Marc 7 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Marc 7:1-37

Jésus et la tradition religieuse juive

(Mt 15.1-20)

1Des pharisiens et des spécialistes de la Loi venus de Jérusalem se rassemblèrent autour de Jésus. 2Ils remarquèrent que certains de ses disciples prenaient leur repas avec des mains « impures », c’est-à-dire qu’ils ne s’étaient pas lavé les mains. (3En effet, les pharisiens, et les Juifs en général, ne se mettent jamais à table sans les avoir soigneusement lavées ; ils observent ainsi la tradition de leurs ancêtres. 4De même, en revenant du marché, ils ne mangent pas sans avoir fait leurs ablutions. Ils ont reçu beaucoup d’autres traditions qu’ils observent, comme celles de laver rituellement les coupes, les pots et les vases de bronze.) 5Les pharisiens et les spécialistes de la Loi demandèrent donc à Jésus : Pourquoi tes disciples ne se conforment-ils pas à la tradition de nos ancêtres ? Pourquoi prennent-ils leur repas avec des mains impures ?

6– Hypocrites, leur répondit-il, Esaïe vous a fort bien dépeints dans sa prophétie où il est écrit :

Ce peuple m’honore des lèvres,

mais, au fond de son cœur, il est bien loin de moi !

7Le culte qu’il me rend n’a aucune valeur,

car les enseignements qu’il donne

ne sont que des règles inventées par les hommes7.7 Es 29.13 cité selon l’ancienne version grecque..

8Vous mettez de côté le commandement de Dieu, pour observer la tradition des hommes !

9Puis il ajouta : Ah ! vous réussissez parfaitement à mettre de côté le commandement de Dieu pour établir votre propre tradition ! 10En effet, Moïse a dit : Honore ton père et ta mère7.10 Ex 20.12 ; Dt 5.16. et Que celui qui maudit son père ou sa mère soit puni de mort7.10 Ex 21.17..

11Mais vous, que dites-vous ? Si un homme dit à son père ou à sa mère : « La part de mes biens avec laquelle j’aurais pu t’assister est corban (c’est-à-dire offrande à Dieu) », 12alors vous ne le laissez plus rien faire pour son père ou sa mère. 13Voilà comment vous annulez la Parole de Dieu par votre tradition, celle que vous vous transmettez. Et vous faites bien d’autres choses du même genre.

14Puis Jésus appela de nouveau la foule et lui dit : Ecoutez-moi tous, et comprenez-moi bien : 15Rien de ce qui vient du dehors et qui pénètre dans l’homme ne peut le rendre impur. C’est, au contraire, ce qui sort de l’homme qui le rend impur ! [ 16Si quelqu’un a des oreilles pour entendre, qu’il entende7.16 Ce verset est absent de plusieurs manuscrits.!]

17Lorsque Jésus, laissant la foule, fut rentré à la maison, ses disciples lui demandèrent de leur expliquer le sens de cette image.

18Il leur répondit : Ainsi, vous non plus, vous ne comprenez pas ? Ne saisissez-vous pas ce que je veux dire ? De tout ce qui vient du dehors et pénètre dans l’homme, rien ne peut le rendre impur. 19Tout cela, en effet, ne va pas dans son cœur mais dans son ventre, et est évacué par les voies naturelles. – Il déclarait par là même que tous les aliments sont purs. – 20Et il ajouta : Ce qui sort de l’homme, c’est cela qui le rend impur. 21Car c’est du dedans, c’est du cœur de l’homme que proviennent les pensées mauvaises, l’immoralité, le vol, le meurtre, 22les adultères, l’envie, la méchanceté, la tromperie, le vice, la jalousie, le blasphème7.22 Autre traduction : les injures., l’orgueil, et toutes sortes de comportements insensés. 23Tout ce mal sort du dedans et rend l’homme impur.

La foi d’une non-Juive

(Mt 15.21-28)

24Jésus partit de là et se rendit dans la région de Tyr. Il entra dans une maison ; il ne voulait pas qu’on sache qu’il était là, mais il ne put cacher sa présence. 25En effet, à peine était-il arrivé, qu’une femme, qui avait entendu parler de lui et dont la fillette était sous l’emprise d’un esprit mauvais, vint se jeter à ses pieds. 26C’était une femme païenne, originaire de Syro-Phénicie. Elle le supplia de chasser le démon qui tourmentait sa fille.

27Jésus lui dit : Laisse d’abord se rassasier les enfants de la maison. Car il ne serait pas convenable de prendre le pain des enfants pour le jeter aux petits chiens.

28– Sans doute, Seigneur, reprit-elle, mais les petits chiens, qui sont sous la table, mangent les miettes que laissent tomber les enfants.

29Et Jésus de répondre : A cause de cette parole, va, retourne chez toi, le démon vient de sortir de ta fille.

30Elle rentra chez elle et trouva son enfant couchée sur le lit : le démon était parti.

Guérison d’un sourd-muet

31Jésus quitta la région de Tyr, passa par Sidon, et regagna le lac de Galilée en traversant le territoire des « Dix Villes ». 32On lui amena un sourd qui avait du mal à parler et on le pria de lui imposer les mains. 33Jésus l’emmena seul avec lui, loin de la foule : après avoir posé ses doigts sur les oreilles du malade, il les humecta de salive et lui toucha la langue ; 34alors il leva les yeux au ciel, poussa un soupir et dit : Ephphatha (ce qui signifie : ouvre-toi).

35Aussitôt les oreilles de cet homme s’ouvrirent, sa langue se délia et il se mit à parler correctement. 36Jésus recommanda à ceux qui étaient là de n’en rien dire à personne ; mais plus il le leur défendait, plus ils en parlaient.

37Remplies d’étonnement, les foules s’écriaient : Tout ce qu’il fait est magnifique : il fait entendre les sourds et parler les muets !

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Marcos 7:1-37

Mana alli yuyaicunami juchayujta ruran

(Mat 15:1-20)

1Jerusalenmanta shamushca fariseocunapish, Mandashcata yachachijcunamanta maijancunapishmi Jesuspajman cʼuchuyamurcacuna. 2Paicuna ricucunpimi, Jesuspaj maijan yachacujcunaca, maquicunata mana maillashpa, mapa maquihuan tandata micucurcacuna. 3(Fariseocunapish, tucui caishuj judiocunapish, paicunapaj ñaupa yayacunamantapacha yachamushcata catishpami, maquita maillashpataj micuncuna. 4Plazamanta tigramushpapish, mana maillashpaca, mana micuncunachu. Shujtaj ashtahuan ruraicunatapishmi, chaitataj catincuna. Ubyana vasocunata, jarrocunata, fierromanta rurashca imacunataca maillancunatajmi). 5Chaimantami fariseocunapish, Mandashcata yachachijcunapish:

—¿Ima nishpataj Cambaj yachacujcunaca, ñaupa yayacuna yachachimushcata mana catishpa, mapa maquihuan micunllacuna?— nishpa Jesusta tapurcacuna.

6Jesusca cashnami nirca:

—¡Mishqui shimi jayaj shungucuna! Isaiasca, allillatatajmi cancunamantaca huillashca. Pai quillcashcapica, cashnami nicun:

“Caicunaca, shimillahuanmi Ñucataca, alli nij tucuncuna.

Paicunapaj shungupitajca, shujtajtami yuyacun.

7Yangallamari Ñucataca, yuyarij tucuncuna.

Yachachishpapish, runacuna mandashcallatami yachachincuna” nircami.

8Cancunaca, Taita Dios Mandashcata saquishpami, runacuna ñaupamanta yachachimushcallata catishpa: Jarrocunata, ubyana vasocunata maillanallapi yuyaita churanguichij. Shinallataj shujtaj chai shinacunatapishmi ruracunguichij— nircami.

9Caitapishmi nirca:

«Cancunaca, Taita Dios Mandashcataca yangapi charishpami, yayacuna yachachishpa saquishcacunataraj alli catinguichij. 10Moisesca: “Cambaj yaya mamata cʼuyangui. Yaya mamata ‘Llaqui tucushca alli canman’ nijtaca, manataj llaquishpami huañuchina” nishcami. 11Ashtahuanpish cancunaca: —“Yaya mamataca: ‘Cancunaman cunapaj shina charicushcataca, ñamari Diosman cungapaj chʼicanchircani’ ninallami canguichij” ninguichijmi— (“Taita Diospaj chʼicanchishcataca” Corbán nijcunami carca). 12Chashna nishpaca, paicunapaj yaya mamapaj ima allita rurachunca mana saquinguichijchu. 13Chashnami, Diospaj Shimita yangapi charishpa, runacuna ñaupamanta ruramushcallata catichun yachachinguichij. Shujtaj chai shinacunatapishmi ruracunguichij» nircami.

14Shinallataj chai tucuicunata Paipajman cayashpaca, cashnami nirca:

—Tucuicuna alli uyashpa entendihuaichij. 15Micujpi imapish canllamanta yaicujca, pita mana mapayachinchu. Ashtahuanpish paipaj shungumanta llujshijmi pitapish mapayachin. 16Maijanpish uyaj rinrinta charijca, caita uyaichij— nircami.

17Chai tucuicunamanta caruyashpa huasiman Jesús yaicujpimi, yachacujcunaca yuyachina chai parlomanta tapurcacuna.

18Jesusca cashnami nirca:

—¿Cancunapishchu chashnallataj mana entendinguichij? Micujpi huijsaman yaicujca, pita mana mapayachij cashcataca, ¿manachu yachanguichij? 19Micunaca mana shunguman yaicunchu, ashtahuanpish huijsaman rishpa, qʼuipataca uriman llujshinllamari— nircami.

Ima micunapish mana mapa, alli cashcata entendichunmi chashnaca nirca. 20Caitapishmi nirca:

—Ashtahuanpish shungumanta llujshijmi pitapish mapayachin. 21Shungu ucumantami millaita rurana, huainayana, pushanacushpalla causana, huañuchina yuyaicuna llujshin. 22Shinallataj shuhuana, quiquinpajlla charina, imatapish millaita rurana, umana, chayarina munaihuan ruparishpa purina, shujtajcunapajta munana, yanga juchachina, jatun tucuna, chʼahuanyashca cana yuyaicunapishmi llujshin. 23Cai tucui millai yuyaicunami, shungumanta llujshishpa, pitapish mapayachin— nircami.

Canaán llajtamanta huarmimi Jesusta crishca

(Mat 15:21-28)

24Chaimantaca, Tiro shuti, Sidón shuti llajtacunamanmi rirca. Chaipica, pi mana ricuj shina cajpi, shuj huasiman yaicushpapish, mana miticui tucurcachu. 25Ashtahuanpish mapa espíritu japishca ushushita charij shuj huarmica, Jesús chaipi cajta uyashcahuan shamushpami, paipaj chaquipi shitarirca. 26Paica, Sirofeniciapi huacharishca, griegocunapura huarmimi carca. Paica, paipaj ushushimanta supaita llujshichichunmi mañacurca. 27Ashtahuanpish Jesusca:

—Shuyairaj, huahuacunaraj mana nijta micuchun. Huahuacunapaj tandata japishpa, allquitucunaman shitanaca, mana allichu— nircami.

28Shina nijpipish, huarmica:

—Ari Apu, chashnatajmari. Shina cajpipish huahuacuna micucushpa urmachijpica, allquitucunapish meźa ucupi micuntajmari— nircami.

29Chashna nijpi, Jesusca:

—Can chashna allita cutichishcamanta, cunanca rilla. Cambaj ushushimantaca, supaica ña llujshircami— nircami.

30Huasiman huarmi chayamushpaca, cahuitupi ushushi siricujtami japirca. Paimantaca, ñami supaica llujshishca carca.

Mana uyaj, mana rimajtami Jesús alliyachishca

31Tiro shuti llajtamanta tigramushpaca, Sidón pueblota, Decápolis llajtacunata shamushpami, Galilea cuchaman chayamurca. 32Chaipimi rinrin mana uyaj, mana alli rimacuj runata pushamushpa, paipaj jahuapi maquita churachun mañarcacuna. 33Chaipimi Jesusca chaipi cajcunamanta caruyachishpa, rinrincunapi dedocunata satirca. Cʼallupipish Paipaj chʼucatami tuparirca. 34Chaimantaca, jahua pachata huichilla ricushpa, shungu llujshishpami: «¡Efata!» nirca. (Chaica: “Pascari” nisha ninmi).

35Chaita nincami, chai runapaj rinrincunaca, ñapish pascarircalla. Cʼallupish cacharirijpi, ña alli rimarcallami. 36Chaitaca, ama piman huillachunmi, mandarca. Ashtahuanpish Pai ashtahuan jarcajpica, ashtahuanmi huashan huillanacurcacuna. 37Chaita uyajcunaca, jatunta mancharishpa cushicushpaca: «Tucuitamari allita ruran. Rinrin mana uyajcunatapish uyajta ruranmari, shimi mana rimajcunatapish rimachinmari» nircacunami.