Matthieu 26 – BDS & APSD-CEB

La Bible du Semeur

Matthieu 26:1-75

Mort et résurrection de Jésus

Le complot

(Mc 14.1-2 ; Lc 22.1-2 ; Jn 11.47-53)

1Quand Jésus eut fini de donner toutes ces instructions, il dit à ses disciples : 2Vous savez que la fête de la Pâque aura lieu dans deux jours. C’est alors que le Fils de l’homme sera livré pour être crucifié.

3Alors, les chefs des prêtres et les responsables du peuple se rassemblèrent dans la cour du grand-prêtre Caïphe ; 4ils décidèrent d’un commun accord de s’emparer de Jésus par ruse pour le faire mourir.

5Cependant ils se disaient : Il ne faut pas agir pendant la fête, pour ne pas provoquer d’émeute parmi le peuple.

L’onction à Béthanie

(Mc 14.3-9 ; Jn 12.1-8)

6Jésus se trouvait à Béthanie, dans la maison de Simon, le lépreux. 7Une femme s’approcha de lui, tenant un flacon d’albâtre rempli d’un parfum de myrrhe de grande valeur26.7 Les parfums de grand prix étaient conservés dans des vases taillés dans une pierre blanche, l’albâtre.. Pendant que Jésus était à table, elle répandit ce parfum sur sa tête.

8En voyant cela, les disciples s’indignèrent et dirent : Pourquoi un tel gaspillage ? 9On aurait pu vendre ce parfum pour un bon prix et donner l’argent aux pauvres !

10Mais, se rendant compte de cela, Jésus leur dit : Pourquoi faites-vous de la peine à cette femme ? Ce qu’elle vient d’accomplir pour moi est vraiment une belle action. 11Des pauvres, vous en aurez toujours autour de vous ; mais moi, vous ne m’aurez pas toujours avec vous. 12Si elle a répandu cette myrrhe sur moi, c’est pour préparer mon enterrement. 13Vraiment, je vous l’assure, dans le monde entier, partout où cette Bonne Nouvelle qu’est l’Evangile sera annoncée, on racontera aussi, en souvenir d’elle, ce qu’elle vient de faire.

La trahison

(Mc 14.10-11 ; Lc 22.3-6)

14Alors, l’un des Douze, celui qui s’appelait Judas Iscariot, se rendit auprès des chefs des prêtres 15pour leur demander : Si je me charge de vous livrer Jésus, quelle somme me donnerez-vous ?

Ils lui versèrent trente pièces d’argent. 16A partir de ce moment-là, il chercha une occasion favorable pour leur livrer Jésus.

Jésus célèbre la Pâque avec ses disciples

(Mc 14.12-16 ; Lc 22.7-13)

17Le premier jour de la fête des Pains sans levain, les disciples vinrent trouver Jésus pour lui demander : Où veux-tu que nous fassions les préparatifs pour le repas de la Pâque ?

18Il leur répondit : Allez à la ville, chez un tel, et parlez-lui ainsi : « Le Maître te fait dire : Mon heure est arrivée. C’est chez toi que je prendrai le repas de la Pâque avec mes disciples. »

19Les disciples se conformèrent aux ordres de Jésus et préparèrent le repas de la Pâque.

(Mc 14.17-21 ; Lc 22.14, 21-23 ; Jn 13.21-30)

20Le soir, Jésus se mit à table avec les Douze et, 21pendant qu’ils mangeaient, il dit : Vraiment, je vous l’assure : l’un de vous me trahira.

22Les disciples en furent consternés. Ils se mirent, l’un après l’autre, à lui demander : Seigneur, ce n’est pas moi, n’est-ce pas ?

23En réponse, il leur dit : C’est un qui a trempé son pain dans le plat avec moi, lui, il me trahira. 24Certes, le Fils de l’homme s’en va conformément à ce que les Ecritures annoncent à son sujet. Mais malheur à celui qui le trahit ! Il aurait mieux valu pour lui n’être jamais né !

25A son tour, Judas, qui le trahissait, lui demanda : Maître, ce n’est pas moi, n’est-ce pas ?

– Tu le dis toi-même, lui répondit Jésus.

(Mc 14.22-25 ; Lc 22.15-20 ; voir 1 Co 11.23-25)

26Au cours du repas, Jésus prit du pain puis, après avoir prononcé la prière de reconnaissance, il le partagea en morceaux, puis il les donna à ses disciples, en disant : Prenez, mangez, ceci est mon corps.

27Ensuite il prit une coupe et, après avoir remercié Dieu, il la leur donna en disant : Buvez-en tous ; 28ceci est mon sang, par lequel est scellée l’alliance. Il va être versé pour beaucoup d’hommes, afin que leurs péchés soient pardonnés. 29Je vous le déclare : désormais, je ne boirai plus du fruit de la vigne jusqu’au jour où je boirai le vin nouveau avec vous dans le royaume de mon Père.

Jésus annonce le reniement de Pierre

(Mc 14.26-31 ; Lc 22.33-34 ; Jn 13.37-38)

30Après cela, ils chantèrent les psaumes de la Pâque26.30 Pendant le repas de la Pâque, on chantait les Ps 113 à 118.. Ensuite, ils sortirent pour se rendre au mont des Oliviers.

31Jésus leur dit alors : Cette nuit, ce qui m’arrivera vous ébranlera tous dans votre foi. En effet, il est écrit :

Je frapperai le berger,

et les brebis du troupeau seront dispersées26.31 Za 13.7..

32Néanmoins, quand je serai ressuscité, je vous précéderai en Galilée.

33Pierre prit la parole et lui dit : Même si tous les autres sont ébranlés à cause de ce qui t’arrivera, moi je ne le serai pas !

34Jésus reprit : Vraiment, je te l’assure : cette nuit même, avant que le coq ait chanté, tu m’auras renié trois fois.

35Pierre réaffirma : Même s’il me fallait mourir avec toi, je ne te renierai pas.

Et tous les disciples dirent la même chose.

Sur le mont des Oliviers

(Mc 14.32-42 ; Lc 22.39-46)

36Là-dessus, Jésus arriva avec eux en un lieu appelé Gethsémané. Il dit à ses disciples : Asseyez-vous ici pendant que je vais prier là-bas.

37Il prit avec lui Pierre et les deux fils de Zébédée. Il commença à être envahi d’une profonde tristesse, et l’angoisse le saisit. 38Alors il leur dit : Je suis accablé de tristesse, à en mourir. Restez ici et veillez avec moi !

39Puis il fit quelques pas, se laissa tomber la face contre terre, et pria ainsi : O Père, si tu le veux, écarte de moi cette coupe26.39 Autre traduction : cette coupe du jugement. Allusion à la coupe du vin de la colère de Dieu, jugement contre le péché (Es 51.17, 22 ; Jr 25.15 ; Ap 15.7). ! Toutefois, que les choses se passent, non pas comme moi je le veux, mais comme toi tu le veux.

40Ensuite, il revint auprès des disciples et les trouva endormis. Il dit à Pierre : Ainsi, vous n’avez pas été capables de veiller une seule heure avec moi ! 41Veillez et priez, pour ne pas céder à la tentation26.41 Autre traduction : pour ne pas entrer en tentation.. L’esprit de l’homme est plein de bonne volonté, mais la nature humaine est bien faible.

42Puis il s’éloigna une deuxième fois, et se remit à prier en disant : O mon Père, s’il n’est pas possible que cette coupe me soit épargnée, s’il faut que je la boive, alors, que ta volonté soit faite.

43Il revint encore vers ses disciples et les trouva de nouveau endormis, car ils avaient tellement sommeil qu’ils n’arrivaient pas à garder les yeux ouverts.

44Il les laissa donc, et s’éloigna de nouveau. Pour la troisième fois, il pria en répétant les mêmes paroles. 45Lorsqu’il revint auprès de ses disciples, il leur dit : Vous dormez encore et vous vous reposez26.45 Autre traduction : dormez maintenant et reposez-vous ! ! L’heure est venue où le Fils de l’homme est livré entre les mains des pécheurs. 46Levez-vous et allons-y. Car celui qui me trahit est là.

L’arrestation de Jésus

(Mc 14.43-50 ; Lc 22.47-53 ; Jn 18.2-11)

47Il n’avait pas fini de parler que Judas, l’un des Douze, survint, accompagné d’une troupe nombreuse armée d’épées et de gourdins. Cette troupe était envoyée par les chefs des prêtres et les responsables du peuple.

48Le traître avait convenu avec eux d’un signe en disant : Celui que j’embrasserai, c’est lui, saisissez-vous de lui.

49Aussitôt, il se dirigea vers Jésus et lui dit : Bonsoir, Maître !

Et il l’embrassa.

50– Mon ami, lui dit Jésus, ce que tu es venu faire ici, fais-le !

Alors les autres s’avancèrent et, mettant la main sur Jésus, ils se saisirent de lui.

51A ce moment, l’un des compagnons de Jésus porta la main à son épée, la dégaina, en frappa le serviteur du grand-prêtre et lui emporta l’oreille.

52Jésus lui dit : Remets ton épée à sa place, car tous ceux qui se serviront de l’épée mourront par l’épée. 53Penses-tu donc que je ne pourrais pas faire appel à mon Père ? A l’instant même, il enverrait des dizaines de milliers d’anges à mon secours. 54Mais alors, comment les Ecritures, qui annoncent que tout doit se passer ainsi, s’accompliraient-elles ?

55Là-dessus, Jésus dit à la troupe : Me prenez-vous pour un bandit, pour que vous soyez venus en force avec épées et gourdins afin de vous emparer de moi ? J’étais assis chaque jour dans la cour du Temple pour donner mon enseignement et vous ne m’avez pas arrêté ! 56Mais tout ceci est arrivé pour que les écrits des prophètes s’accomplissent.

Alors tous les disciples l’abandonnèrent et prirent la fuite.

Jésus devant le Grand-Conseil

(Mc 14.53-65 ; Lc 22.54-55, 63-71 ; Jn 18.12-14, 19-23)

57Ceux qui avaient arrêté Jésus le conduisirent devant Caïphe, le grand-prêtre, chez qui les spécialistes de la Loi et les responsables du peuple s’étaient déjà rassemblés. 58Pierre le suivit à distance jusqu’au palais du grand-prêtre et il entra dans la cour où il s’assit au milieu des gardes pour voir comment tout cela finirait.

59Les chefs des prêtres et le Grand-Conseil au complet cherchaient un faux témoignage contre Jésus pour pouvoir le condamner à mort. 60Mais, bien qu’un bon nombre de faux témoins se soient présentés, ils ne parvenaient pas à trouver de motif valable.

Finalement, il en vint tout de même deux 61qui déclarèrent : Cet homme a dit : « Je peux démolir le temple de Dieu et le rebâtir en trois jours. »

62Alors le grand-prêtre se leva et demanda à Jésus : Tu n’as rien à répondre aux témoignages qu’on vient de porter contre toi ?

63Jésus garda le silence.

Alors le grand-prêtre reprit en disant : Je t’adjure, par le Dieu vivant, de nous déclarer si tu es le Messie, le Fils de Dieu.

64Jésus lui répondit : Tu l’as dit toi-même. De plus, je vous le déclare : A partir de maintenant, vous verrez le Fils de l’homme siéger à la droite du Tout-Puissant 26.64 Ps 110.1. et venir en gloire sur les nuées du ciel26.64 Dn 7.13..

65A ces mots, le grand-prêtre déchira ses vêtements en signe de consternation et s’écria : Il vient de prononcer des paroles blasphématoires ! Qu’avons-nous encore besoin de témoins ? Vous venez vous-mêmes d’entendre le blasphème. 66Quel est votre verdict ?

Ils répondirent : Il est passible de mort.

67Alors, ils lui crachèrent au visage et le frappèrent. D’autres le giflèrent 68en disant : Hé, Messie, fais le prophète ! Dis-nous qui vient de te frapper !

Pierre renie son Maître

(Mc 14.66-72 ; Lc 22.56-62 ; Jn 18.15-18, 25-27)

69Pendant ce temps, Pierre était resté assis dehors, dans la cour intérieure.

Une servante s’approcha de lui et dit : Toi aussi, tu étais avec Jésus le Galiléen.

70Mais Pierre le nia en disant devant tout le monde : Je ne vois pas ce que tu veux dire.

71Comme il se dirigeait vers le porche pour sortir, une autre servante l’aperçut et dit à ceux qui étaient là : En voilà un qui était avec ce Jésus de Nazareth.

72Il le nia de nouveau et il jura : Je ne connais pas cet homme !

73Après un petit moment, ceux qui se tenaient dans la cour s’approchèrent de Pierre et lui dirent : C’est sûr, toi aussi, tu fais partie de ces gens ! C’est évident : il suffit d’entendre ton accent !

74Alors Pierre se mit à dire : Je le jure ! Et que je sois maudit si ce n’est pas vrai : je ne connais pas cet homme.

Et aussitôt, un coq chanta.

75Alors Pierre se souvint de ce que Jésus lui avait dit : « Avant que le coq chante, tu m’auras renié trois fois. » Il se glissa dehors et se mit à pleurer amèrement.

Ang Pulong Sa Dios

Mateo 26:1-75

Ang Plano sa Pagpatay kang Jesus

(Mar. 14:1-2; Luc. 22:1-2; Juan 11:45-53)

1Human sa pagpanudlo ni Jesus niadto, miingon siya sa iyang mga tinun-an, 2“Nahibaloan ninyo nga duha na lang ka adlaw ug moabot na ang Pista sa Paglabay sa Anghel, ug ako nga Anak sa Tawo itugyan na ngadto sa mga tawo aron ilansang sa krus.”

3Niadtong higayona usab nagtigom ang kadagkoan sa mga pari ug ang mga pangulo sa mga Judio didto sa palasyo ni Caifas, ang pangulong pari. 4Gihisgotan nila kon unsaon nila pagdakop si Jesus nga dili mahibaloan sa mga tawo, ug ingon man ang pagpatay kaniya. 5Miingon sila, “Dili lang nato kini buhaton sa panahon sa pista, kay basig magkagubot ang mga tawo.”

Gibuboan ang ulo ni Jesus ug Pahumot

(Mar. 14:3-9; Juan 12:1-8)

6Sa dihang didto si Jesus sa lungsod sa Betania, sa balay ni Simon nga kanhi may ngilngig nga sakit sa panit,26:6 ngilngig nga sakit sa panit: Tan-awa usab ang 8:2. 7may miduol kaniya nga usa ka babaye. May dala siyang gamayng tibod nga may sulod nga mahalon kaayo nga pahumot. Samtang nagkaon si Jesus gibuboan ang iyang ulo ug pahumot niadtong babaye.26:7 Tingali gibuhat niya kini isip pagpasidungog kang Jesus. 8Sa pagkakita niadto sa mga tinun-an nangasuko sila ug miingon, “Nganong giusikan man kana niya? 9Ikabaligya unta kana sa dako nga kantidad ug ang halin ikahatag ngadto sa mga kabos!” 10Nahibaloan ni Jesus kon unsa ang ilang gisulti, busa miingon siya kanila, “Nganong ginasamok ninyo siya? Maayo kining iyang gibuhat kanako. 11Ang mga kabos kanunay ninyong ikauban, apan ako dili ninyo kanunayng ikauban. 12Gibuboan niya ug pahumot ang akong lawas isip pag-andam sa akong lubong. 13Sa pagkatinuod, bisan asa iwali ang Maayong Balita sa tibuok kalibotan, ang iyang gibuhat kanako mahisgotan usab isip handomanan kaniya.”

Nakigsabot si Judas sa Pagtugyan kang Jesus

(Mar. 14:10-11; Luc. 22:3-6)

14Unya, ang usa sa 12ka apostoles nga ginganlan ug Judas Iscariote miadto sa mga kadagkoan sa mga pari. 15Miingon siya kanila, “Pila man ang inyong ibayad kanako kon itugyan ko kaninyo si Jesus?” Gihatagan dayon nila si Judas ug 30 ka buok kuwarta nga pilak. 16Sukad niadto, nangita siya ug kahigayonan sa pagtugyan kang Jesus kanila.

Nagsulti si Jesus nga may Magluib Kaniya

(Mar. 14:12-21; Luc. 22:7-14, 21-23; Juan 13:21-30)

17Sa unang adlaw sa Pista sa Pan nga Walay Patubo, miduol kang Jesus ang iyang mga tinun-an ug nangutana, “Asa man ang imong gusto nga mag-andam kami ug panihapon sa Pista sa Paglabay sa Anghel?” 18Mitubag si Jesus kanila, “Pag-adto kamo sa siyudad sa Jerusalem, didto sa tawo nga akong isulti kaninyo, ug ingna ninyo siya, ‘Ang magtutudlo nagaingon nga miabot na ang panahon nga siya patyon. Magsaulog siya dinhi sa imong balay sa Pista sa Paglabay sa Anghel uban sa iyang mga tinun-an.’ ” 19Gituman kini sa iyang mga tinun-an, ug giandam nila didto ang panihapon alang sa Pista.

20Sa dihang kilomkilom na, nanihapon si Jesus uban ang 12 ka tinun-an. 21Samtang nangaon sila, miingon si Jesus, “Sa pagkatinuod, sultihan ko kamo nga usa kaninyo ang magluib kanako.” 22Sa pagkadungog niadto sa iyang mga tinun-an naguol gayod sila ug nagpuli-puli silag pangutana kaniya, “Ginoo, dili ako, di ba?” 23Mitubag si Jesus kanila, “Ang usa nga uban kanako nga nagtuslob ug pan sa yahong mao ang moluib kanako. 24Ako nga Anak sa Tawo pagapatyon sumala sa nahisulat sa Kasulatan, apan alaot ang tawo nga magluib kanako. Maayo pa kaniya nga wala siya matawo.” 25Unya miingon ang maluibon nga si Judas, “Magtutudlo, dili ako, di ba?” Mitubag si Jesus kaniya, “Ikaw ang nagsulti niana.”

Ang Kataposang Panihapon

(Mar. 14:22-26; Luc. 22:14-20; 1 Cor. 11:23-25)

26Samtang nangaon sila, mikuha si Jesus ug pan. Gipasalamatan niya kini sa Dios ug unya gipikas-pikas. Pagkahuman gihatag niya sa iyang mga tinun-an ug miingon, “Pagkuha kamo ug kan-a, mao kini ang akong lawas.” 27Unya mikuha siya ug ilimnon, nagpasalamat sa Dios, ug gihatag kanila nga nagaingon, “Panginom kamong tanan niini, 28tungod kay mao kini ang akong dugo nga iula26:28 iula: sa literal, ibubo. aron mapasaylo ang mga sala sa daghang mga tawo. Kini nagapamatuod nga may bag-o na nga kasabotan ang Dios ngadto sa tawo. 29Sultihan ko kamo, dili na ako moinom pag-usab niini nga ilimnon nga gikan sa ubas hangtod sa adlaw nga moinom ako sa bag-o nga matang sa ilimnon uban kaninyo didto sa gingharian sa akong Amahan.” 30Unya miawit sila ug mga pagdayeg sa Dios, ug pagkahuman nangadto sila sa Bukid sa mga Olibo.

Gitagna ni Jesus nga Ilimod Siya ni Pedro

(Mar. 14:27-31; Luc. 22:31-34; Juan 13:36-38)

31Miingon si Jesus kanila, “Karong gabhiona tanan kamo mobiya kanako, kay ang Dios nagaingon sa Kasulatan, ‘Patyon ko ang magbalantay ug magkatibulaag ang mga karnero.’26:31 Tan-awa usab ang Zac. 13:7. 32Apan human ako mabanhaw, mouna ako kaninyo didto sa Galilea.” 33Miingon si Pedro kang Jesus, “Bisan pag silang tanan mobiya kanimo, ako dili gayod!” 34Miingon si Jesus kaniya, “Ang tinuod, karong gabhiona, sa dili pa motuktugaok ang manok, ilimod mo na ako sa makatulo.” 35Mitubag si Pedro, “Dili ko gayod ikaw ilimod bisan patyon pa nila ako uban kanimo!” Mao usab kini ang gisulti sa tanang mga tinun-an.

Nagaampo si Jesus didto sa Getsemane

(Mar. 14:32-42; Luc. 22:39-46)

36Unya nangadto sila sa dapit nga ginganlag Getsemane. Sa pag-abot nila didto, miingon si Jesus sa iyang mga tinun-an, “Panglingkod kamo dinhi samtang mag-ampo ako didto sa unahan.” 37Gidala niya si Pedro ug ang duha ka anak ni Zebede. Naguol gayod si Jesus. 38Ug miingon siya kanila, “Mora akog mamatay sa hilabihang kaguol. Pabilin kamo dinhi ug pagtukaw uban kanako.” 39Unya miadto pa gayod siya sa unahan; miluhod siya ug nagaampo. Miingon siya, “Amahan, kon mahimo ayaw ipadangat kining umaabot nako nga pag-antos. Apan dili ang akong pagbuot ang angay matuman kondili ang imong kabubut-on.”

40Sa pagbalik niya didto sa iyang tulo ka tinun-an naabtan niya sila nga nangatulog. Miingon siya kang Pedro, “Dili ba gayod kamo makatukaw uban kanako bisan sa usa lang ka oras? 41Pagtukaw kamo ug pag-ampo nga dili kamo madaog sa pagsulay. Buot sa inyong espiritu nga mag-ampo apan luya ang inyong lawas.”

42Milakaw pag-usab si Jesus sa unahan ug nagaampo, “Amahan, kon kinahanglan nga atubangon ko kini nga pag-antos, ang imong kabubut-on mao ang matuman.” 43Pagkahuman mibalik siya pag-usab sa iyang mga tinun-an ug naabtan gihapon niya sila nga nangatulog. Kay katulgon kaayo sila.

44Gibiyaan sila pag-usab ni Jesus, milakaw siya sa unahan ug nagaampo. Ikatulo na niya kini nga pag-ampo ug mao gihapon ang iyang giampo. 45Unya mibalik siya didto sa iyang mga tinun-an ug miingon, “Nangatulog pa ba gihapon kamo ug nagapahulay? Tan-awa ninyo! Mao na kini ang panahon nga ako nga Anak sa Tawo itugyan ngadto sa mga makasasala. 46Tana! Tan-awa, ania na ang tawo nga magluib kanako.”

Ang Pagdakop kang Jesus

(Mar. 14:43-50; Luc. 22:47-53; Juan 18:3-12)

47Samtang nagsulti pa si Jesus, miabot si Judas nga usa sa 12 ka mga apostoles. Uban kaniya ang daghang mga tawo nga nagdala ug mga espada ug mga bunal. Gisugo sila sa kadagkoan sa mga pari ug pangulo sa mga Judio. 48Nakigsabot nang daan ang maluibon nga si Judas sa mga modakop kang Jesus kon unsa ang iyang buhaton nga timailhan: “Ang tawo nga akong hagkan mao ang inyong gipangita. Dakpa ninyo siya.” 49Busa sa pag-abot ni Judas, midiretso siya ngadto kang Jesus ug miingon, “Magtutudlo, maayong gabii.” Ug gihagkan niya siya. 50Miingon si Jesus kaniya, “Higala, sige, buhata na kon unsa ang imong gianhi dinhi.” Giduol nila si Jesus ug gidakop. 51Usa sa mga kauban ni Jesus miibot sa iyang espada ug gitigbas niya ang sulugoon sa pangulong pari ug naputol ang dalunggan niini. 52Miingon si Jesus kaniya, “Ibalik sa sakoban ang imong espada! Ang mogamit ug espada sa espada usab mamatay. 53Wala ka ba masayod nga makapangayo akog tabang sa akong Amahan ug diha-diha padad-an niya ako ug 12 ka batalyon nga mga anghel? 54Apan kon buhaton ko kana, unsaon man pagkatuman sa Kasulatan nga kini kinahanglan nga mahitabo?”

55Unya miingon si Jesus sa mga tawo, “Tulisan ba ako nga kinahanglan gayod nga magdala pa kamog mga espada ug mga bunal sa pagdakop kanako? Adlaw-adlaw didto ako sa templo nga nagatudlo, apan wala ninyo ako dakpa. 56Apan kining tanan nahitabo aron matuman ang sinulat sa mga propeta diha sa Kasulatan.” Unya gibiyaan siya sa iyang mga tinun-an ug nangikyas silang tanan.

Gidala si Jesus sa Hukmanan

(Mar. 14:53-63; Luc. 22:54-55, 63-71; Juan 18:13-14, 19-24)

57Gidala si Jesus sa mga nagdakop kaniya didto kang Caifas, ang pangulong pari. Didto nagtigom ang mga magtutudlo sa Kasugoan ug ang mga pangulo sa mga Judio. 58Misunod usab si Pedro, apan layo ra siya kang Jesus. Misulod siya sa tugkaran sa balay sa pangulong pari ug milingkod didto uban sa mga guwardya aron makita niya kon unsa ang mahitabo kang Jesus. 59Ang kadagkoan sa mga pari ug ang tanan nga miyembro sa Hukmanan sa mga Judio nangita ug mga bakak nga ebidensya batok kang Jesus aron ipapatay nila siya. 60Apan bisan daghan ang miduol ug misulti ug bakak batok kang Jesus, wala silay nakita nga hinungdan aron ipapatay siya. Sa kaulahian may duha ka tawo nga miduol 61ug miingon sila, “Nadungog namo kining tawhana nga miingon, ‘Mahimo kong gub-on kining templo sa Dios ug sulod sa tulo ka adlaw patindogon ko pag-usab!’ ”

62Busa mitindog ang pangulong pari ug nangutana kang Jesus, “Wala ka bay itubag niining mga sumbong batok kanimo?” 63Apan wala gayod motubag si Jesus. Miingon pag-usab ang pangulong pari. “Sultihi kami atubangan sa Dios. Unsa, ikaw ba ang Cristo nga Anak sa Dios?” 64Miingon si Jesus kaniya, “Gisulti mo na. Ug sultihan ko kamo, sukad karon makita ninyo ako nga Anak sa Tawo nga maglingkod sa tuo sa Makagagahom nga Dios, ug makita usab ninyo ako diha sa mga panganod sa kalangitan sa ako unyang pagbalik dinhi sa kalibotan.”

65Sa pagkadungog niadto sa pangulong pari gigisi niya ang iyang bisti sa kasuko ug miingon, “Nagsulti siya batok sa Dios! Dili na kinahanglanon ang mga testigo! Nadunggan ninyo ang iyang gipamulong batok sa Dios. 66Unsay inyong hukom?” Mitubag sila, “Angay siyang patyon!”

67Unya giluwaan nila siya sa nawong ug gisumbag. May mga nanagpa usab kaniya nga 68miingon, “Kon ikaw ang Cristo, tag-ana kon kinsa ang nagdapat kanimo.”

Gilimod ni Pedro si Jesus

(Mar. 14:66-72; Luc. 22:56-62; Juan 18:15-18, 25-27)

69Samtang naglingkod si Pedro didto sa tugkaran, may miduol kaniya nga babaye. Sulugoon siya sa pangulong pari. Miingon siya kang Pedro, “Dili ba kauban ka man ni Jesus nga taga-Galilea?” 70Apan gilimod kini ni Pedro atubangan sa tanan nga atua didto. Miingon siya, “Wala ako mahibalo kon unsay imong gipanulti.” 71Unya miadto siya sa may pultahan. Nakita siya sa lain na usab nga sulugoong babaye, ug nagaingon sa mga tawo didto, “Kining tawhana kauban usab ni Jesus nga taga-Nazaret.” 72Gilimod na usab kini ni Pedro. Miingon siya, “Ipanumpa ko nga wala ako makaila sa tawo nga inyong gi-ingon!” 73Pagkataudtaod miduol kang Pedro ang mga tawo didto ug miingon, “Kauban ka gayod ni Jesus, kay maila sa imong sinultihan nga sama kaniya.” 74Apan nanumpa gayod si Pedro nga nagaingon, “Bisag mamatay pa ako, wala gayod ako makaila sa tawo nga inyong gi-ingon.” Unya mituktugaok dayon ang manok, 75ug nahinumdoman ni Pedro ang giingon ni Jesus kaniya, “Sa dili pa motuktugaok ang manok, ilimod mo na ako sa makatulo.” Busa migawas siya ug mihilak pag-ayo.