Mateo 9 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Mateo 9:1-38

Mana cuyurij ungushca runatami Jesús alliyachishca

(Mar 2:1-12; Luc 5:17-26)

1Chai qʼuipami Jesusca, barcopi yaicushpa cuchata cutin chʼimbashpaca, Pai causashca pueblollamantaj chayarca. 2Chaiman chayajpica, mana cuyurij ungushca runatami chacanapi apamurcacuna. “Alliyachingami” nishpa, tucui shunguhuan paicuna crishcata ricushpami Jesusca, chai ungushca runataca:

—Huahua, ama manchaichu. Cambaj juchacunataca, ñami anchuchini— nirca.

3Mandashcata yachachijcunapuramanta maijancuna chaita uyashpaca: “Cai runaca, Dios tucushpamari chashna nicun” ninacurcacunami. 4Paicuna chashna yuyacujta yachashpami, Jesusca cashna nirca:

—¿Ima nishpataj chashna millaita yuyacunguichij? 5¿‘Cambaj juchacunata anchuchinimi’ ninachu, mana cashpaca: ‘Jatari, puri’ ninachu? ¿Ima ninataj ashtahuan jahualla? 6Runa Aichayuj ñucataca, juchacunata anchuchij cachun cai pachaman Dios cachashca cashcata cunanmi ricuchisha— nishpami, mana cuyurijta ruraj ungüihuan caj runataca cashna nirca:

—¡Jatari, canta huandumushcata apashpa huasiman rilla!— nirca.

7Jesús chashna nijpica chai runaca, jatarishpa huasiman rircallami. 8Chashna alliyachijta tucui ricujcunaca achcata mancharishpami, chai rurai tucunata runacunaman cushcamanta, Diostaca alli nircacuna.

Jesusca Mateotami ‘Ñucata cati’ nishca

(Mar 2:13-17; Luc 5:27-32)

9Jesusca chaimanta rishpaca, Mateo shuti runatami, impuestota japinapi tiyacujta ricurca. Paita ricushpaca:

—Ñucata cati— nijpica, Mateoca jatarishcahuan Jesusta catishpa rircallami.

10Mateopaj huasiman rishpami, Jesusca, Paipaj yachacujcunandij chaipi micucurca. Impuestota japij achca runacunapish, juchayujcunapish chaiman chayashpami, paicunahuan micucurcacuna. 11Chaita fariseocuna ricushpami, Jesuspaj yachacujcunataca:

—¿Ima nishpataj cancunapaj Yachachijca, impuestota japijcunahuan, juchayujcunahuanpish micucun?— nishpa tapurcacuna.

12Shina nicujta Jesús uyashpaca, cashnami nirca:

—Mana ungushca cajcunaca, mana pi jambijta mashcanchu, ungushcacunallami mashcancuna. 13Dios Quillcachishcapica: “Animalcunata huañuchishpa ñucaman cushpa rupachinapaj randica, shujtajcunata llaquij caichigari. Ñucaca chashna cachunmi munani” ninmi. Richij, chashna nishcataraj yachamugrichij. Ñucaca, cashcata rurajcunataca mana cayaj shamurcanichu, ashtahuanpish juchayujcunatamari, llaquirishpa Diospajman cutirichun cayaj shamurcani— nircami.

Ima shina ayunanatami yachachishca

(Mar 2:18-22; Luc 5:33-39)

14Chai qʼuipami, Bautiźaj Juanpaj yachacujcuna Jesuspajman shamushpaca:

—Fariseocunapish, ñucanchijpish tauca cutinmari ayunanchij. Cambaj yachacujcunaca, ¿ima nishpataj mana ayunancuna?— nishpa tapurcacuna.

15Chashna tapujpi, Jesusca cashnami nirca:

—Bodapi cajcunaca, novio paicunallahuantaj cajpica, ¿maitataj llaquilla cangari? Cusa illajlla saquirina punllacuna chayamungami. Chaipimi ayunangacuna.

16Pipish mauca churanataca, mana mushuj linsohuan llachapashpa siranchu. Chashna rurajpica, mushuj linsoca mauca churanataca ashtahuanmi lliquinman. 17Shinallataj cunanlla rurashca vinotapish, mauca capachocunapica pi mana churanchu. Mushuj vinota mauca capachopi churajpica, capachopish lliquirin, vinopish tallirinllami. Chaimantami llullu vinotaca, capachocunapish vinopish ama ima tucuchun, mushuj capachocunapi churancuna— nircami.

Jairopaj ushushitaca causachishca, yahuar cacharirishca huarmitaca alliyachishcami

(Mar 5:21-43; Luc 8:40-56)

18Jesús chashna yachachicujpirajmi, mandaj runaca paipajman shamurca. Chai runaca, Paipaj ñaupajpi pambacama cumurishpami cashna nirca:

—Ñuca ushushica cunanllamari huañun. Jacupaiari, paipaj jahuapi Cambaj maquita churajpica, causaringallami— nircami.

19Shina nijpica jatarishcahuanmi Jesusca, Paipaj yachacujcunandij chai runahuan rirca. 20Ñanta ricujpimi, Jesuspaj churana chupapica, huashamanta maquihuan shuj huarmi tuparirca. Chai huarmica, chunga ishqui huatatami yahuar cacharirishpa ungushca carca. 21Paica: “Jesuspaj churanapi tuparishpalla alliyashallami” yuyashpami tuparirca. 22Jesusca tigrarishpa chai huarmita ricushpaca, cashnami nirca:

—Huahua, ama manchaichu. Ñuca alliyachinata crishcamantami alliyashcangui— nircami.

Shina nijpica chai huarmica, ña alliyarcallami.

23Chai mandajpaj huasiman Jesús chayashpaca, huacacujcunatapish, flautapi tocajcunatapishmi ricurca. 24Paicunataca:

—Caimanta llujshipaichij. Huambraca mana huañushcachu, dormicunllamari— nircami.

Chashna nijta uyashpami, Paitaca chanzata rurarcacuna. 25Ña tucuicuna llujshijpi huasiman yaicushpa, huambrapaj maquita Jesús japijpica, huambraca jatarircallami. 26Jesús chashna rurashcataca, tucui chai llajtapimi huashan parlanacurcacuna.

Ñahui mana ricuj ishqui runacunatami Jesús alliyachishca

27Chai huasimanta Jesús llujshishpa ricujpimi, ñahui mana ricuj ishqui runacunaca:

—¡Davidpaj Churi, ñucanchijta llaquihuai!— nishpa caparishpa catircacuna.

28Ña huasipi cajpimi, chai ishqui mana ricuj runacunaca Jesuspajman chayamurca. Chaipimi Paica:

—¿Ñuca cancunata alliyachi tucunata cringuichijchu?— nishpa tapujpi, paicunaca:

—Ari Apu, crinchijmi— nircacuna.

29Shina nijpi Jesusca, paicunapaj ñahuicunapi maquihuan japishpami:

—Cancuna crishca shinallataj alliyaichij— nirca.

30Chashna nijpica, paicunapaj ñahuicunaca alliyarcallami. Ña alliyajpi Jesusca cutin cutinmi:

—Caitaca pajta piman parlanguichijman— nirca.

31Chashna nijpipish paicunaca chaimanta rishcahuanmi, Jesús alliyachishcataca tucui chai llajtapi parlarcacuna.

Mana rimaj runatami Jesús alliyachishca

32Chai alliyaj runacuna llujshishpa ricujpimi, supai japishcamanta mana rimai tucuj runata Jesuspajman pushamurcacuna. 33Supaita Jesús llujshichijpica, mana rimaj runaca ña rimarcallami. Chaita ricushpaca, chai tucui gentecuna mancharinacushpami:

—Cashna rurajtaca, Israel llajtapica manaraj ricushcanchijchu— ninacurca.

34Ashtahuanpish fariseocunaca:

—Supaicunata mandajhuan cashpamari, cai runaca supaicunata llujshichin— nircacunami.

Jesusca tucuicunatami llaquishca

35Jesusca tucui pueblocunata, tucui llajtacunata purishpami, Taita Dios mandacun alli huillaita israelcuna tandanacuna huasicunapi yachachicurca. Shinallataj ima ungüihuan, ima nanaihuan cajcunatapish alliyachircami. 36Michij illajlla, caita chaita puricuj, shitashca ovejacuna shina cajta ricushpami Jesusca, tucui chaipi cajcunataca achcata llaquirca. 37Chaimantami, Paipaj yachacujcunataca, cashna nirca:

—Granota tandanaca achcami, tandajcunaca ashallami. 38Ashtahuan tandajcunata cachachun, Chagrayujta mañaichij— nircami.

La Bible du Semeur

Matthieu 9:1-38

Jésus guérit un malade et pardonne ses péchés

(Mc 2.1-12 ; Lc 5.17-26)

1Jésus monta dans un bateau, traversa le lac et se rendit dans sa ville9.1 D’après Mc 2.1, Capernaüm était considérée comme étant la ville de Jésus.. 2On lui amena un paralysé couché sur un brancard. Lorsqu’il vit la foi de ces gens, Jésus dit au paralysé : Prends courage, mon enfant, tes péchés te sont pardonnés.

3Là-dessus, quelques spécialistes de la Loi pensèrent en eux-mêmes : « Cet homme blasphème ! »

4Mais Jésus connaissait leurs pensées. Il leur dit : Pourquoi avez-vous ces mauvaises pensées en vous-mêmes ? 5Qu’est-ce qui est le plus facile ? Dire : « Tes péchés te sont pardonnés », ou dire : « Lève-toi et marche » ? 6Eh bien, vous saurez que le Fils de l’homme a, sur la terre, le pouvoir de pardonner les péchés.

Alors il dit au paralysé : Je te l’ordonne : lève-toi, prends ton brancard, et rentre chez toi !

7Le paralysé se leva et s’en alla chez lui.

8En voyant cela, les foules furent saisies de frayeur et rendirent gloire à Dieu qui avait donné aux hommes un si grand pouvoir.

Jésus est contesté

(Mc 2.13-22 ; Lc 5.27-39)

9Jésus s’en alla. En passant, il vit un homme installé au poste de péage. Son nom était Matthieu. Il lui dit : Suis-moi !

Matthieu se leva et le suivit.

10Un jour, Jésus était à table chez Matthieu. Or, beaucoup de collecteurs d’impôts et de pécheurs notoires étaient venus et avaient pris place à table avec lui et ses disciples. 11En voyant cela, les pharisiens interpellèrent ses disciples : Comment votre maître peut-il manger de la sorte avec des collecteurs d’impôts et des pécheurs notoires ?

12Mais Jésus, qui les avait entendus, leur dit : Les bien-portants n’ont pas besoin de médecin ; ce sont les malades qui en ont besoin. 13Allez donc apprendre quel est le sens de cette parole : Ce que je veux, c’est la compassion bien plus que les sacrifices9.13 Os 6.6.. Car je ne suis pas venu appeler des justes, mais des pécheurs.

14Alors les disciples de Jean vinrent trouver Jésus et lui demandèrent : Comment se fait-il que tes disciples ne jeûnent pas, alors que nous, comme les pharisiens, nous le faisons souvent ?

15Jésus leur répondit : Comment les invités d’une noce pourraient-ils être tristes tant que le marié est avec eux ? Le temps viendra où celui-ci leur sera enlevé. Alors ils jeûneront.

16Personne ne rapièce un vieux vêtement avec un morceau d’étoffe neuve, car la pièce rapportée arracherait une partie du vieux manteau et la déchirure serait pire qu’avant. 17De même, on ne verse pas dans de vieilles outres du vin nouveau, sinon celles-ci éclatent, le vin se répand et les outres sont perdues. Non, on met le vin nouveau dans des outres neuves. Ainsi le vin et les outres se conservent.

Plus fort que la maladie et la mort

(Mc 5.21-43 ; Lc 8.40-56)

18Pendant que Jésus leur disait cela, un responsable juif arriva, se prosterna devant lui et lui dit : Ma fille vient de mourir : mais viens lui imposer les mains, et elle revivra.

19Jésus se leva et le suivit avec ses disciples.

20A ce moment, une femme qui souffrait d’hémorragies depuis douze ans, s’approcha de lui par-derrière et toucha la frange de son vêtement. 21Elle se disait : « Si seulement j’arrive à toucher son vêtement, je serai guérie. »

22Jésus se retourna et, quand il l’aperçut, il lui dit : Prends courage, ma fille : parce que tu as eu foi en moi, tu es guérie9.22 Autre traduction : tu es sauvée. L’auteur joue sans doute sur les deux sens. De même à la fin du v. 22 et au v. 20..

A l’instant même, la femme fut guérie.

23Lorsque Jésus arriva à la maison du responsable juif, il vit des joueurs de flûtes et toute une foule agitée9.23 Lors des enterrements, on engageait des joueurs de flûte et des pleureuses pour exprimer le deuil.. 24Alors il leur dit : Retirez-vous, la fillette n’est pas morte, elle est seulement endormie.

Mais les gens se moquaient de lui.

25Lorsqu’il eut fait mettre tout le monde dehors, il entra dans la chambre, prit la main de la jeune fille, et elle se leva.

26La nouvelle de ce qui s’était passé fit le tour de toute la contrée.

27Lorsque Jésus partit de là, deux aveugles le suivirent en criant : Fils de David, aie pitié de nous !

28Lorsqu’il fut arrivé à la maison, les aveugles s’approchèrent de lui. Il leur dit : Croyez-vous que je peux faire ce que vous me demandez ?

– Oui, Seigneur, lui répondirent-ils.

29Alors il leur toucha les yeux en disant : Qu’il vous soit fait selon votre foi !

30Et aussitôt, leurs yeux s’ouvrirent. Jésus ajouta d’un ton sévère9.30 D’autres traduisent : Jésus, indigné, leur dit. L’indignation de Jésus viendrait de ce que les aveugles l’ont appelé publiquement : « fils de David ». : Veillez à ce que personne n’apprenne ce qui vous est arrivé.

31Mais, une fois dehors, ils se mirent à raconter dans toute la région ce que Jésus avait fait.

Par quel pouvoir ?

32Mais alors que les deux hommes sortaient, on amena à Jésus un homme muet qui était sous l’emprise d’un démon. 33Jésus chassa le démon et le muet se mit à parler. La foule était émerveillée et disait : Jamais on n’a rien vu de pareil en Israël !

34Mais les pharisiens, eux, déclaraient : C’est par le pouvoir du chef des démons qu’il chasse les démons.

La moisson et le choix des Douze

(Mc 6.34 ; Lc 10.2)

35Jésus parcourait toutes les villes et tous les villages pour enseigner dans leurs synagogues. Il proclamait la Bonne Nouvelle du royaume de Dieu et guérissait toute maladie et toute infirmité. 36En voyant les foules, il fut pris de pitié pour elles, car ces gens étaient inquiets et abattus, comme des brebis qui n’ont pas de berger. 37Alors il dit à ses disciples : La moisson est abondante, mais les ouvriers peu nombreux. 38Priez donc le Seigneur à qui appartient la moisson d’envoyer des ouvriers pour moissonner.