pagpangaon sa pagsaulog niining Pista sa Paglabay sa Anghel. 16Kay ang tinuod, dili na ako mokaon pag-usab niini hangtod nga matuman na ang tinuod nga kahulogan niini kon muabot na ang paghari sa Dios.” 17Unya mikuha siya ug ilimnon, nagpasalamat sa Dios, ug miingon, “Ilibot ninyo kini ug pagpuli-puli kamo sa pag-inom. 18Sa pagkatinuod, gikan karon dili na ako moinom sa ilimnon nga gikan sa ubas hangtod nga muabot ang paghari sa Dios.” 19Mikuha siya ug pan ug nagpasalamat sa Dios. Unya gipikas-pikas niya kini ug gipanghatag kanila ug miingon, “Mao kini ang akong lawas nga gihatag alang kaninyo. Himoa ninyo kini aron sa paghandom kanako.” 20Pagkahuman, mikuha siya ug ilimnon ug miingon, “Kini nga ilimnon mao ang bag-o nga kasabotan nga palig-onon pinaagi sa akong dugo nga iula alang kaninyo.

21“Apan paminaw kamo, ania kauban nato dinhi sa pagpangaon ang tawo nga magluib kanako. 22Kay ako nga Anak sa Tawo mamatay sumala sa plano sa Dios, apan alaot ang tawo nga motugyan kanako ngadto sa akong mga kaaway.” 23Pagkadungog nila niini nagpangutan-anay sila kon kinsa kaha kanila ang mohimo niini.

Ang Panaglalis kon Kinsa ang Pinakalabaw

24Sa kaulahian naglalis ang mga apostoles kon kinsa gayod kanila ang pinakalabaw. 25Busa miingon si Jesus kanila, “Dinhi niining kalibotan nagamando ang mga hari sa ilang mga sakop. Ug gusto sa mga may gahom nga tawgon sila nga mga ‘dalangpanan sa mga tawo.’ 26Apan kaninyo dili ingon niana. Kay kon kinsa kaninyo ang may taas nga katungdanan, kinahanglang magpaubos. Ug kon kinsa kaninyo ang nagdumala, kinahanglan mahisama siya sa sulugoon. 27Kinsa sa duha ang mas labaw, ang gisilbihan ba sa pagkaon o ang nagsilbi? Dili ba nga mas labaw man ang gisilbihan? Apan ako mao gayod ang nagasilbe kaninyo bisan tuod ug ako inyong agalon.”

28Misulti pag-usab si Jesus kanila, “Kamo ang miunong kanako sa mga pagsulay nga akong naagian. 29Busa tungod kay gihatagan ako sa akong Amahan ug gahom sa paghari, hatagan ko usab kamo sa samang gahom. 30Makauban ko kamo sa pagpangaon ug pag-inom didto sa akong lamisa kon maghari na ako. Magdumala ug maghukom kamo sa 12 ka tribo sa Israel.”

Gitagna ni Jesus nga Ilimod Siya ni Pedro

(Mat. 26:31-35; Mar. 14:27-31; Juan 13:36-38)

31Unya miingon si Jesus kang Pedro, “Simon, paminawa ako! Nananghid si Satanas nga sulayan niya kamo.22:31 sulayan niya kamo: sa literal, ayagon kamo sama sa pag-ayag sa trigo. 32Apan nagaampo ako alang kanimo aron nga dili mawala ang imong pagtuo. Ug kon mobalik ka na sa imong pagtuo kanako lig-onon mo ang pagtuo sa imong mga igsoon.” 33Mitubag si Pedro, “Ginoo, andam gayod ako nga mounong kanimo bisan sa prisohan o sa kamatayon.” 34Miingon si Jesus kaniya, “Pedro, sultihan ko ikaw sa tinuod, sa dili pa motuktugaok ang manok unyang gabii ilimod mo na sa makatulo nga nakaila ka kanako.”

Sa Panahon sa Kalisod

35Unya gipangutana ni Jesus ang iyang mga apostoles, “Sa dihang gisugo ko kamo kaniadto nga manglakaw sa pagwali, giingnan ko kamo nga dili magdala ug pitaka, o bag, o sandalyas. Unya unsa man, nakulangan ba kamo sa bisan unsa?” Mitubag sila, “Wala gayod.” 36Miingon si Jesus, “Apan karon, kon may bag o pitaka kamo, dad-a kini. Ug kon wala kamoy espada, ibaligya ang inyong bisti ug pagpalit ug espada. 37Sa pagkatinuod, kinahanglan nga matuman ang anaa sa Kasulatan mahitungod kanako nga nagaingon, ‘Giisip siya nga usa sa mga kriminal.’22:37 Tan-awa usab ang Isa. 53:12. Ug gani ang anaa sa Kasulatan mahitungod kanako matuman na.” 38Miingon ang mga apostoles, “Ginoo, ania may duha ka espada dinhi.” Mitubag si Jesus, “Husto na kana.”

Nagaampo si Jesus didto sa Bukid sa mga Olibo

(Mat. 26:36-46; Mar. 14:32-42)

39Milakaw si Jesus ug miadto sa Bukid sa mga Olibo sumala sa iyang nabatasan. Miuban kaniya ang iyang mga tinun-an. 40Pag-abot nila didto miingon siya, “Pag-ampo kamo nga dili kamo madaog sa pagsulay.” 41Mipalayo-layo siya kanila. Didto miluhod siya ug nagaampo. 42Miingon siya, “Amahan, kon itugot mo, ayaw ipadangat kining umaabot nako nga pag-antos. Apan dili ang akong pagbuot ang matuman, kondili ang imo.” 43[Nagpakita kaniya ang anghel gikan sa langit ug nagpalig-on kaniya. 44Tungod sa tumang kasakit nga iyang gibati, hugot ug kinasingkasing ang iyang pag-ampo, ug ang iyang singot daw sa dugo nga mitulo sa yuta.]

45Pagkahuman niya ug ampo, mitindog siya ug mibalik sa iyang mga tinun-an. Naabtan niya sila nga nangatulog tungod kay naluya sila sa hilabihan nga kasubo. 46Miingon si Jesus kanila, “Nganong nangatulog man kamo? Bangon kamo ug pag-ampo nga dili kamo madaog sa pagsulay.”

Ang Pagdakop kang Jesus

(Mat. 26:47-56; Mar. 14:43-50; Juan 18:3-11)

47Samtang nagsulti pa si Jesus, miabot ang daghang mga tawo. Si Judas nga usa sa 12 ka apostoles ang nagauna kanila. Miduol si Judas kang Jesus ug mihalok kaniya. 48Miingon si Jesus kaniya, “Judas, budhian mo ba ako nga Anak sa Tawo pinaagi sa usa ka halok?” 49Sa dihang nakita sa mga kauban ni Jesus nga morag may mahitabo na kaniya, miingon sila, “Ginoo, panigbason ba namo sila?” 50Ug gitigbas sa usa kanila ang sulugoon sa pangulong pari, ug naputol ang tuong dalunggan niini. 51Apan miingon si Jesus kanila, “Husto na kana!” Unya gibalik ni Jesus ang naputol nga dalunggan ug naayo.

52Unya miingon si Jesus sa kadagkoan sa mga pari, sa mga opisyal sa mga guwardya sa templo, ug sa uban nga mga pangulo sa mga Judio nga miadto didto sa pagdakop kaniya, “Tulisan ba ako nga kinahanglan nga magdala gayod kamo ug mga espada ug mga bunal sa pagdakop kanako? 53Adlaw-adlaw didto ako sa templo ug didto usab kamo. Nganong wala man ninyo ako dakpa? Apan mao na kini ang inyong higayon. Ug niining panahona nagahari ang kangitngit.”

Gilimod ni Pedro si Jesus

(Mat. 26:57-58, 69-75; Mar. 14:53-54, 66-72; Juan 18:12-18, 25-27)

54Gidakop nila si Jesus ug gidala ngadto sa balay sa pangulong pari. Misunod usab si Pedro, apan didto lang siya sa layo. 55Didto sa tunga sa tugkaran naghaling ug kalayo ang mga tawo ug nanglingkod didto sa duol aron mainit-initan. Si Pedro nagpaduol usab didto kanila ug milingkod. 56May usa ka sulugoon nga babaye nga nakakita kang Pedro nga nagalingkod duol sa kalayo. Gitutokan niya si Pedro, ug miingon, “Kini siya kauban usab nianang tawo.” 57Apan milimod si Pedro nga nagaingon, “Day, wala man gani ako makaila kaniya.” 58Wala madugay may nakakita na usab kaniya nga lalaki nga nagaingon, “Ikaw usa usab sa iyang mga kauban.” Apan mitubag si Pedro, “Dili uy! Dili niya ako kauban.” 59Mga usa ka oras ang milabay ug may miingon na usab, “Tinuod gayod nga kining tawhana kauban niya kay siya taga-Galilea usab.” 60Apan mitubag si Pedro, “Dili uy! Wala ako makahibalo sa imong gipanulti.” Samtang nagsulti pa si Pedro, mituktugaok ang manok. 61Milingi ang Ginoo ug gitutokan niya si Pedro. Unya nahinumdoman ni Pedro ang gisulti sa Ginoo nga sa dili pa motuktugaok ang manok, ilimod na niya siya sa makatulo. 62Busa migawas si Pedro ug mihilak gayod sa hilabihan.

Gibugalbugalan ug Gibunalan si Jesus

(Mat. 26:67-68; Mar. 14:65)

63Gibugalbugalan ug gibunalan si Jesus sa mga tawo nga nagbantay kaniya. 64Gitaptapan nila siya ug giingnan, “Tag-ana kon kinsa ang nagdapat kanimo?” 65Ug daghan pa gayod ang ilang gipanulti sa pagpakaulaw kaniya.

Gidala si Jesus sa Korte sa mga Judio

(Mat. 26:59-66; Mar. 14:55-64; Juan 18:19-24)

66Pagkabuntag, nagtigom ang mga pangulo sa mga Judio. Ang uban kanila kadagkoan sa mga pari, ug ang uban mga magtutudlo sa Kasugoan. Gidala nila si Jesus sa ilang korte. 67Miingon sila kang Jesus, “Tug-ani kami kon ikaw ba ang Cristo.” Mitubag siya, “Bisan sultihan ko kamo dili gihapon kamo motuo. 68Ug kon pangutan-on ko kamo dili usab kamo motubag. 69Apan gikan karon, ako nga Anak sa Tawo molingkod na sa tuong dapit sa makaga-gahom nga Dios.” 70Miingon silang tanan, “Kon mao kana, ikaw diay ang Anak sa Dios.” Mitubag si Jesus, “Kamo na gayod ang nagaingon.” 71Busa miingon sila, “Unsa pa gayod nga mga pagpamatuod ang atong gikinahanglan? Kita na mismo ang nakadungog sa iyang giingon.”