Hechos 19 – MTDS & BDS

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hechos 19:1-41

Efesopimi Pablo huillashca

1Apolos Corintopi cajpimi, Pabloca jahua llajtacunata purishpa, Efesoman chayarca. Chaipimi huaquin crijcunahuan tuparca. 2Paicunatami:

—Cancuna crij tucushpaca, ¿jucha illaj Espiritutaca chasquircanguichijchu?— nishpa tapurca.

Chashna tapujpica:

—Jucha illaj Espíritu tiyashcataca, mana uyashcanchijllapishchu— nircacunami.

3Shina nijpi Pabloca:

—¿Shinashpaca, imata crijpitaj cancunataca bautiźarca?— nijpi paicunaca:

—Juan yachachishcata chasquijllapimi bautiźarca— nircacuna.

4Shina nijpimi, Pabloca:

—Juanca paipajman shamujcunataca: “Ñucapaj qʼuipa shamujta cringuichij” nircami. Chashna nishpami, Diospajman cutirijcunataca bautiźarca. Jesustaca, Quishpichij Cristo cashcata crichun nishpami chashna nirca— nishpami alli entendichirca.

5Pablo chashna huillajta uyashpaca, Apunchij Jesuspaj shutipimi bautiźarircacuna. 6Chai qʼuipa Pablo paicunapaj jahuapi maquita churajpimi, jucha illaj Espíritu paicunata japirca. Chaimantami shujtaj rimaicunata rimarcacuna, Dios ima nishcatapish huillarcacunami. 7Paicunaca, chunga ishqui shinallami carca.

8Pabloca, quimsa quillatami chai pueblopica, Taita Dios mandacunta paicunapish crichun, tandanacuna huasipi, mana manchashpa, alli huillarca. 9Chashna huillajpipish taucacunami rumi shungu tucushpa, manataj crishun nircacuna. Crinapaj randica tucuicunapaj ñaupajpimi, ‘Jesuspaj Ñanta catinaca mana allichu’ nishpa rimarcacuna. Chaimantami Pabloca crijcunapuralla raquirishpa, Tirano shuti runa yachachina huasipi tandanacunata callarirca. Chaipimi, punllanta parlanacushpa yachachij carca. 10Chashnami chai Asia llajtapica, Pabloca ishqui huatata causarca. Apunchij Jesusmanta alli huillaita Pablo chai huatacunapi huillashcataca tucui judiocunapish, griegocunapishmi uyarca.

11Taita Diosca Pablotaca, jatun milagrocunatapishmi rurachij carca. 12Chaimantami tucuicuna churanacunata, linsocunata Pablopi tupachishpaca, ungushcacunapaj jahuapi churagrijcuna carca. Chashna rurajpica, ima ungüihuan cajcunapish alliyarcallami. Millai espiritucunapish llujshircallami.

13Supaicunata llujshichishpa purij maijan judiocunaca, paicunapish Apunchij Jesuspaj shutipimi, supaicunata llujshichishun yuyarcacuna. Chashna yuyashpami supaicunataca: «¡Pablo huillacushca Jesuspaj shutipimi cancunataca llujshichij nini!» nircacuna. 14Judío curacunata mandaj Esceva shuti curapaj canchis churicunami chashna rurajcuna carca.

15Paicunatami, millai supaica cashna nirca:

«Jesustaca rijsinimi, Pablo pipaj cashcatapish yachanimi. Ashtahuanpish cancunaca, ¿pipishchari canguichij?» nircami. 16Chashna nishcahuan jatarishpami, chai millai supaihuan caj runaca, tucui paicunata churanacunatapish llatanashpa, mana jahuallata macarca. Chashna pairaj mishajpimi chai huasimantaca, lluchulla callparcacuna.

17Chashna tucushcataca, Efesopi causajcunaca judiocuna, griegocuna, tucuicunami yachaj chayarcacuna. Chaimantami achcata mancharcacuna. 18Chaita ricushpaca, crijcunapish taucacunami paicuna ñaupa imalla mana alli rurashcata huillanaman shamurcacuna. 19Chashnallataj, yumbu ruraicunata rurajcunapish taucacunami, paicunapaj librocunata apamushpa, tucuicunapaj ñaupajpi rupachircacuna. Chai rupachishca librocuna mashna valishcata yupajpica, chunga huaranga cullquimi tucurca. 20Chashnami maipipish, Apunchij Jesusmanta huillashca shimicunaca tucuita rurai tucuj cashcata ricurcacuna. Crijcunapish ashtahuanmi sinchiyarcacuna.

21Tucui chaicunata rurashca qʼuipami Pabloca, Macedonia, Acaya llajtacunapi crijcunata ricuihuan, Jerusalenman rinata yuyarirca. «Chaimanta tigrashpatajca, Romaman rishami» nishpa, chai yuyaillami carca. 22Chashna yuyashpami, paita ayudaj Timoteohuan, Erastohuan ishquitaca Macedoniaman cacharca. Paica chai Asia llajtallapitajmi, ashacama saquirirca.

Efesopica Demetriomi huillanata jarcashca

23Chai punllacunami Efesopica, Jesuspaj Ñanta catinamanta huillacujta jarcangapaj achca gentecunata jatarichircacuna. 24Cullquita imatapish ruraj Demetrio shuti runami chaita callarichirca. Paica cullquihuanmi, Diana shuti huarmi diosta yuyarina uchilla huasicunata ruraj carca. Chaicunata paipaj rurajcunapish achca cullquiyujcunami tucurcacuna. 25Pai shinallataj chai shinacunata ruraj shujtajcunatapish tandachishpami, cashna nirca:

—Uyaichij tiocuna, cancunallataj allimi yachanguichij. Caicunata rurashpallami, ñucanchijca, alli cullquiyuj tucushcanchij. 26Shinallataj chai Pablo imallata nishpa puricujtapish cancunallataj uyashcanguichijmi. Paica, ‘Maquihuan rurashcallacunaca mana diostajchu’ nishpami puricun. Mana cai Efesollapichu chashna nishca, ashtahuanpish tucui Asia llajtapimari, achcacunata chashna crichishpa puricun. 27Pai chashnalla catijpica, mana ñucanchij cullqui japinalla tucurigrinchu. Ashtahuancarin, ñucanchij Diana shuti jatun diostamari, tucuicuna cungarishpa, paipaj huasitapish shitashcata saquigrincuna. Tucui Asia llajtapi causajcunapish, mai shujtaj llajtacunapi causajcunapish adorashca cashca jahuamari chashna tucugrin— nircami.

28Chaita huillajpica, mana jahuallata pʼiñarishpami:

—¡Efesopi causajcunapaj Diana diosca jatunmari!— nishpa caparircacuna.

29Chaita uyashpami, tucui chai pueblopi causajcunaca musparishpa jatarircacuna. Chaimantaca Macedoniamanta Pablohuan shamuj Gayotapish, Aristarcotapish japishpami, tucuicuna huaicashpa teatroman aparcacuna. 30Tucui chai ucupi cajcunaman huillangapaj Pablo yaicusha nijpica, crijcunami mana cacharircacuna. 31Asia llajtata maijan mandajcunapish Pablopaj alli rijsishcacuna cashpami, ‘Ama teatromanca yaicupangui’ ninaman cacharcacuna.

32Chaipi tandanacushca gentecunaca musparishpami, shujcunaca shujta, shujtajcunaca shujta capariricurcacuna. Ashtahuancarin, imapaj tandanacushcatapish mana yacharcacunachu. 33Chai gentecunapaj chaupimantami judiocunaca, imamanta chashna caparicushcata tucuicunaman huillachun, Alejandrota tʼangashpa, ñaupajman cacharcacuna. Alejandroca tucuicunapaj ñaupajpi shayarishpami, upallachun maquihuan jarcarca. Gentecuna ama ashtahuan pʼiñarichunmi alli huillasha yuyarca. 34Ashtahuanpish Alejandrota, judiocunapura cashcata rijsishpacarin:

—¡Efesopi causajcunapaj Diana diosca jatunmari!— nishpami, tucuicuna shuj shinalla, ishqui horas shinata caparicurcallacuna.

35Chai pueblota mandana huasipi jatun quillcaj runa shamushpami, tucuicunata upallachishpa cashna nirca:

—Efesopi causajcuna, jatun Diana diospaj huasita tucui caipi causajcuna cuidacuj cashcataca, tucuicunallatajmi yachancuna. Dianaca Júpiter nishca diosmantami urmarca. 36¿Pitaj chaitaca, ‘Mana chashnachu’ ningari? Chashna cashcamantaca, ña upallapaichij. Ñataj manapish alli yachashpa, pita imata ruranguichijman. 37Cancuna pushamushca runacunaca, ima mana millaita mana rurashcachu. Cancunapaj diostapish mana cʼamishcachu. 38Demetriotapish, paipajta rurajcunatapish pi pʼiñachijpica, juezcuna tiyanmi, paicunaman huillagrichunlla. Paicunapaj ñaupajpi chʼimbapura imatapish huillanacugrichunlla. 39Cancuna ima shujtaj allichinata charijpipish, mandashcapi nishca shina tucuicunata tandachishpa, alli yuyarinacushpa allichishunllami. 40Cunan cashna jatarishcata tapujpica, ñucanchijca llaquimari tucushun. ‘¿Imamantataj jatarircanguichij?’ nishpa, juchachij imajpica, ¿imatataj nishunri?— nircami.

41Chashna nishcahuan, chai tandanacushcacunataca, ‘Ña richijlla’ nishpa cacharcallami.

La Bible du Semeur

Actes 19:1-40

Paul à Ephèse

1Pendant qu’Apollos se trouvait à Corinthe, Paul, après avoir traversé la région montagneuse d’Asie Mineure, descendit à Ephèse. Il y rencontra un petit groupe de disciples et leur demanda : 2Avez-vous reçu le Saint-Esprit quand vous êtes devenus croyants ?

Ils lui répondirent : Nous n’avons même pas entendu dire qu’il y ait un Saint-Esprit.

3– Quel baptême avez-vous donc reçu ? poursuivit Paul.

– Celui de Jean-Baptiste, lui répondirent-ils.

4– Oui, reprit Paul, Jean baptisait les Israélites en signe d’un profond changement, mais il leur disait aussi de croire en celui qui viendrait après lui, c’est-à-dire en Jésus.

5Après avoir entendu cela, ils furent baptisés au nom du Seigneur Jésus. 6Paul leur imposa les mains et le Saint-Esprit descendit sur eux : ils se mirent à parler dans diverses langues et à prophétiser. 7Il y avait là environ douze hommes.

8Paul se rendit ensuite à la synagogue où, pendant trois mois, il prit la parole avec une grande assurance ; il y parlait du royaume de Dieu et s’efforçait de convaincre ses auditeurs. 9Mais un certain nombre de Juifs s’endurcissaient et refusaient de se laisser convaincre : en pleine assemblée, ils tinrent des propos méprisants au sujet de la Voie du Seigneur. Alors Paul se sépara d’eux et prit à part les disciples qu’il continua d’enseigner tous les jours dans l’école d’un nommé Tyrannus19.9 Certains manuscrits ajoutent : de 11 heures à 16 heures..

10Cela dura deux ans, si bien que tous les habitants de la province d’Asie, tant Juifs que Grecs, entendirent la Parole du Seigneur. 11Dieu faisait des miracles extraordinaires par les mains de Paul. 12On allait jusqu’à prendre des mouchoirs ou du linge qu’il avait touchés pour les appliquer aux malades. Ceux-ci guérissaient et les mauvais esprits s’enfuyaient.

13Quelques Juifs, qui allaient de lieu en lieu pour chasser les démons, voulurent alors invoquer, eux aussi, le nom du Seigneur Jésus sur ceux qui étaient sous l’emprise d’esprits mauvais.

– Par le nom de ce Jésus que Paul annonce, disaient-ils, je vous ordonne de sortir.

14Ceux qui agissaient ainsi étaient les sept fils d’un certain Scéva, un chef des prêtres juifs.

15Mais l’esprit mauvais leur répondit : Jésus ? Je le connais. Paul, je sais qui c’est. Mais vous, qui êtes-vous ?

16Là-dessus, l’homme qui avait en lui le mauvais esprit se jeta sur eux, les maîtrisa et les malmena avec une telle violence qu’ils s’enfuirent de la maison, les vêtements en lambeaux, et couverts de blessures.

17Cet incident fut connu de tous les habitants d’Ephèse. Juifs et Grecs furent tous saisis de crainte, et le nom du Seigneur Jésus fut l’objet d’un grand respect. 18Beaucoup de ceux qui étaient devenus croyants venaient avouer et déclarer publiquement les pratiques auxquelles ils s’étaient livrés. 19Et beaucoup de ceux qui avaient exercé la magie apportèrent leurs livres de sorcellerie, les mirent en tas et les firent brûler aux yeux de tous. Leur valeur fut estimée à cinquante mille pièces d’argent19.19 On peut estimer la valeur totale de ces livres à l’équivalent de plus de cent cinquante années de travail d’un ouvrier de l’époque.. 20C’est ainsi que la Parole du Seigneur se répandait de plus en plus, grâce à la puissance du Seigneur19.20 Certains manuscrits ont : la Parole du Seigneur se répandait avec puissance..

21Après ces événements, Paul, poussé par l’Esprit19.21 Autre traduction : en son for intérieur., décida de se rendre à Jérusalem en passant par la Macédoine et l’Achaïe.

– Après avoir été là-bas, dit-il, il faudra que je me rende aussi à Rome.

22Il envoya deux de ses collaborateurs, Timothée et Eraste, en Macédoine, et resta lui-même encore quelque temps dans la province d’Asie.

Difficultés à Ephèse

23A cette époque, la Voie du Seigneur fut l’occasion de troubles sérieux à Ephèse. 24Un bijoutier, nommé Démétrius, fabriquait de petits temples d’Artémis19.24 Artémis était le nom grec d’une déesse orientale de la fertilité. en argent et procurait aux artisans de sa corporation des gains considérables. 25Un jour, il les convoqua tous, ainsi que les ouvriers qui vivaient de la même industrie. Il leur dit :

Mes amis ! Vous savez bien que nous devons notre prospérité à l’exercice de notre métier. 26Or, vous voyez ce qui se passe – ou vous en entendez parler : non seulement à Ephèse, mais dans presque toute la province d’Asie, ce Paul a remué de grandes foules. Il les a persuadées que les divinités fabriquées par des hommes ne sont pas de vrais dieux. 27Ce n’est pas seulement notre corporation qui risque d’être discréditée, mais le temple de la grande déesse Artémis19.27 Le temple d’Artémis a été classé parmi les sept merveilles du monde antique : il faisait 127 m sur 72 m, et avait cent colonnes. lui-même pourrait y perdre toute sa renommée. Toute l’Asie et le monde entier adore cette déesse et il n’en faudrait pas beaucoup pour qu’elle soit discréditée.

28A ces mots, les auditeurs devinrent furieux et se mirent à scander : Grande est l’Artémis d’Ephèse !

29Bientôt, toute la ville fut en effervescence. On s’empara de Gaïus et d’Aristarque, deux Macédoniens qui accompagnaient Paul dans son voyage, et l’on se précipita en foule au théâtre19.29 Les ruines de ce théâtre en ont révélé la grandeur : il comportait près de 26 000 places assises sur des gradins. Il servait aux jeux, aux représentations théâtrales et aux assemblées publiques.. 30Paul voulait se présenter devant le peuple, mais les disciples l’en empêchèrent. 31Et même quelques hauts fonctionnaires de la province19.31 Il s’agit des asiarques, qui présidaient au culte provincial de l’empereur et de Rome., qui le tenaient en amitié, lui firent parvenir un message pour lui recommander de ne pas se rendre au théâtre. 32Cependant, l’assemblée se tenait dans la plus grande confusion. Les gens hurlaient, les uns criant telle chose, les autres telle autre, et la plupart ne savaient pas pourquoi ils étaient venus. 33Des gens de la foule expliquèrent l’affaire à un certain Alexandre, que les Juifs avaient poussé en avant. Alexandre fit signe de la main qu’il voulait s’adresser au peuple pour prendre la défense de ses coreligionnaires.

34Mais dès qu’on eut appris qu’il était Juif, tous se remirent à crier en chœur pendant près de deux heures : Grande est l’Artémis d’Ephèse !

35A la fin, le secrétaire de la ville parvint à calmer le peuple :

Ephésiens, dit-il, quel homme au monde ignore que notre cité d’Ephèse est la gardienne du temple de la grande Artémis et de sa statue tombée du ciel ? 36C’est là un fait incontestable. Il faut donc vous calmer et ne rien faire d’irréfléchi. 37Vous avez amené ici ces hommes, mais ils n’ont commis aucun sacrilège dans le temple, ils n’ont dit aucun mal de notre déesse.

38Si donc Démétrius et les artisans de sa corporation ont des griefs contre quelqu’un, ils n’ont qu’à porter plainte en bonne et due forme ! Il y a des jours d’audience et des magistrats pour cela. 39Et si vous avez encore d’autres réclamations à formuler, on les examinera lors de l’assemblée légale. 40Mais nous risquons de nous faire accuser de révolte pour ce qui s’est passé aujourd’hui, car nous ne pourrions donner aucune raison pour expliquer cette manifestation.

Là-dessus, il ordonna à l’assemblée de se disperser.