Hechos 4 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hechos 4:1-37

Mandajcunapajmanmi Pedrota Juanta pushashca

1Paicuna chai tucui gentecunaman huillacujpirajmi curacunapish, Diospaj huasita cuidajcunata mandajpish, saduceocunapish paicunapajman ñapish chayamurca. 2Jesustaca, ‘Huañushcacunapaj chaupimanta causarishcami’ nishpa, chai gentecunaman yachachijpimi, yallitaj pʼiñarishpa shamurcacuna. 3Chaimantami, Pedrotapish, Juantapish japishcahuan preźu churarcacuna. Ña chishi cashcamantami, cayandij tutamantacama chaipi saquircacuna. 4Chashna rurajpipish, paicuna huillashcata uyajcunaca achcacunami crirca. Cʼaricunallami pichca huaranga shina carca.

5Cayandij punllaca, Jerusalenpica mandajcunapish, cunaj yuyajcunapish, Mandashcata yachachijcunapishmi tandanacurcacuna. 6Curacunata mandaj Anaspish, Caifaspish, Juanpish, Alejandropish, curacunata mandajpaj caishuj huasi ucupuracunapish chaipimi carca. 7Pedrota, Juanta, paicunapaj ñaupajman pushashpami:

—¿Pi mandajpitaj, pipaj shutipitaj chai runataca alliyachircanguichij?— nishpa tapurcacuna.

8Chashna tapujpi Pedroca, jucha illaj Espirituhuan junda cashpami, cashna nirca:

—Israelcunata mandajcunapish, cunaj yuyajcunapish, ñucata uyahuaichij. 9Cunan ñucanchijtaca, shuj ungushca runata alliyachishcamantami juchachincuna. ¡Ima shina alliyachishcatapishmari tapuncuna! 10Cancuna tapushcataca cancunapish, tucui israelcunapish yachachun cunan huillasha. Nazaretmanta Jesucristotaca, cancunami chacatashpa huañuchircanguichij. Cancuna huañuchijpipish, Taita Diosmi paitaca, huañushcacunapaj chaupimanta causachirca. Pai causacushpa alliyachijpimi, cai runaca cancunapaj ñaupajpi shayacun. 11Chai Jesustaca, huasita shayachij cancunami, rumita mana nishpa shitaj shina shitarcanguichij. Chai Rumillatajmari huasita rurangapaj Callari Rumi tucushca. 12Pi shujtaj Quishpichijca mana tiyanchu. Cai pachapi causajcunata quishpichichunca, Diosca pi shujtajtaca mana cushcachu. Jesusllamantami ñucanchijca quishpiri tucunchij— nircami.

13Pedropish Juanpish mana manchashpami allita rimarcacuna. Chaimantami mandajcunaca, yachanamanpish mana rishca, yanga runacunalla cashpapish, Jesus-huan cashcamanta chashna yachashcata ricurcacuna. 14Chai alliyashca runapish, Pedrohuan Juanhuan shayacujta ricushpami, paicunataca imata mana ni tucurcacuna. 15Paicunataca, mandajcunapura tandanacushcamanta canllaman llujshichishpami, paicunalla parlanacurcacuna. 16Cashnami ninacurca: «Cai runacunataca, ¿imatataj rurashun? Tucuicunapaj ñaupajpimari, cai señalta rurashcacuna. Caitaca ñamari tucui Jerusalenpi yachancuna. ¿Ima shinataj ‘Mana chashnachu’ nishunpish? 17Chashna cajpipish, paicuna chashna rurashcata ama pi ashtahuan yachachun paicunataca: “Cunanmantapacha, pajta piman chai runapaj shutita huillanguichijman” nishpa manchachishunchij» nircacunami.

18Chashna yuyarinacushpa, paicunata cayashpaca, chai Jesusmantaca amataj piman ashtahuan huillachunpish, ama yachachichunpish jarcarcacuna. 19Shina nijpipish Pedroca, Juandijmi paicunataca cashna nirca:

—Cancunallataj alli yuyarichij. ¿Taita Diospaj ñaupajpica, Paita caźunapaj randica, cancunataraj caźunachu ashtahuan alli canga yuyanguichij? 20Ñucanchij imalla ricushcata, uyashcata huillanataca manataj saqui tucunchijchu— nircacunami.

21Chashna nicujpipish, mandajcunaca manchachishun nishpami:

—Pajta chai Runamanta piman huillanguichijman— nircacuna.

Chashna nishpapish, paicuna chashna rurashcamanta tucuicuna Taita Diosta alabacujpimi, mana ima shina macai tucushpa cacharircallacuna. 22Dios milagrota rurashpa alliyachishca runaca, ñami chuscu chunga huatayuj carca.

Ashtahuan huillangapajmi Diosta mañashcacuna

23Mandajcuna ña cacharijpica Pedroca, Juandijllatajmi caishuj crijcunapajman tigrarcacuna. Paicunamanmi pushaj curacuna, cunaj yuyajcuna imalla nishcata parlarcacuna. 24Chaita parlajpica, tucuicunami shuj yuyailla Taita Diosta cashna nishpa mañarcacuna: «Tucuita Mandaj Jatun Dioslla, Quiquinmi jahua pachata, cai pachata, mama cuchata, chaicunapi tucui ima tiyajtapish rurarcangui. 25Quiquinta servij ñucanchij yaya Davidman yuyaita cushpami, cashna huillachishcangui:

“Llajtacunaca, ¿ima nishpataj ñucata pʼiñashpa jatarincuna?

Gentecunaca, ¿ima nishpataj yangacunallata yuyashpa huaicacuncuna?

26Cai pachata jatun mandajcunapish, shujlla yuyaimari tucuncuna,

mandajcunapish huaicamari, Mandaj Diostapish,

Pai churashca Cristotapish cʼariyancuna” nishcami.

27Chashna nishca shinatajmari cai pueblopica, jucha illaj Quiquinpaj Churi Jesusta huañuchingapaj, Herodes-huan, Poncio Pilatohuan, israelcunaca mana israelcunahuan shuj yuyailla tucushpa tandanacurcacuna. 28Chashna ruranata ñaupaman Quiquin yuyarishca shinallatajmi, paicunaca rurarcacuna. 29Mandaj Dioslla, cunanca paicuna manchachishun yuyashpa jarcashcata ricuhuaiari. Ñucanchijmanca Quiquin mandashcata rurajcunami canchij. Cunanca imata mana manchashpa Quiquinmanta huillangapaj yuyaita cuhuaiari. 30Quiquinta Servij, jucha illaj Jesusmanta ungushcacunata alliyachingapaj, señalcunatapish, mancharinacunatapish rurangapaj, ñucanchijpi Quiquinpaj maquita churahuai» nishpami mañarcacuna.

31Chashna mañashca qʼuipaca, paicuna tandanacushpa tiyacun huasica cuyurircami. Jucha illaj Espíritu tucui chaipi cajcunapi jundajpimi, paicunaca mana manchashpa, Diospaj Shimita huillarcacuna.

Crijcunaca imalla charishcacunatami caishuj chaishuj raquinacushcacuna

32Crijcunaca achcacuna cashpapish, tucuicunami shuj shungulla, shuj yuyailla carcacuna. Ima charishcatapish pi mana “Caica ñucapajmi, chaica ñucapajmi” nijcunachu carca. Ashtahuanpish tucui ima charishcacunapish tucuicunapajmi carca. 33Huillagrichun mingashcacunapish, mana manchashpami, ‘Apunchij Jesusca causarircami’ nishpa huillarcacuna. Diosca mana cʼuyaipajta cʼuyashpami, imatapish allicunataca tucuicunaman yallijta curca. 34Chashna cajpimi, paicunapuraca pipish ima illajlla mana causarca. Maijanpish charijcunaca allpacunata, huasicunata cʼatushpami, cullquita apamujcuna carca. 35Chai cullquitaca, huillagrichun Jesús mingashcacunapaj ñaupajpi churajcuna carca. Paicunami, pipaj ima illajpica, pajtanata ricushpa raquijcuna carca.

36Chipremanta José shuti levita runapish, paicunahuanmi carca. Paitaca, huillagrichun Jesús mingashcacunaca, Bernabetami shutichirca. Bernabé shutica, “Cushichij” nisha ninmi. 37Chai runaca, paipaj allpata cʼatushpami, cullquitaca huillagrichun Jesús mingashcacunaman curca.

La Bible du Semeur

Actes 4:1-37

Pierre et Jean devant le Grand-Conseil

1Pendant qu’ils parlaient ainsi à la foule, survinrent quelques prêtres4.1 Certains manuscrits ont : les chefs des prêtres. accompagnés du chef de la police du Temple4.1 Le chef de la police du Temple était le personnage le plus important après le grand-prêtre. et des membres du parti des sadducéens : 2ils étaient irrités de voir les apôtres enseigner le peuple et leur annoncer que, puisque Jésus était ressuscité, les morts ressusciteraient eux aussi4.2 Les sadducéens ne croyaient pas à la résurrection des morts.. 3Ils les arrêtèrent donc et, comme il se faisait déjà tard4.3 C’était le soir. Or, après 16 h, les portes des parvis étaient fermées. Tout jugement pouvant aboutir à une peine de mort devait être rendu de jour., ils les jetèrent en prison jusqu’au lendemain. 4Cependant, parmi ceux qui avaient entendu leurs paroles, beaucoup crurent, ce qui porta le nombre des croyants à près de cinq mille hommes.

5Le lendemain, les chefs des Juifs, les responsables du peuple et les spécialistes de la Loi se réunirent à Jérusalem. 6Il y avait là, en particulier, Hanne le grand-prêtre4.6 Hanne avait été déposé par les Romains mais le peuple continuait à le considérer comme le grand-prêtre alors que son gendre Caïphe remplissait cette fonction., Caïphe, Jean4.6 D’autres manuscrits ont : Jonathan., Alexandre et tous les membres de la famille du grand-prêtre. 7Ils firent comparaître Pierre et Jean, les placèrent au milieu de leur assemblée et les interrogèrent : Par quel pouvoir ou au nom de qui avez-vous fait cela ?

8Alors Pierre, rempli de l’Esprit Saint, leur répondit :

Dirigeants et responsables de notre peuple ! 9Nous sommes aujourd’hui interrogés sur le bien que nous avons fait à un infirme et sur la manière dont il a été guéri. 10Eh bien, sachez-le tous, et que tout le peuple d’Israël le sache : c’est au nom de Jésus-Christ de Nazareth que nous avons agi, de ce Jésus que vous avez crucifié et que Dieu a ressuscité ; c’est grâce à lui que cet homme se tient là, debout, devant vous, en bonne santé. 11Il est la pierre rejetée par les constructeurs – par vous – et qui est devenue la pierre principale, la pierre d’angle4.11 Ps 118.22.. 12C’est en lui seul que se trouve le salut. Dans le monde entier, Dieu n’a jamais donné le nom d’aucun autre homme par lequel nous devions être sauvés.

13Les membres du Grand-Conseil étaient étonnés de voir l’assurance de Pierre et de Jean, car ils se rendaient compte que c’étaient des gens simples et sans instruction ; ils les reconnaissaient pour avoir été avec Jésus. 14Mais, comme ils voyaient, debout à côté d’eux, l’homme qui avait été guéri, ils ne trouvaient rien à répondre.

15Alors ils leur ordonnèrent de sortir de la salle et délibérèrent entre eux : 16Qu’allons-nous faire de ces gens-là ? disaient-ils. Car ils ont accompli un signe miraculeux évident et tous les habitants de Jérusalem sont au courant. Nous ne pouvons pas le nier. 17Mais il ne faut pas que cela s’ébruite davantage parmi le peuple. Défendons-leur donc, sous peine de sanctions, de parler désormais à qui que ce soit au nom de Jésus.

18Là-dessus, ils les firent rappeler et leur interdirent formellement de parler ou d’enseigner au nom de Jésus.

19Mais Pierre et Jean leur répondirent : Jugez-en vous-mêmes : est-il juste devant Dieu de vous obéir, plutôt qu’à Dieu ? 20Quant à nous, nous ne pouvons pas garder le silence sur ce que nous avons vu et entendu.

21Après leur avoir fait de nouvelles menaces, ils les relâchèrent. En effet, ils n’avaient pas trouvé de moyen de les punir, parce que tout le peuple louait Dieu pour ce qui venait d’arriver. 22L’homme qui avait été miraculeusement guéri était âgé de plus de quarante ans.

Prière des croyants

23Sitôt libérés, Pierre et Jean se rendirent auprès de leurs amis et leur racontèrent tout ce que les chefs des prêtres et les responsables du peuple leur avaient dit.

24Après les avoir écoutés, tous, unanimes, se mirent à prier Dieu, disant :

Maître, c’est toi qui as créé le ciel, la terre, la mer et tout ce qui s’y trouve. 25C’est toi qui as dit par l’Esprit Saint qui s’est exprimé par la bouche de notre ancêtre David, ton serviteur :

Pourquoi tant d’effervescence

parmi les nations ?

Et pourquoi les peuples

trament-ils ces complots inutiles ?

26Les rois de la terre

se sont soulevés

et les chefs se sont ligués

contre le Seigneur et son Messie4.26 Ps 2.1-2 cité selon l’ancienne version grecque..

27En effet, c’est bien une ligue qu’Hérode et Ponce Pilate, les peuples étrangers et les peuples d’Israël ont formée dans cette ville contre ton saint serviteur Jésus, que tu as choisi comme Messie. 28Ils n’ont fait qu’accomplir tout ce que tu avais décidé d’avance, dans ta puissance et ta volonté. 29Maintenant, Seigneur, vois comme ils nous menacent, et donne à tes serviteurs la force d’annoncer ta Parole avec une pleine assurance. 30Etends ta main pour qu’il se produise des guérisons, des miracles et d’autres signes au nom de ton saint serviteur Jésus.

31Quand ils eurent fini de prier, la terre se mit à trembler sous leurs pieds à l’endroit où ils étaient assemblés. Ils furent tous remplis du Saint-Esprit et annonçaient la Parole de Dieu avec assurance.

La solidarité des croyants

32Tous ceux qui étaient devenus des croyants vivaient dans une parfaite unité de cœur et d’esprit. Personne ne se prétendait propriétaire de ses biens, mais ils partageaient tout ce qu’ils avaient.

33Avec une grande puissance, les apôtres rendaient témoignage de la résurrection du Seigneur Jésus, et la grâce de Dieu agissait avec force en eux tous.

34Aucun d’eux n’était dans le besoin, car ceux qui possédaient des champs ou des maisons les vendaient, apportaient le produit de la vente 35et le remettaient aux apôtres : ceux-ci le répartissaient alors entre tous et chacun recevait ce dont il avait besoin. 36C’est ainsi que, par exemple, un certain Joseph possédait un terrain. C’était un lévite originaire de Chypre4.36 Beaucoup de Juifs s’étaient établis dans cette île de l’est de la Méditerranée à partir de l’époque des Maccabées au iie siècle avant notre ère. ; les apôtres le surnommaient Barnabas, ce qui veut dire « l’homme qui encourage ». 37Il vendit son terrain, apporta l’argent et en remit le produit aux apôtres.