Mateo 23 – MTDS & NVI-PT

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Mateo 23:1-39

Mandashcata yachachijcunata fariseocunatami Jesusca sinchita juchachishca

(Mar 12:38-40; Luc 11:37-54; 20:45-47)

1Chai qʼuipami Jesusca, paipaj yachacujcunatapish, caishuj gentecunatapish cashna nirca: 2«Mandashcata yachachijcuna, fariseocunaca Moisés Mandashcatami yachachincuna. 3Chaimanta paicuna imalla yachachishcataca, tucuita caźunallami canguichij. Shina cashpapish, paicuna rurashcataca ama catinguichijchu. Paicunaca allita yachachishpapish, paicuna yachachishca shinaca mana causanchu. 4Shujtajcunamanca pi mana cuyuchipaj jatun quipita apachij shinami, maita mana ruraipajta yachachincuna. Chai quipita mana japirisha nij shinami, paicunallataj yachachishcataca mana ruranata munancuna. 5Shujtajcunapi ricuringaraicullami imapish ricurinallata rurancuna: Diospaj Shimimanta mirga quillcacunatapish tucuicuna ricunalla cachunmi, ashtahuan jatunta rurashpa frentepipish, maquipipish huatarishpa purincuna. Churanatapish, ashtahuan suni flecosyuj churanatami churarincuna. 6Maipi ima jatun micuicunapipish, tandanacuna huasicunapipish, punta alli tiyarinapi tiyarinamantaca huañucuncunami. 7Shinallataj plazacunapi gentecuna: “Yachachij, yachachij” nishpa alabaduchunpishmi munancuna. 8Ashtahuanpish cancunaca, shujtajcuna yachachij nichunca, ama munanguichij. Ñucallami cancunata Yachachij, Quishpichij Cristo cani. Cancunaca, tucuicuna huauquindijcunami canguichij. 9Shujlla Yayatami jahua pachapi charinguichij, chaimanta cai pachapica ama pitapish yaya ninguichij. 10Ñucalla cancunata Yachachij, Quishpichij Cristo cashcamanta, shujtajcuna cancunata yachachij nichunca, ama munanguichij. 11Cancunapuramanta maijanpish puntapi cajca, caishujcunata servij cachun. 12Jatun tucujtaca, pingachingami. Mana jatun tucujtaca, jatun canapimi churanga.

13Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Jahua pacha Dios mandacunmanca cancunallatajpish mana yaicunguichijchu, yaicushun nicujcunatapish mana yaicuchun saquinguichijchu.

14Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Cancunaca viuda huarmicunapaj huasicunata quichushpa millpujcunami canguichij. Chashna rurashpapish alli ricuringaraicullami, Diosta unita mañaj tucunguichij. Cancunapajmi, ashtahuan jatun llaquita aparinguichij.

15Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Shujllapish cancunata catichun nishpami, mama cuchata, allpata, maita rishpapish yachachinguichij. Ña cancunata catijpica, ucu pachaman rinapajlla cancunata yalli millaicunatami ruranguichij.

16Ñahui mana ricuj pushajcunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! “Imata rurana tucushpa ‘Diospaj huasimantami rurasha’ nishpaca, mana pajtachingapajpish rimanallami. Imata rurana tucushpa, ‘Diospaj huasipi tiyaj curimantami rurasha’ nishpaca, pajtachinatajmi” nishpami yachachinguichij. 17¡Upacuna, cancunaca ñahui mana ricujcunami canguichij! ¿Curichu, Diospaj huasichu, maijantaj ashtahuan Diospajlla? Diospaj huasimi curitaca Diospajllata ruran. 18Caitapish yachachinguichijmi: “Imata rurana tucushpa, ‘Altarmantami rurasha’ nishpaca, mana pajtachingapajpish rimanallami.” Cutin, “ ‘Altar jahuapi Diosman cushca tiyacujmantami rurasha’ nishpaca, pajtachinatajmi” nishpami yachachinguichij. 19¡Upacuna, cancunaca ñahui mana ricujcunami canguichij! ¿Diosman cushcachu, mana cashpaca altarchu, maijantaj ashtahuan Diospajlla? Diosman cushcataca, altarmi Diospajllata ruran. 20Imata rurana tucushpa “Altarmantami rurasha” nishpaca, altar jahuapi Diosman cushca tiyacujtapishmari riman. 21Shinallataj imata rurana tucushpa, “Diospaj huasimantami rurasha” nishpaca, chai huasitapish chaipi caj Diostapishmi riman. 22Shinallataj imata rurana tucushpa, “Jahua pachita” nishpaca, Taita Diospaj jatun tiyarinatapish, chaipi tiyacuj Diostapishmi riman.

23Mandashcacunata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Cancunaca mentata, anista, cominotaca chungamanta shujta Diosman cunguichijtajmari. Chaita cushpapish, “Cashcata ruraichij, shujtajcunata llaquichij, Diosta crichij” nishpa Mandashcapi tiyacuj, ashtahuan allitamari saquishcanguichij. Diosman cunatapish mana saquishpami, caicunataraj rurana canguichij. 24¡Cancunaca ñahui mana ricuj pushajcunami canguichij! Micunapi uchilla chuspi urmajpica, shushunguichijmi. Jatun camellotatajcarinpish millpunguichijllami. 25Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Cancunaca vasota, platota jahua ladollata alli maillashca shinami canguichij. Ashtahuanpish shungupica shuhuana, pitapish llaquichina yuyaicunallahuan jundami canguichij. 26¡Ñahui mana ricuj fariseo! Vasopish, platopish Jahua ladondij ama mapa cachunca, ucutaraj alli maillaiari.

27Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Cancunaca, huañushcacuna siricun bovedata yurajyachishca shinami canguichij. Chai jutcucunaca, jahuata sumaj ricurishpapish, ucumanca ashnacuj ismushca tullucunallahuan jundami. 28Chai shinamari cancunapish shujtajcunapaj ricuipica, cashcata rurajcuna shina ricuringuichij. Ashtahuanpish ucu shungupica llullana yuyaillahuan, imapish mapata rurana yuyaillahuanmi junda canguichij.

29Mandashcata yachachijcuna, fariseocuna, mishqui shimi, jayaj shungucunami canguichij. ¡Ai, imachari tucunguichij! Cancunaca, Dios ima nishcata huillajcunata pambashca bovedacunatapish, cashcata ruraj runacunata yuyaringapaj pircashcacunatatajcarinpish sumajtami allichishpa charinguichij. 30Chaicunata rurashpaca: “Dios ima nishcata huillajcunata ñucanchij ñaupa yayacuna huañuchicui punllacunapi causashca cashpaca, manataj paicunata huañuchichun saquinchijmanchu carca” ninguichijmi. 31Chashna nishpaca, cancunallatajmi, Dios ima nishcata huillajcunata huañuchijcunapaj huahuacuna cashcata rijsiringuichij. 32¡Cancunapaj ñaupa yayacuna imallata rurashpa shamushcataca, tucuchingacama caticuichijlla!

33¡Culebracunamanta miramushca, culebra canllacuna! Ucu pacha jatun llaquiman rinamantaca, ¿ima shinataj quishpiri tucunguichigari? 34Chashna cashcamantaca, Dios ima nishcata huillajcunata, alli yachajcunata, Mandashcata yachachijcunata cancunapajman cachajpipish, maijancunataca japishpa huañuchinguichijmi. Maijancunataca chacatanguichijmi, maijancunataca cancuna tandanacuna huasicunapi macanguichijmi, pueblon pueblon catishpami llaquichinguichij. 35Chaimantami, cashcata rurashpa causaj ñaupa runacunata huañuchishca yahuarmantaca, cancuna llaquita apanguichij. Cashcata ruraj Abelpaj yahuarmanta callarishpaca, Berequiaspaj churi Zacariaspaj yahuarcamami cancuna llaquita apanguichij. Cancunami Zacariastaca Diospaj huasihuan, altarhuan chaupipi huañuchircanguichij. 36Cai runacunatami chai tucui jatun llaquicuna japinga. Chashnatajmi canga.

Jerusalenpi causajcunata llaquishpami Jesusca huacashca

(Luc 13:34-35)

37¡Jerusalén, Jerusalén! ¡Dios ima nishcata huillajcunata huañuchinguica! Cambajman cachashca huillajcunatapish, rumicunahuan shitanguica. Tauca cutinmari, mama atillpa paipaj huahuacunata ugllaj shina pacasha nircani. Ashtahuanpish manataj uyanguichijchu. 38Chaimantami cancunapaj huasica, ñalla shitashca saquiringa. 39Ñuca nishcata yuyarichij, cunanmantapacha ñucataca: “Mandaj Dios cachajpi shamucuj, allimari cangui” ningacama, manataj ricunguichijchu» nircami.

Nova Versão Internacional

Mateus 23:1-39

Jesus Condena a Hipocrisia dos Fariseus e dos Mestres da Lei

1Então, Jesus disse à multidão e aos seus discípulos: 2“Os mestres da lei e os fariseus se assentam na cadeira de Moisés. 3Obedeçam-lhes e façam tudo o que eles dizem a vocês. Mas não façam o que eles fazem, pois não praticam o que pregam. 4Eles atam fardos pesados e os colocam sobre os ombros dos homens, mas eles mesmos não estão dispostos a levantar um só dedo para movê-los.

5“Tudo o que fazem é para serem vistos pelos homens. Eles fazem seus filactérios23.5 Isto é, tefilins, pequenas caixas que continham textos bíblicos, presas na testa e nos braços. bem largos e as franjas de suas vestes bem longas; 6gostam do lugar de honra nos banquetes e dos assentos mais importantes nas sinagogas, 7de serem saudados nas praças e de serem chamados mestres23.7 Isto é, rabis..

8“Mas vocês não devem ser chamados mestres; um só é o Mestre de vocês, e todos vocês são irmãos. 9A ninguém na terra chamem ‘pai’, porque vocês só têm um Pai, aquele que está nos céus. 10Tampouco vocês devem ser chamados ‘chefes’, porquanto vocês têm um só Chefe, o Cristo. 11O maior entre vocês deverá ser servo. 12Pois todo aquele que a si mesmo se exaltar será humilhado, e todo aquele que a si mesmo se humilhar será exaltado.

13“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês fecham o Reino dos céus diante dos homens! Vocês mesmos não entram, nem deixam entrar aqueles que gostariam de fazê-lo.

14“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês devoram as casas das viúvas e, para disfarçar, fazem longas orações. Por isso serão castigados mais severamente.23.14 Vários manuscritos não trazem o versículo 14.

15“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas, porque percorrem terra e mar para fazer um convertido e, quando conseguem, vocês o tornam duas vezes mais filho do inferno do que vocês.

16“Ai de vocês, guias cegos!, pois dizem: ‘Se alguém jurar pelo santuário, isto nada significa; mas, se alguém jurar pelo ouro do santuário, está obrigado por seu juramento’. 17Cegos insensatos! Que é mais importante: o ouro ou o santuário que santifica o ouro? 18Vocês também dizem: ‘Se alguém jurar pelo altar, isto nada significa; mas, se alguém jurar pela oferta que está sobre ele, está obrigado por seu juramento’. 19Cegos! Que é mais importante: a oferta, ou o altar que santifica a oferta? 20Portanto, aquele que jurar pelo altar jura por ele e por tudo o que está sobre ele. 21E o que jurar pelo santuário jura por ele e por aquele que nele habita. 22E aquele que jurar pelos céus jura pelo trono de Deus e por aquele que nele se assenta.

23“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês dão o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas têm negligenciado os preceitos mais importantes da lei: a justiça, a misericórdia e a fidelidade. Vocês devem praticar estas coisas, sem omitir aquelas. 24Guias cegos! Vocês coam um mosquito e engolem um camelo.

25“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês limpam o exterior do copo e do prato, mas por dentro eles estão cheios de ganância e cobiça. 26Fariseu cego! Limpe primeiro o interior do copo e do prato, para que o exterior também fique limpo.

27“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês são como sepulcros caiados: bonitos por fora, mas por dentro estão cheios de ossos e de todo tipo de imundície. 28Assim são vocês: por fora parecem justos ao povo, mas por dentro estão cheios de hipocrisia e maldade.

29“Ai de vocês, mestres da lei e fariseus, hipócritas! Vocês edificam os túmulos dos profetas e adornam os monumentos dos justos. 30E dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos tomado parte com eles no derramamento do sangue dos profetas’. 31Assim, testemunham contra vocês mesmos que são descendentes dos que assassinaram os profetas. 32Acabem, pois, de encher a medida do pecado dos seus antepassados!

33“Serpentes! Raça de víboras! Como vocês escaparão da condenação ao inferno? 34Por isso, eu estou enviando profetas, sábios e mestres. A uns vocês matarão e crucificarão; a outros açoitarão nas sinagogas de vocês e perseguirão de cidade em cidade. 35E, assim, sobre vocês recairá todo o sangue justo derramado na terra, desde o sangue do justo Abel, até o sangue de Zacarias, filho de Baraquias, a quem vocês assassinaram entre o santuário e o altar. 36Eu asseguro que tudo isso sobrevirá a esta geração.

37“Jerusalém, Jerusalém, você, que mata os profetas e apedreja os que são enviados a vocês! Quantas vezes eu quis reunir os seus filhos, como a galinha reúne os seus pintinhos debaixo das suas asas, mas vocês não quiseram. 38Eis que a casa de vocês ficará deserta. 39Pois eu digo que vocês não me verão mais, até que digam: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor’23.39 Sl 118.26”.