Luc 6 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Luc 6:1-49

Jésus, maître du sabbat

(Mt 12.1-8 ; Mc 2.23-28)

1Un jour de sabbat6.1 Certains manuscrits ont : un second sabbat du premier mois, sabbat qui est proche de la moisson., Jésus traversait des champs de blé. Ses disciples cueillaient des épis et, après les avoir frottés dans leurs mains, en mangeaient les grains6.1 Voir Dt 23.26..

2Des pharisiens dirent : Pourquoi faites-vous ce qui est interdit le jour du sabbat ?

3Jésus prit la parole et leur dit : N’avez-vous pas lu ce qu’a fait David lorsque lui et ses compagnons eurent faim ? 4Il est entré dans le sanctuaire de Dieu, a pris les pains exposés devant Dieu et en a mangé, puis il en a donné à ses hommes, alors que seuls les prêtres ont le droit d’en manger.

5Et il ajouta : Le Fils de l’homme est maître du sabbat.

(Mt 12.9-14 ; Mc 3.1-6)

6Un autre jour de sabbat, Jésus entra dans la synagogue et commença à enseigner. Or, il y avait là un homme dont la main droite était paralysée. 7Les spécialistes de la Loi et les pharisiens surveillaient attentivement Jésus pour voir s’il ferait une guérison le jour du sabbat : ils espéraient ainsi trouver un motif d’accusation contre lui.

8Mais Jésus, sachant ce qu’ils méditaient, dit à l’homme qui avait la main infirme : Lève-toi et tiens-toi là, au milieu !

L’homme se leva et se tint debout.

9Alors Jésus s’adressa aux autres : J’ai une question à vous poser : Est-il permis, le jour du sabbat, de faire du bien, ou de faire du mal ? Est-il permis de sauver une vie ou bien faut-il la laisser périr ?

10Il balaya alors l’assistance du regard, puis il dit à cet homme6.10 Certains manuscrits portent : puis il dit avec colère à cet homme. : Etends la main !

Ce qu’il fit. Et sa main fut guérie. 11Les spécialistes de la Loi et les pharisiens furent remplis de fureur et se mirent à discuter entre eux sur ce qu’ils pourraient entreprendre contre Jésus.

Le choix des apôtres

(Mt 10.1-4 ; Mc 3.13-19)

12Vers cette même époque, Jésus se retira sur une colline pour prier. Il passa toute la nuit à prier Dieu. 13A l’aube, il appela ses disciples auprès de lui et choisit douze d’entre eux, qu’il nomma apôtres : 14Simon, qu’il appela Pierre, André, son frère, Jacques, Jean, Philippe, Barthélemy, 15Matthieu, Thomas, Jacques, fils d’Alphée, Simon le Zélé6.15 Voir note Mt 10.4., 16Jude, fils de Jacques, et Judas l’Iscariot qui finit par le trahir.

Jésus parmi la foule

(Mt 4.23-25 ; Mc 3.7-11)

17En descendant avec eux de la colline, Jésus s’arrêta sur un plateau où se trouvaient un grand nombre de ses disciples, ainsi qu’une foule immense venue de toute la Judée, de Jérusalem et de la région littorale de Tyr et de Sidon6.17 Tyr et Sidon étaient deux ports phéniciens des bords de la Méditerranée, au nord-ouest du pays d’Israël.. 18Tous étaient venus pour l’entendre et pour être guéris de leurs maladies. Ceux qui étaient tourmentés par des esprits mauvais étaient délivrés. 19Tout le monde cherchait à le toucher, parce qu’une puissance sortait de lui et guérissait tous les malades.

Bonheur ou malheur

(Mt 5.1-12)

20Alors Jésus, regardant ses disciples, dit :

Heureux vous qui êtes pauvres,

car le royaume de Dieu vous appartient.

21Heureux êtes-vous, vous qui maintenant avez faim,

car vous serez rassasiés.

Heureux vous qui maintenant pleurez,

car vous rirez.

22Heureux serez-vous quand les hommes vous haïront,

vous rejetteront, vous insulteront,

vous chasseront en vous accusant de toutes sortes de maux

à cause du Fils de l’homme.

23Quand cela arrivera, réjouissez-vous et sautez de joie, car une magnifique récompense vous attend dans le ciel. En effet, c’est bien de la même manière que leurs ancêtres ont traité les prophètes.

24Mais malheur à vous qui possédez des richesses,

car vous avez déjà reçu toute la consolation que vous pouvez attendre.

25Malheur à vous qui, maintenant, avez tout à satiété,

car vous aurez faim !

Malheur à vous qui maintenant riez,

car vous connaîtrez le deuil et les larmes.

26Malheur à vous quand tous les hommes diront du bien de vous,

car c’est de la même manière que leurs ancêtres ont traité les faux prophètes.

L’amour pour les autres

(Mt 5.38-48)

27Quant à vous tous qui m’écoutez, voici ce que je vous dis : Aimez vos ennemis ; faites du bien à ceux qui vous haïssent ; 28appelez la bénédiction divine sur ceux qui vous maudissent ; priez pour ceux qui vous calomnient. 29Si quelqu’un te gifle sur une joue, présente-lui aussi l’autre. Si quelqu’un te prend ton manteau, ne l’empêche pas de prendre aussi ta chemise. 30Donne à tous ceux qui te demandent, et si quelqu’un te prend ce qui t’appartient, n’exige pas qu’il te le rende.

31Faites pour les autres ce que vous voudriez qu’ils fassent pour vous. 32Si vous aimez seulement ceux qui vous aiment, pensez-vous avoir droit à une reconnaissance particulière ? Les pécheurs aiment aussi leurs amis. 33Et si vous faites du bien seulement à ceux qui vous en font, pourquoi vous attendriez-vous à de la reconnaissance ? Les pécheurs n’agissent-ils pas de même ? 34Si vous prêtez seulement à ceux dont vous espérez être remboursés, quelle reconnaissance vous doit-on ? Les pécheurs aussi se prêtent entre eux pour être remboursés.

35Vous, au contraire, aimez vos ennemis, faites-leur du bien et prêtez sans espoir de retour. Alors votre récompense sera grande, vous serez les fils du Très-Haut, parce qu’il est lui-même bon pour les ingrats et les méchants.

36Votre Père est plein de bonté. Soyez donc bons comme lui.

(Mt 7.1-5)

37Ne vous posez pas en juges d’autrui, et vous ne serez pas vous-mêmes jugés. Gardez-vous de condamner les autres, et, à votre tour, vous ne serez pas condamnés. Pardonnez, et vous serez vous-mêmes pardonnés. 38Donnez, et l’on vous donnera, on versera dans le pan de votre vêtement une bonne mesure bien tassée, secouée et débordante ; car on emploiera, à votre égard, la mesure dont vous vous serez servis pour mesurer.

39Il ajouta cette comparaison : Un aveugle peut-il guider un autre aveugle ? Ne vont-ils pas tous les deux tomber dans le fossé ?

40Le disciple n’est pas plus grand que celui qui l’enseigne ; mais tout disciple bien formé sera comme son maître.

41Pourquoi vois-tu les grains de sciure dans l’œil de ton frère, alors que tu ne remarques pas la poutre qui est dans le tien ? 42Comment peux-tu dire à ton frère : « Frère, laisse-moi enlever cette sciure que tu as dans l’œil », alors que tu ne remarques pas la poutre qui est dans le tien ? Hypocrite ! Commence donc par retirer la poutre de ton œil ; alors tu y verras assez clair pour ôter la sciure de l’œil de ton frère.

(Mt 7.16-20)

43Un bon arbre ne peut pas porter de mauvais fruits, ni un mauvais arbre de bons fruits. 44En effet, chaque arbre se reconnaît à ses fruits. On ne cueille pas de figues sur des chardons, et on ne récolte pas non plus du raisin sur des ronces. 45L’homme qui est bon tire le bien du bon trésor de son cœur ; celui qui est mauvais tire le mal de son mauvais fonds. Ce qu’on dit vient de ce qui remplit le cœur.

Vrai et faux disciple

(Mt 7.24-27)

46Pourquoi m’appelez-vous « Seigneur ! Seigneur ! » alors que vous n’accomplissez pas ce que je vous commande ?

47Savez-vous à qui ressemble celui qui vient à moi, qui écoute mes paroles et les applique ? C’est ce que je vais vous montrer. 48Il ressemble à un homme qui a bâti une maison : il a creusé, il est allé profond et il a assis les fondations sur le roc. Quand le fleuve a débordé, les eaux se sont jetées avec violence contre la maison, mais elles n’ont pas pu l’ébranler, parce qu’elle était construite selon les règles de l’art.

49Mais celui qui écoute mes paroles sans les appliquer ressemble à un homme qui a construit sa maison directement sur la terre meuble, sans fondations ; dès que les eaux du fleuve se sont jetées contre elle, la maison s’est effondrée, et il n’en est resté qu’un grand tas de ruines.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Lucas 6:1-49

Jesusca sabadopipish ima allitaca rurachun mandai tucunmi

(Mat 12:1-8; Mar 2:23-28)

1Shuj sabadopimi Jesusca, chagracuna chaupita ricurca. Chaita ricujpimi Paipaj yachacujcunaca, trigo umata cʼutsashpa, cʼacushpa micurcacuna. 2Chaimantami maijan fariseocunaca:

—¿Ima nishpataj sabadopi ama rurachun nishcata ruracunguichij?— nircacuna.

3Chashna nijpi Jesusca, cashnami nirca:

—David paipaj runacunandij yaricaihuan cashpa, imata rurashcataca, ¿manachu reźarcanguichij? 4Illu paicunaca yaricaihuan cashpami, Diospaj huasiman yaicushpa, chaipi Diosman cushca tiyacuj tandacunata japishpa micurcacuna. Chai tandataca pipish mana micunallachu carca, curacunalla micunami carca— nircami.

5Shinallataj:

—Runa Aichayuj Ñucaca, sabadopipish ima allita rurachunca mandai tucunimi— nircapishmi.

Chaquishca maquiyuj runatami Jesús alliyachishca

(Mat 12:9-14; Mar 3:1-6)

6Shujtaj sabadopica cashnami tucurca: Tandanacuna huasiman yaicushpami, Jesusca yachachicurca. Chai ucupica, alli lado maqui chaquishca runami tiyacurca. 7Chai runata sabadopi Jesús alliyachijpica juchachingapajmi, Mandashcata yachachijcunapish, fariseocunapish chapacurcacuna. 8Ashtahuanpish Jesusca, paicuna yuyacushcata yachashpami, chaquishca maquiyuj runataca:

—Jatari, cai chaupipi shayari— nirca.

Shina nijpica, chai runaca shayarircallami. 9Chai runataca Jesusca, cashnami nirca:

—Cancunataca shujta tapusha: Sabadocunapica, ¿allita ruranachu, mana cashpaca mana allita ruranachu, huañuimanta quishpichinachu, mana cashpaca huañuchinachu, imata ruranataj alli?— nircami.

10Chashna nishpaca, chaipi cajcunata muyundijta ricushpami, chai runataca:

—Cambaj maquita chutai— nirca.

Ña chutajpica, chai runapaj maquica alli tucurcallami. 11Chashna rurajpica, juchachishun nicujcunaca yallitaj pʼiñarishpami, Jesusta ima shina llaquichinata paicunapura parlanacurcacuna.

Huillagrichun mingangapajmi chunga ishquita agllashca

(Mat 10:1-4; Mar 3:13-19)

12Chai punllacunapimi Jesusca, Taita Diosta mañangapaj urcuman rirca. Chaipica tucui tutami mañarca. 13Ña achijyajpica Paipaj yachacujcunata cayashpami, chunga ishquita agllarca. Paicunatami, huillagrijcuna cachun mingarca. 14Paillataj Pedrota shutichishca Simonta, paipaj huauqui Andresta, Jacobota, Juanta, Felipeta, Bartolometa, 15Mateota, Tomasta, Alfeopaj churi Jacobota, Cananista nishcapuramanta Simonta, 16Jacobopaj huauqui Judasta, Judas Iscariotetapishmi agllarca. Paimi qʼuipataca, Jesusta japichirca.

Ima shina cajcunapaj cushicui tiyanatapish ima shina cajcunapaj llaquicuna shamunatapishmi huillashca

(Mat 5:1-12; 4:23-25)

17Jesusca yachacujcunandij urcumanta uriyamushpaca, shuj pambapimi saquirircacuna. Chaipica Jesuspaj achca yachacujcunandij, tucui Judeamanta, Jerusalenmanta, shinallataj yacu uripi caj Tiro shuti, Sidón shuti llajtacunamanta shamushcacunandijmi chaipi carca. 18Tucui chaicunaca yachachishcata uyangapajpish, ungüicunamanta alliyachichunpishmi tandanacurcacuna. Mapa espiritucuna japishpa achcata llaquichicushcacunatapishmi alliyachirca. 19Alliyachi tucunata charijta ricushpami, tucuicuna Jesuspi tuparingapaj cʼuchuyarcacuna.

20Jesusca, Paipaj yachacujcunapaj ñahuita ricushpami, cashna nirca:

«Cushicuichij, huajchacuna

Taita Dios mandacunca cancunapajmi.

21Cushicuichij, cunan yaricaihuan cajcuna.

Diosca cancunamanmi mana nijta caranga.

Cushicuichij, cunan huacacujcuna,

cancunapajca asina shamungami.

22Runa Aichayuj Ñucata caticushcamanta pʼiñajpi,

cancunahuan mana tandanacushun nijpi,

cʼamijpi, ima millananata shina cancunapaj shutillatapish mana rimasha nijpica, cushicuichijlla.

23Chashna llaquichi punllapica, cushicuichijlla. Jahua pachapica, jatun allitami chasquinguichij. Paicunapaj ñaupa yayacunapish, Dios ima nishcata huillajcunataca chashnallatajmari llaquichijcuna carca.

24¡Ai! Cunan achcata charijcunalla, cancunaca caillapimi

cushicushpa causanguichij.

25¡Ai! Cunan sajsajta micujcunalla,

qʼuipataca yaricai shamungami.

¡Ai! Cunan asicujcunalla,

qʼuipataca caparirishpami huacanguichij.

26¡Ai! Cunan tucuicuna alli nishca causajcunalla,

cancunapaj ñaupa yayacunapish

llulla huillajcunatami, chashnallataj alli nijcuna carca.

Pʼiñajcunatapish cʼuyanami

(Mat 5:38-48; 7:12)

27Shina cajpipish, Ñucata uyacuj tucui cancunatami caitaca mandani: Cancunata pʼiñajcunata cʼuyaichij, mana ricunachijcunapajpish allita ruraichij. 28Cancunata llaqui tucushca cachun nijcunatapish bendicianguichij, yanga juchachijcunamantapish Diosta mañaichij. 29Maijan canta quijadospi huajtajpica, caishuj ladopipish huajtachun ricuchinguilla. Cambaj jahua churashcata maijan quichujpica, ucu churashcatapish cushpa cachanguilla. 30Maijan imata mañajpica, mañashcata cuilla. Imatapish cambajta maijan quichujpica, ama tigrachichun mañaichu. 31Ima shinami shujtajcuna cancunapaj allita rurachun ninguichij, chashnallataj cancunapish shujtajcunapajca ruraichij.

32Ashtahuanpish cancunata cʼuyajcunallata cʼuyashpaca, ima allita mana ruranguichijchu. Juchayujcunapish paicunata cʼuyajcunataca cʼuyantajmari. 33Allita rurajcunallata cʼuyashpapish, ima allita mana ruranguichijchu. Juchayujcunapish chashnaca ruranllatajmi. 34Imata tigra japina yuyaillahuan imatapish mañachishpaca, ima allita mana ruranguichijchu. Juchayujcunapish cushca shinallataj cutin japina yuyaillahuanca, paicunapura mañachinacunllami. 35Ashtahuanpish cancunaca, pʼiñajcunata cʼuyashpa allita ruraichij. Ama imatapish chaimanta tigra japina yuyaillahuan ruraichijchu. Chashna rurashpami, cancunaca jatun chasquinata charinguichij. Shinallataj jahua pacha Diospaj huahuacunataj cashcatami ricuringuichij. Paillamari mana pagui nijcunahuanpish, millaicunahuanpish alli. 36Cancunapaj Yayaca llaquijmari, cancunapish Pai shinallataj shujtajcunata llaquij caichij.

Shujtajcunata ama juchachinguichij

(Mat 7:1-5)

37Cancunata ama juchachichunca, cancunapish ama pita juchachichijchu. Ama pita, “Jatun llaquiman rishca canman” ninguichij. Diospish cancunataca, mana jatun llaquiman cachana tucungachu. Shujtajcunata perdonaichij, Diospish cancunata perdonangami. 38Imatapish shujtajcunaman cuichij, Diospish cancunaman cungami. Paica jatun jatunllapi, tushuchishpa, talliricujta marcachingallami. Cancuna imapimi shujtajcunaman cunguichij, chaillapitajmi cancunamanpish cunga» nircami.

39Jesusca cai parlohuanpishmi, chʼimbapurashpa yuyachirca: «¿Mana ricuj runaca, shujtaj mana ricuj runataca pushaipajchu imatagari? ¿Manachu ishquindijtaj mai jutcupi huashicunman? 40Yachacujca, mana paita yachachijta yallichu. Shina cashpapish, tucuipi paita yachachij shinallataj tucushpaca, pai shinallataj canaman chayanmanmi.

41¿Ima nishpataj cambaj huauquipaj ñahuipi tiyacuj ujshataraj ricungui? ¡Cambaj ñahuipi tiyacuj jatun caspitarajmari mana ricungui! 42Cambaj ñahuipi jatun caspi tiyacujta manaraj llujshichishpaca, ¿ima shinataj cambaj huauquitaca: “Huauqui, shuyai, cambaj ñahuipi tiyacuj ujshata llujshichisha” ninguiari? Mishqui shimi jayaj shungu, cambaj ñahuipi tiyacuj caspitaraj llujshichi. Chashna rurashpami, cambaj huauquipaj ñahuipi tiyacuj uchilla ujshataca alli ricushpa llujshichi tucungui.

Ima yura cashcataca pʼucushcapi rijsinallami

(Mat 7:17-20; 12:34-35)

43Alli yurapica, ima mana alli granoca mana pʼucunchu. Shinallataj mana alli yurapish, ima alli granota mana pʼucunchu. 44Ima yura cashcataca, pʼucushcapi ricunallami. Higotaca, mana casha yuramanta pallancunachu. Uvastapish, mana zarza yuramanta tandanchu. 45Shinallataj alli runaca, paipaj shungupi alli yuyai tiyashcamantami allillata riman. Ashtahuanpish millai runaca, paipaj shungupi millai yuyaicuna tiyashcamanta, millaillatami riman. Shimica, shungupi ima tiyacujtami riman.

Ishqui huasichijcunahuanmi chʼimbapurashca

(Mat 7:24-27)

46¿Ñuca mandashcata manapish rurashpaca, ima nishpataj Ñucataca: “Ñuca Apu, Ñuca Apu” ninguichigari? 47Pipish Ñucapajman shamushpa, mandashcata uyashpa chaitataj rurajtaca, piman rijchaj cashcata huillasha. 48Paica ucujta allashpa, sinchi rumi jahuapi pircashpa, huasita ruraj runaman rijchajmi. Chai huasichishcataca, tamyajpi yacu jundashpa sinchita huajtarishpapish, callarimanta rumi jahuapi alli rurashca cashcamantaca mana cuyuchi tucurcachu. 49Ashtahuanpish, pipish Ñuca huillashcata uyashca jahua mana caźujca, allpa jahuallapi pircashpa huasita shayachij runaman rijchajmi. Yacu jundashpa sinchita huajtapica, chai huasi tucui urmajpi jatun llaquimi tucurca» nircami.