Luc 5 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Luc 5:1-39

Les premiers disciples

(Mt 4.18-22 ; Mc 1.16-20)

1Un jour, alors que Jésus se tenait sur les bords du lac de Génésareth5.1 Appelé aussi lac de Galilée. et que la foule se pressait autour de lui pour écouter la Parole de Dieu, 2il vit deux bateaux au bord du lac. Les pêcheurs en étaient descendus et nettoyaient leurs filets. 3L’un de ces bateaux appartenait à Simon. Jésus y monta et lui demanda de s’éloigner un peu du rivage, puis il s’assit dans le bateau et se mit à enseigner la foule.

4Quand il eut fini de parler, il dit à Simon : Avance vers le large, en eau profonde, puis vous jetterez vos filets pour pêcher.

5– Maître, lui répondit Simon, nous avons travaillé toute la nuit et nous n’avons rien pris. Mais, puisque tu me le demandes, je jetterai les filets.

6Ils les jetèrent et prirent tant de poissons que leurs filets menaçaient de se déchirer. 7Alors ils firent signe à leurs associés, dans l’autre bateau, de venir les aider. Ceux-ci arrivèrent, et l’on remplit les deux bateaux, au point qu’ils enfonçaient.

8En voyant cela, Simon Pierre se jeta aux pieds de Jésus et lui dit : Seigneur, éloigne-toi de moi, car je suis un homme pécheur.

9En effet, il était saisi d’effroi, ainsi que tous ses compagnons, devant la pêche extraordinaire qu’ils venaient de faire. 10Il en était de même de Jacques et de Jean, fils de Zébédée, les associés de Simon.

Alors Jésus dit à Simon : N’aie pas peur ! A partir de maintenant, ce sont des hommes que tu attraperas.

11Dès qu’ils eurent ramené leurs bateaux au rivage, ils laissèrent tout et suivirent Jésus.

Jésus guérit des malades et pardonne les péchés

(Mt 8.1-13 ; Mc 1.40-45)

12Un autre jour, alors qu’il se trouvait dans une ville, survint un homme couvert de lèpre. En voyant Jésus, il se prosterna devant lui, face contre terre, et lui adressa cette prière : Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur.

13Jésus tendit la main et le toucha en disant : Je le veux, sois pur.

Aussitôt, la lèpre le quitta. 14Alors Jésus lui recommanda de ne le dire à personne.

– Mais, lui dit-il, va te faire examiner par le prêtre et, pour ta purification, offre ce que Moïse a prescrit. Cela leur servira de témoignage5.14 Autres traductions : cela leur prouvera qui je suis ou cela prouvera à tous que tu es guéri ou cela prouvera à tous mon respect de la Loi..

15La réputation de Jésus se répandait de plus en plus. Aussi, de grandes foules affluaient pour l’entendre et pour se faire guérir de leurs maladies. 16Mais lui se retirait dans des lieux déserts pour prier.

(Mt 9.1-8 ; Mc 2.1-12)

17Un jour, il était en train d’enseigner. Des pharisiens et des enseignants de la Loi étaient assis dans l’auditoire. Ils étaient venus de tous les villages de Galilée et de Judée ainsi que de Jérusalem. La puissance du Seigneur se manifestait par les guérisons que Jésus opérait. 18Voilà que survinrent des hommes qui portaient un paralysé sur un brancard. Ils cherchaient à le faire entrer dans la maison pour le déposer devant Jésus 19mais ils ne trouvèrent pas moyen de parvenir jusqu’à lui, à cause de la foule. Alors ils montèrent sur le toit, ménagèrent une ouverture dans les tuiles et firent descendre le paralysé sur le brancard en plein milieu de l’assistance, juste devant Jésus.

20Lorsqu’il vit la foi de ces gens, Jésus dit : Mon ami, tes péchés te sont pardonnés.

21Les spécialistes de la Loi et les pharisiens se mirent à raisonner et à dire : Qui est donc cet homme qui prononce des paroles blasphématoires ? Qui peut pardonner les péchés, si ce n’est Dieu seul ?

22Mais Jésus connaissait leurs raisonnements. Il leur dit : Pourquoi raisonnez-vous ainsi en vous-mêmes ? 23Qu’est-ce qui est le plus facile ? Dire : « Tes péchés te sont pardonnés », ou dire : « Lève-toi et marche » ? 24Eh bien, vous saurez que le Fils de l’homme a, sur la terre, le pouvoir de pardonner les péchés.

Il déclara au paralysé : Je te l’ordonne : lève-toi, prends ton brancard, et rentre chez toi !

25Aussitôt, devant tout le monde, l’homme se leva, prit le brancard sur lequel il était couché et s’en alla chez lui en rendant gloire à Dieu.

26Tous furent saisis de stupéfaction. Ils rendaient gloire à Dieu et, remplis de crainte, disaient : Nous avons vu aujourd’hui des choses extraordinaires !

Jésus est contesté

(Mt 9.9-13 ; Mc 2.13-17)

27Après cela, Jésus s’en alla et vit, en passant, un collecteur d’impôts nommé Lévi, installé à son poste de péage. Il l’appela en disant : Suis-moi !

28Cet homme se leva, laissa tout et suivit Jésus.

29Lévi organisa, dans sa maison, une grande réception en l’honneur de Jésus. De nombreuses personnes étaient à table avec eux, et, parmi elles, des collecteurs d’impôts.

30Les pharisiens, et les spécialistes de la Loi qui appartenaient à leur parti s’indignaient et interpellèrent les disciples de Jésus : Comment pouvez-vous manger et boire avec ces collecteurs d’impôts, ces pécheurs notoires ?

31Jésus leur répondit : Ceux qui sont en bonne santé n’ont pas besoin de médecin, ce sont les malades qui en ont besoin. 32Ce ne sont pas des justes, mais des pécheurs que je suis venu appeler à changer.

Le neuf et l’ancien

(Mt 9.14-17 ; Mc 2.18-22)

33Certains lui demandèrent : Les disciples de Jean, comme ceux des pharisiens, jeûnent fréquemment et font des prières, alors que les tiens mangent et boivent.

34Jésus leur répondit : Comment les invités d’une noce peuvent-ils jeûner pendant que le marié est avec eux ? 35Le temps viendra où celui-ci leur sera enlevé. Alors, en ces jours-là, ils jeûneront.

36Et il utilisa la parabole suivante : Personne ne coupe un morceau d’un habit neuf pour rapiécer un vieux vêtement. Sinon on abîme l’habit neuf, et la pièce d’étoffe qu’on y aura découpée ne va pas avec le vieil habit. 37De même, personne ne met dans de vieilles outres du vin nouveau, sinon le vin nouveau les fait éclater, il se répand, et les outres sont perdues. 38Non, il faut mettre le vin nouveau dans des outres neuves. 39Bien sûr, quand on a bu du vin vieux, on n’en désire pas du nouveau ; en effet, on se dit : le vieux est meilleur.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Lucas 5:1-39

Jesusca quimsatami Paipaj punta yachacujcuna cachun cayashca

(Mat 4:18-22; Mar 1:16-20)

1Genesaret cucha uripi Jesús cajpimi, Diospaj Shimita Pai huillajpi uyangapaj, achca gentecuna llapirinacui Paipajman shamurcacuna. 2Chaipi cashpami Jesusca, cucha uripi chushajlla ishqui barcocuna shayacujta ricurca. Chalhuata japijcuna linchicunata tajshangapaj uriyashcamantami, barcocunaca chushajlla shayacurca. 3Chaipi shayacuj barcocunamanta shujca, Simonpajmi cara. Jesusca, chai barcoman huichiyashpami Simontaca, ‘Barcota allpamanta ashata caruyachipai’ nirca. Chai jahuamantami, tandanacushca tucui gentecunaman yachachirca.

4Ña tucui rimashca qʼuipami Jesusca, Simontaca:

—Barcopi chaupi cuchaman rishpa, chalhuacunata japingapaj linchicunata shitaichij— nirca.

5Shina nijpi Simonca:

—Yachachij, tucui tuta chalhuata japishun yuyashpapish, imata mana japircanchijca. Can mandashcamanta linchita shitashpa ricusha— nircami.

6Chashna nishpa shitajpi achca chalhuacuna jundajpimi, linchipish lliquiricurca. 7Chaimantami maquita cuchun, caishuj barcopi chalhuacujcunata maquihuan cayarcacuna. Paicuna shamushpaca, ishquindij barcopi jundachijpimi, huashicugrij shina tucurca.

8Chaita ricushpami, Simón Pedroca, Jesuspaj ñaupajpi cungurishpa:

—Apu Jesús, ñucaca juchasapa runami cani, ñucamanta anchuripailla— nirca.

9Chashna achca chalhuacunata japishcamantami Simonpish, tucui paihuan cajcunapish achcata mancharcacuna. 10Zebedeopaj churi Jacobopish, Juanpishmi Simonllahuantaj chalhuajcuna carca. Paicunapishmi achcata mancharircacuna. Ashtahuanpish Jesusca, Simontaca:

—Ama manchaichu. Cunanmantapacha canca runacunatami, chalhuata japij shina pushamungui— nircami.

11Chashna nijpi barcocunata allpaman llujshichishpaca, tucuita chaipi saquishcahuan Jesusta catishpa rircallacunami.

Leprahuan ungushcatami Jesús alliyachishca

(Mat 8:1-4; Mar 1:40-45)

12Shuj pueblopi Jesús huillacujpimi, tucui aichamanta lepra shutucuj runa Paipajman shamurca. Paica Jesusta ricushpaca, pambacama cumurishpami:

—Apu, ñucata alliyachisha ninguipishchari, alliyachihuai— nirca.

13Shina nijpi Jesusca, maquita chutashpa tuparishpaca:

—Ari, canmanta lepra anchuchun ninimi— nirca.

Chashna nijpica, lepraca chai runamanta ña anchurcallami.

14Jesusca, chai alliyaj runataca:

—Riqui, pi canta alliyachishcata pajta piman huillanguiman. Curamantajcarinpish ricuchigri. Paicuna can alliyashcata ricuchunca, Diosman imata cuchun Moisés mandashcata cugri— nircami.

15Ashtahuanpish Jesús imata ruracushcataca, ashtahuan ashtahuanmi huillanacurcacuna. Chaimantami uyanamanpish, ungüicunamanta alliyachichunpish yallitaj achcacuna tandanacumuj carca. 16Ashtahuanpish Jesusca paicunamanta chʼicanyashpami, pi mana causan chulunllapi Diosta mañagrij carca.

Mana cuyurij runatami Jesús alliyachishca

(Mat 9:1-8; Mar 2:1-12)

17Jesús shuj punlla yachachicujpica, fariseocunapish, Mandashcata yachachijcunapish chaipi uyashpa tiyacurcacunami. Paicunaca Galileapi, Judeapi caj uchilla llajtacunamantapish, Jerusalenmantapishmi shamushcacuna carca. Jesusca, Diosllataj alliyachinata cushcamantami alliyachi tucurca. 18Chai punllatajmi shuj runacunaca, mana cuyurij shuj runata chacanapi apamurcacuna. Chai ungushcata yaicuchishpa, Jesuspaj ñaupajpi churanatami yuyarcacuna. 19Ashtahuanpish yallitaj achcacuna chaipi junda cashcamanta maita mana yaicui tucushpaca, huasi jahuamanmi huichiyarcacuna. Chaimantaca huasi cʼatata pascashpami, ungushcataca chacanallapitaj, tucuicunapaj chaupipi Jesuspaj ñaupajman uriyachircacuna. 20Paicuna crishcata ricushpami, Jesusca ungushcataca:

—Riqui, ñami cambaj juchacunataca anchuchini— nirca.

21Chaimantami Mandashcata yachachijcunapish, fariseocunapish: «¿Caica ima cashpataj Dios tucushpa rimaricunchu, imamí? Pipish juchacunataca mana anchuchi tucunchu, Taita Diosllamari anchuchi tucun» nishpa yuyai callarircacuna.

22Paicuna yuyacushcata yachashpami, Jesusca cashna tapurca:

—¿Cancunaca ima nishpataj chashna yuyanguichij? 23¿“Cambaj juchacunata anchuchinimi” ninachu, mana cashpaca: “Jatarishpa rilla” ninachu, imata ninataj ashtahuan jahualla? 24Runa Aichayuj Ñucataca, juchacunata anchuchij cachuntaj cai pachaman Dios cachashcataca, cunanmi ricuchisha— nishpaca:

—Jatari, cambaj chacanata apashpa, huasiman rilla— nircami.

25Chashna nijpica, tucuicunapaj ñaupajpi jatarishcahuan, paipaj chacanata apashpa, Taita Diosta pagui nishpa huasiman rircallami. 26Chaimantami tucuicuna jatunta mancharishpa, Diosta ‘Sumajmari cangui’ nircacuna. Chashna achca manchaihuanmi: «Cunantajca mancharinacunatami ricushcanchij» nircacuna.

Jesusca Mateotami ‘Ñucata cati’ nishca

(Mat 9:9-13; Mar 2:13-17)

27Chaicunata rurashca qʼuipa chaimanta llujshishpaca, impuestota japij Leví shuti runatami, impuestota japinapi tiyacujta ricurca. Paitaca:

—Ñucata cati— nircami.

28Chashna nijpica Levica, tucuita chaipi saquishcahuan jatarishpa, Jesusta catishpa rircallami.

29Levica paipaj huasipimi, jatun micuita Jesuspaj rurarca. Chaipica, impuestota japij achcacunapish, shujtajcunapishmi meźapi paicunahuan micucurcacuna. 30Chaita ricushpami Mandashcata yachachijcunapish, fariseocunapish Jesuspaj yachacujcunallata huashallamanta:

—¿Ima nishpataj cancunaca impuestota japijcunahuan, juchayujcunahuanca micucunguichij, ubyacunguichij?— nishpa rimarcacuna.

31Chashna nijpimi, Jesusca cashna nirca:

—Mana ungushca cajcunaca mana pi jambijta mashcanchu, ungushcacunallami jambijtaca mashcan. 32Ñucaca, cashcata rurajcunataca mana cayaj shamurcanichu, ashtahuanpish juchayujcunatami Diospajman cutirichun cayaj shamurcani— nirca.

Ima shina ayunanatami yachachishca

(Mat 9:14-17; Mar 2:18-22)

33Jesús chashna nijpimi, paicunaca cashna tapurcacuna:

—Jala, Bautiźaj Juanpaj yachacujcunapish, fariseocunapaj yachacujcunapish tauca cutin ayunashpa Diosta mañacunllamari. ¿Cutin Cambaj yachacujcunaca, ima nishpataj micucunlla, ubyacunllacuna?— nircacunami.

34Chashna nijpi Jesusca, cashnami nirca:

—Cancunaca caźaracui bodapi cashpaca, novio chaillapitaj cajpica, ¿bodaman cayashcacunataca ayunachun mandanguichijmanchu? 35Ashtahuanpish cusa illajlla saquirina punllacuna chayamungamari, chaipitajca ayunangacunami— nircami.

36Chai qʼuipami Jesusca, yuyachij cai parlota parlarca:

—Pipish mushuj churanata ashata pʼitishpa, mauca churanataca mana chaihuan llachapanchu. Chashna rurashpaca, mushuj churanatapish lliquinman, mauca churanatapish llachapashca mushuj linsoca ashtahuanmi lliquinman. 37Shinallataj cunanlla rurashca vinotapish mauca capachocunapica, pi mana churanchu. Mushuj vino mauca capachocunata tugyachijpica vinopish talliringa, capachocunapish tucuringallami. 38Ashtahuanpish mushuj vinotaca, mushuj capachollapitajmi churana. Chashnami vinopish capachopish ima mana tucushpa, tiyacunlla. 39Pipish pʼucushca vinota ubyacujca, llulluraj vinotaca mana ubyasha ningachu. “Pʼucushcamari ashtahuan alli” ningamari— nircami.