Romanos 8 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Romanos 8:1-39

Diospaj Espíritu pushachun saquichij

1Cunanca caita uyaichij: Cristo Jesus-huan shujlla cajcunataca, ña mana jatun llaquiman cachangachu. Paicunaca, ña mana quiquin aicha munashca shina causancunachu, ashtahuanpish Diospaj Espíritu munashca shinami causancuna. 2Cristo Jesus-huan shujlla cajcunaman causaita cuj Diospaj Espíritu mandashcami, ñucataca jucha mandacunmantapish, huañuimantapish cacharichirca. 3Juchaman apajlla aichayuj cajpimari, Mandashcaca mana cacharichi tucurca. Chaimantami Taita Diosca, Paipaj quiquin Churita juchayujcunapaj aicha shina aichayuj tucushpa, gentecunapaj juchamanta huañuchun cacharca. Chashnami Diosca, ñucanchij juchataca, Paipaj aichapi tucuchishpa chingachirca. 4Dios Mandashcapi nishca shina ñucanchij causai tucuchunmi, chashnaca rurarca. Chaimantami ñucanchijca, ña mana quiquin aicha munashca shina causanchij. Ashtahuanpish Diospaj Espíritu munashca shinami causacunchij.

5Aicha munashcallata rurashpa causajcunaca, quiquin aichapajllami yuyancuna. Ashtahuanpish Diospaj Espiritupaj cajcunaca, Diospaj Espíritu yuyachishcatami catincuna. 6Aicha munaicunaca, huañuillamanmi chayachin. Ashtahuanpish Diospaj Espíritu yuyachishcata catinaca, huiñai causaitapish, sumaj causaitapishmi cun. 7Chaimanta, aicha yuyachishcata ruranaca, Diospimi pʼiñaipi churan. Aichaca Dios Mandashcata mana caźunachinchu, manataj caźui tucunpishchu. 8Chaimantami, quiquin aicha munashcallata rurashpa causajcunaca, Taita Diostaca mana cushichi tucun.

9Ashtahuanpish cancunaca, Diospaj Espíritu cancunapi causacujpitajca, ña mana quiquin aicha munashca shinachu causanguichij. Ashtahuanpish Diospaj Espíritu yachachishca shinami causacunguichij. Maijanpish Cristopaj Espirituta mana charijca, mana paipajchu. 10Cutin Cristo cancunapi causacujpipish, aichaca juchayuj cashcamanta huañungatajmi. Shina cajpipish, Diosllataj ima juchachina illajta rurashpa chasquishcamantami, cancunapaj espirituca causacun. 11Huañushcacunapaj chaupimanta Jesusta causachij Diospaj Espiritumi cancunapi causacun. Huañushcacunapaj chaupimanta Cristo Jesusta causachij Pai Diosllatajmi, cancunapi causacuj Paipaj Espirituhuan cancunapaj huañuj aichatapish causachinga.

12Chai tucuimantaca huauqui, panicuna, ñucanchij causaitaca Paiman cunatajmi canchij. Ña mana aichapajtaca rurashpa causanachu canchij. 13Quiquin aicha munashca shina causacushpaca, huañunguichijmi. Ashtahuanpish Diospaj Espirituhuan tucushpa, aicha munaicunata huañuchishpaca, causanguichijmi. 14Diospaj Espíritu pushachun saquijcunallami, Diospaj huahuacunatajca. 15Chaimanta cancunaca, mana huatashpa charij espirituta chasquircanguichijchu. Ashtahuanpish Diospaj quiquin huahuata ruraj Espiritutami chasquircanguichij. Paimantami Taita Diostaca: (“¡Abba!”) “¡Ñuca Yayito!” nishpa, caparishpa mañacunchij. 16Diospaj Espiritullatajmi: “Taita Diospaj huahuacunami canguichij” nishpa, ñucanchij espirituman huillacun. 17Diospaj huahuacuna cashpami, Taita Dios charishcacunata japina canchij. Cristoman cushcatamari, ñucanchijmanpish chaupinga. Cristo shinallataj llaquita apashpaca, pai shinallatajmi sumajyachishca cashun.

Shamuj causaipi cushicunatami shuyanchij

18Shina cajpica, cai causaipi apacushca llaquicunaca, shamuj causaipi ñucanchijta Dios sumajyachinahuan chʼimbapurajpica, ima mana canchu. Chaitatajca allimi yachani. 19Diospaj huahuacunata chashna sumajyachijtaca, tucui imallata Dios rurashcacunami ricunaihuan chaparacuncuna. 20Tucui imallata Dios rurashcacunaca, mana quiquin munaimantachu yanga tucurcacuna. Ashtahuanpish Dios pai mushujyachijta chai yuyai shuyachunmi, paillataj chashna rurarca. 21Dios rurashca tucui ima tiyajcunallatajmi, chingarinapajlla huatashca tiyacunmanta cacharichishca canga. Tucui chaicunatami, Diospaj huahuacunata shinallataj cacharichishpa sumajyachishca canga. 22Dios rurashca tucui imalla tiyajmi, huachacuj huarmi achcata nanachicuj shina, cunancama llaquicunahuan, ‘¡Ai!’ nicujta ricunchij. 23Mana chaicunallachu ‘¡Ai!’ nicun, ñucanchijpishmari ñucanchij shungupica ‘¡Ai!’ nicunchij. Ña Diospaj Espirituta charij, Paipaj huahuacuna cashpapish, ñucanchij aichatapish mushujyachishpa quishpichichunmari shuyacunchij. 24Chai yuyailla shuyacuchunmi, ñucanchijtaca quishpichihuashca. Chai shuyacushcata ñahuihuan ricushpa charicujpica, ¿ima shuyanataj tiyanmanri? Pipish pai shuyacushcata ña charishpaca, ¿imatataj ashtahuanca shuyanmanri? 25Manaraj ricushcata shuyacushcamantami, cʼuyaj shunguhuan, chai yuyai chaparacunchij.

26Shinallataj ñucanchij irquicuna cajpimi, Diospaj Espiritullataj imatapish yachachicun. Diosta imata mañanallatapish mana yachajpimi, Diospaj Espiritullataj ‘¡Ai!’ nishpa, ñucanchijmantaca, mana rimai tucushca shimicunahuan Diostaca mañaracun. 27Ashtahuanpish shungu yuyashcata yachaj Diosca, Paipaj Espíritu imata mañashcataca yachanmari. Diospaj Espirituca, Taita Dios munashca shinamari Paipajlla cajcunamantaca mañaracun.

Ñucanchij quiquin mishashcatapish yallimi charinchij

28Taita Diosta cʼuyajcunapajca, tucui imapish allipajmi shamun. Paicunaca, Dios imapaj agllasha nishca shinataj agllashcacunami. 29Taita Diosca ñaupamantami Pai rijsishcacunataca, Paipaj Churiman rijchajcuna cachun chʼicanyachirca. Cai tucui huauqui panicunapurapi, Pai punta Churi cachunmi chashna rurarca. 30Ñaupaman Pai chʼicanyachishcacunallatatajmi cayarca. Chai cayashcacunatami, ima juchachina illajta rurarca. Ima juchachina illajta rurashcacunatami sumajyachircapish.

31Pai chashna rurashcataca, ¿ima nishuntaj? Taita Dios ñucanchijhuan cajpica, ¿pitaj ñucanchijtaca imata ningari? 32Diosca Paipaj quiquin Churitaca, mana mitsashpa tucui ñucanchijmanta huañuchun curcallamari. Paitapish mana mitsashca jahuaca, ¿manachu ñucanchijmanca tucui ima allitapish cungalla? 33Taita Dios agllashcacunataca, ¿pitaj imata juchachingari? Paicunataca, Diosllatajmari ima juchachina illajta rurashca. 34Jatun llaquimanca, ¿pitaj cachai tucungari? Cristomari ñucanchijmanta huañurca. Cunacarin causarishpa, Taita Diospaj alli ladopi tiyashpamari, ñucanchijmanta mañaracun. 35Cristopaj cʼuyaimantaca, ¿ima llaquichu, ima manchaichu, pʼiñajcuna llaquichishcachu, yaricaichu, churana illaichu, llaqui japinallapi puricuichu, huañuchijcuna manchachishcachu, pitaj anchuchi tucungari? 36Dios Quillcachishcapipish cashnami nin:

«Canmantami punllanta huañuchisha nishca purinchij.

Huañuchinapaj japishca ovejacunata shinami,

ñucanchijtaca charincuna» ninmi.

37Cai tucui llaquicuna japijpipish, ñucanchijta cʼuyaj Cristomantami ima mana tucushpa, tucuita mishanchij. 38Chaimanta caitaca allimi yachani: Huañuipish, causaipish, angelcunapish, mandacuj supaicunapish, pushaj umacunapish, cunan punllacunapish, shamuj punllacunapish, 39jahuamanta cashpa, allpa ucumanta imacuna cashpa, Dios rurashca ima shujtajcunapish, Apunchij Cristo Jesusmanta Taita Dios ñucanchijta cʼuyacujmantaca, manataj anchuchi tucungachu.

La Bible du Semeur

Romains 8:1-39

Vivre conduits par l’Esprit

1Maintenant donc, il n’y a plus de condamnation pour ceux qui sont unis à Jésus-Christ. 2Car la loi de l’Esprit qui nous donne la vie dans l’union avec Jésus-Christ t’a libéré8.2 Certains manuscrits ont : m’a libéré et d’autres : nous a libérés. de la loi du péché et de la mort.

3Car ce que la Loi était incapable de faire, parce que l’état de l’homme la rendait impuissante, Dieu l’a fait : il a envoyé son propre Fils avec une nature semblable à celle des hommes pécheurs et, pour régler le problème du péché8.3 Autre traduction : et il l’a offert en sacrifice pour le péché., il a exécuté sur cet homme la sanction qu’encourt le péché8.3 Autre traduction : il a ainsi condamné le péché qui est dans la nature humaine..

4Il l’a fait pour que la juste exigence de la Loi soit pleinement satisfaite en ce qui nous concerne8.4 Autre traduction : en nous., nous qui vivons, non plus à la manière de l’homme livré à lui-même, mais dans la dépendance de l’Esprit.

5En effet, les hommes livrés à eux-mêmes tendent vers ce qui est conforme à l’homme livré à lui-même. Mais ceux qui ont l’Esprit tendent vers ce qui est conforme à l’Esprit.

6Car ce à quoi tend l’homme livré à lui-même mène à la mort, tandis que ce à quoi tend l’Esprit conduit à la vie et à la paix. 7En effet, l’homme livré à lui-même, dans toutes ses tendances, n’est que haine de Dieu : il ne se soumet pas à la Loi de Dieu car il ne le peut même pas. 8Les hommes livrés à eux-mêmes sont incapables de plaire à Dieu. 9Vous, au contraire, vous n’êtes pas livrés à vous-mêmes, mais vous dépendez de l’Esprit, puisque l’Esprit de Dieu habite en vous. Si quelqu’un n’a pas l’Esprit de Christ, il ne lui appartient pas.

10Or, si Christ est en vous, votre corps reste mortel à cause du péché, mais l’Esprit est source de vie8.10 Autre traduction : mais votre esprit a reçu la vie., parce que vous avez été déclarés justes. 11Et si l’Esprit de celui qui a ressuscité Jésus habite en vous, celui qui a ressuscité Christ rendra aussi la vie à votre corps mortel par son Esprit qui habite en vous.

12Ainsi donc, frères et sœurs, si nous avons une obligation, ce n’est pas celle de vivre à la manière de l’homme livré à lui-même. 13Car, si vous vivez à la manière de l’homme livré à lui-même, vous mourrez, mais si, par l’Esprit, vous faites mourir les actes mauvais que vous accomplissez dans votre corps, vous vivrez. 14Car ceux qui sont conduits par l’Esprit de Dieu sont fils de Dieu.

15En effet, vous n’avez pas reçu un Esprit qui fait de vous des esclaves et vous ramène à la crainte : non, vous avez reçu l’Esprit en conséquence de votre adoption8.15 L’adoption était courante chez les Grecs et les Romains. Les enfants adoptifs avaient les mêmes droits que les autres enfants – y compris le droit d’héritage (v. 23 ; Ga 4.5). par Dieu comme ses fils et ses filles. Car c’est par cet Esprit que nous crions : Abba8.15 Mot araméen signifiant : cher père (voir Ga 4.6)., c’est-à-dire Père !

16L’Esprit Saint lui-même témoigne à notre esprit que nous sommes enfants de Dieu. 17Et puisque nous sommes enfants, nous sommes aussi héritiers : héritiers de Dieu, et donc cohéritiers de Christ, puisque nous souffrons avec lui pour avoir part à sa gloire.

L’espérance au milieu des détresses présentes

18J’estime d’ailleurs qu’il n’y a aucune commune mesure entre les souffrances de la vie présente et la gloire qui va se révéler en nous8.18 Autre traduction : pour nous..

19En effet, la création attend, avec un ardent désir, la révélation des fils de Dieu. 20Car la création tout entière a été réduite à une condition bien dérisoire8.20 Cette expression reprend le mot-clé de l’Ecclésiaste qui est rendu dans diverses traductions par : ce qui est vain, dérisoire, futile, éphémère, précaire, etc. ; cela ne s’est pas produit de son gré, mais à cause de celui qui l’y a soumise. Il lui a toutefois donné une espérance : 21c’est que la création elle-même sera délivrée de l’esclavage, de la corruption pour accéder à la liberté que les enfants de Dieu connaîtront dans la gloire.

22Nous le savons bien, en effet : jusqu’à présent la création tout entière est unie dans un profond gémissement et dans les douleurs d’un enfantement. 23Elle n’est pas seule à gémir ; car nous aussi, qui avons reçu l’Esprit comme avant-goût de la gloire, nous gémissons du fond du cœur, en attendant d’être pleinement établis dans notre condition de fils adoptifs de Dieu quand notre corps sera délivré8.23 Certains manuscrits ont uniquement : nous gémissons du fond du cœur en attendant la pleine libération de notre corps..

24Car nous sommes sauvés, mais c’est en espérance ; or, voir ce que l’on espère, ce n’est plus espérer ; qui, en effet, continue à espérer ce qu’il voit ? 25Mais si nous ne voyons pas ce que nous espérons, nous l’attendons avec persévérance. 26De même, l’Esprit vient nous aider dans notre faiblesse. En effet, nous ne savons pas prier comme il faut8.26 Autre traduction : nous ne savons pas ce qu’il convient de prier., mais l’Esprit lui-même intercède en gémissant d’une manière inexprimable.

27Et Dieu qui scrute les cœurs sait ce vers quoi tend l’Esprit, car c’est en accord avec Dieu qu’il intercède pour les membres du peuple saint. 28Nous savons en outre que Dieu fait concourir toutes choses au bien de ceux qui l’aiment8.28 Autre traduction : que toutes choses concourent ensemble au bien de ceux qui aiment Dieu. D’autres comprennent : que l’Esprit fait concourir toutes choses au bien de ceux qui aiment Dieu., de ceux qui ont été appelés conformément au plan divin. 29En effet, ceux que Dieu a connus d’avance8.29 Autre traduction : choisis d’avance., il les a aussi destinés d’avance à devenir conformes à l’image de son Fils, afin que celui-ci soit l’aîné de nombreux frères et sœurs. 30Ceux qu’il a ainsi destinés, il les a aussi appelés à lui ; ceux qu’il a ainsi appelés, il les a aussi déclarés justes, et ceux qu’il a déclarés justes, il leur a aussi donné sa gloire.

L’amour de Dieu : une assurance certaine

31Que dire de plus ? Si Dieu est pour nous, qui se lèvera contre nous ? 32Lui qui n’a même pas épargné son propre Fils, mais l’a livré pour nous tous, comment ne nous donnerait-il pas aussi tout avec lui ? 33Qui accusera encore les élus de Dieu ? Dieu lui-même les déclare justes. 34Qui les condamnera ? Christ est mort, bien plus : il est ressuscité ! Il est à la droite de Dieu et il intercède pour nous.

35Qu’est-ce qui pourra nous arracher à l’amour de Christ ? La détresse ou l’angoisse, la persécution, la faim, la misère, le danger ou l’épée ? 36Car il nous arrive ce que dit l’Ecriture :

A cause de toi,nous sommes exposés à la mortà longueur de jour.

On nous considèrecomme des moutonsdestinés à l’abattoir8.36 Ps 44.23..

37Mais dans tout cela nous sommes bien plus que vainqueurs par celui qui nous a aimés. 38Oui, j’en ai l’absolue certitude : ni la mort ni la vie, ni les anges ni les dominations, ni le présent ni l’avenir, ni les puissances, 39ni ce qui est en haut ni ce qui est en bas8.39 Autre traduction : ni la hauteur, ni la profondeur (voir Ps 139.8)., ni aucune autre créature, rien ne pourra nous arracher à l’amour que Dieu nous a témoigné en Jésus-Christ notre Seigneur.