Lévitique 13 – BDS & APSD-CEB

La Bible du Semeur

Lévitique 13:1-59

Les lois sur les maladies de peau évolutives et les moisissures

Les maladies de la peau

1L’Eternel parla à Moïse et à Aaron en ces termes : 2Si une boursouflure, une dartre ou une tache sur la peau de quelqu’un devient une plaie qui fait suspecter une maladie de peau évolutive13.2 Le mot hébreu traditionnellement rendu par lèpre était utilisé pour différentes affections graves de la peau que nous n’appellerions pas lèpre. Ce même mot est utilisé pour des moisissures sur des tissus (13.47-59) ou sur des murs (14.33-53). D’où la traduction : « maladie de peau évolutive » ou « à caractère infectieux ». Voir 14.54-57., on l’amènera au prêtre Aaron ou à l’un de ses descendants. 3Celui-ci examinera cette affection de la peau. Si, à l’endroit malade, les poils sont devenus blancs et si la plaie forme un creux dans la peau, c’est bien un cas de maladie de peau évolutive. Sur la base de l’examen, le prêtre déclarera cette personne impure. 4Mais si la tache blanche ne forme pas de creux visible de la peau, et si le poil n’est pas devenu blanc, le prêtre isolera le sujet pendant sept jours. 5Le septième jour, il l’examinera. S’il constate que le mal est resté stationnaire sans s’étendre sur la peau, il isolera le malade une deuxième semaine, 6puis il procédera à un nouvel examen. Si la partie malade s’est estompée, et ne s’est pas étendue sur la peau, le prêtre déclarera cet homme pur ; c’est une simple dartre. La personne nettoiera ses vêtements et sera pure. 7Mais si la dartre s’étend sur la peau après que le prêtre a examiné la personne et l’ait déclarée pure, celle-ci retournera se faire examiner par le prêtre. 8Si celui-ci constate une extension de la dartre sur la peau, il déclarera la personne impure : c’est une maladie de peau évolutive.

9Lorsqu’un homme sera suspecté d’être atteint d’une maladie de peau évolutive, on l’amènera au prêtre 10qui l’examinera. S’il constate une boursouflure blanche sur la peau qui ait fait blanchir le poil et qu’il y ait un bourgeonnement de chair vive dans la tumeur, 11c’est une maladie de peau infectieuse et chronique. Le prêtre déclarera cet homme impur ; il ne sera pas nécessaire de l’isoler, car il est manifestement impur. 12Mais si cette affection s’étend sur toute la peau du malade et le couvre de la tête aux pieds, où que porte le regard du prêtre, 13celui-ci procédera à un nouvel examen. S’il constate que l’éruption couvre tout le corps du malade, il le déclarera pur : puisqu’il est devenu complètement blanc, il est pur. 14Toutefois, le jour où l’on apercevra sur lui de la chair vive, il devient impur. 15Après avoir constaté la présence de cette chair vive, le prêtre déclarera la personne impure : la chair vive est impure : c’est une maladie de peau évolutive. 16Si la chair vive redevient blanche, la personne retournera auprès du prêtre 17qui l’examinera. S’il constate que la plaie est effectivement devenue blanche, il déclarera la chair pure, et la personne sera en état de pureté.

18Si quelqu’un avait sur la peau un abcès13.18 Autres traductions : furoncle ou ulcère. qui a guéri, 19mais qu’à la place de cet abcès apparaisse une boursouflure blanche ou une tache d’un blanc rougeâtre, cette personne se fera examiner par le prêtre. 20Si celui-ci constate un creux dans la peau et un blanchissement du poil, il déclarera cette personne impure : c’est une affection de peau infectieuse qui est en train de bourgeonner dans l’abcès. 21Mais si, à l’examen, le prêtre constate qu’il n’y a pas de poil blanc à cet endroit, ni de creux dans la peau et que la tache s’est estompée, il isolera le malade pendant sept jours. 22Si la tache s’étend sur la peau, il le déclarera impur : c’est une plaie infectieuse. 23Mais si la tache est restée stationnaire, sans s’étendre, ce n’est que la cicatrice de l’abcès ; alors le prêtre le déclarera pur.

24Autre cas : lorsque la peau de quelqu’un aura une brûlure causée par le feu et qu’il se forme sur l’endroit de cette brûlure une tache blanche ou d’un blanc rougeâtre, 25le prêtre l’examinera ; si le poil a viré au blanc dans la tache et s’il y a un creux dans la peau, c’est une affection de peau infectieuse qui s’est développée sur la brûlure. Le prêtre déclarera cette personne impure, car elle est atteinte d’une maladie de peau évolutive.

26Si, au contraire, le prêtre, à l’examen, ne constate pas de poils blancs dans la tache, ni de creux dans la peau, et si la tache s’est estompée, il isolera le sujet pendant sept jours. 27Il l’examinera le septième jour, si la tache s’est étendue sur la peau, il le déclarera impur : c’est une plaie infectieuse. 28Mais si la tache est restée stationnaire, sans s’étendre, et qu’elle s’est estompée, c’était une boursouflure due à la brûlure ; le prêtre déclarera donc le sujet pur, car c’est la cicatrice de la brûlure.

29Si un homme ou une femme a une plaie à la tête ou au menton, 30le prêtre examinera cette plaie. Si elle forme un creux dans la peau et qu’il s’y trouve du poil jaunâtre ou clairsemé, il déclarera cette personne impure : c’est la teigne, c’est-à-dire une maladie de peau infectieuse de la tête ou du menton. 31Mais si le prêtre constate, à l’examen, qu’il n’y a pas de creux visible de la peau, sans toutefois qu’il y ait de poil noir13.31 L’ancienne version grecque porte « poil jaunâtre »., il isolera le sujet pendant sept jours. 32Le septième jour, s’il constate que l’éruption ne s’est pas étendue, qu’elle ne renferme pas de poil de couleur jaunâtre et que la plaie ne semble pas plus profonde que la peau, 33le malade se rasera – sauf à l’endroit de la plaie – et le prêtre l’isolera de nouveau pour sept jours. 34Le septième jour, il examinera le mal. Si le mal ne s’est pas étendu sur la peau et s’il ne forme pas de creux visible, il le déclarera pur ; le sujet nettoiera ses vêtements et il sera pur. 35Mais si la teigne s’est étendue sur la peau après que le malade a été déclaré pur, 36le prêtre en fera le constat et n’aura pas besoin de vérifier si le poil est de couleur jaunâtre : la personne est impure. 37Si le mal semble stationnaire et que des poils sombres ont poussé à l’endroit malade, c’est qu’il est guéri et pur. Le prêtre déclarera la personne pure.

38Si un homme ou une femme a des taches blanches sur la peau, 39le prêtre l’examinera ; si les taches sont d’un blanc pâle, c’est une éruption bénigne : le sujet est pur.

40Lorsqu’un homme perd ses cheveux, c’est une calvitie ; il est pur. 41Si la tête se dégarnit sur le devant, c’est une calvitie du front ; il est pur. 42Mais si une plaie d’un blanc rougeâtre apparaît dans la partie chauve sur la tête ou sur le front, c’est une plaie infectieuse qui a bourgeonné dans la partie chauve ou sur le front. 43Si, à l’examen, le prêtre constate que la plaie provoque une boursouflure d’un blanc rougeâtre sur le crâne ou sur le front chauve, et qu’elle a l’aspect d’une maladie évolutive de la peau, 44l’homme a une maladie infectieuse, il est impur, et le prêtre doit le déclarer impur. C’est à la tête que le mal l’a frappé.

45La personne atteinte d’une telle maladie de la peau portera des vêtements déchirés et aura la tête décoiffée ; elle se couvrira la partie inférieure du visage13.45 Manifestations habituelles du deuil (Lv 10.6 ; Ez 24.17). et criera : « Impur ! Impur ! » 46Tant qu’elle a ce mal, elle est impure. Elle habitera à l’écart, à l’extérieur du camp.

Les moisissures sur les habits

47Si une tache de moisissure apparaît sur des vêtements en laine ou en lin, 48ou sur un tissu ou un tricot de lin ou de laine, ou encore sur une peau ou sur un objet en cuir, 49si elle devient verdâtre ou rougeâtre, sur le vêtement ou sur la peau, sur le tissu ou le tricot ou sur tout objet en cuir, c’est une sorte d’infection13.49 Voir note v. 2. des tissus : on la montrera au prêtre. 50Celui-ci l’examinera et enfermera l’objet atteint pendant sept jours. 51Le septième jour, il examinera la tache. Si elle s’est étendue sur le vêtement, le tissu ou le tricot, sur la peau ou l’objet en cuir, il s’agit d’une moisissure maligne ; l’objet est impur. 52Il le brûlera, quel qu’il soit, car il s’agit d’une moisissure maligne ; l’objet doit être brûlé au feu.

53Mais si le prêtre constate que la tache ne s’est pas étendue sur l’objet, 54il ordonnera de le laver, puis il le tiendra enfermé une deuxième semaine. 55Après ce lavage, il examinera à nouveau la tache ; si elle n’a pas changé d’aspect de façon visible, même si elle ne s’est pas étendue, l’objet est impur et devra être brûlé, que la moisissure l’ait corrodé à l’endroit ou à l’envers. 56Mais si le prêtre voit que la tache s’est estompée après le lavage, il arrachera cette partie du vêtement, de la peau, du tissu ou du tricot. 57Si la tache réapparaît plus tard sur l’objet, c’est une moisissure qui se développe, tu brûleras l’objet où est la tache. 58Quant au vêtement, au tissu, au tricot, ou à l’objet en cuir que tu auras lavé et d’où la tache aura disparu, tu le laveras une seconde fois, et il sera pur.

59Telle est la loi relative à une tache de moisissure sur un vêtement de laine ou de lin, sur un tissu ou un tricot ou sur tout objet de cuir selon laquelle on déterminera s’il est pur ou impur.

Ang Pulong Sa Dios

Leviticus 13:1-59

Ang mga Patakaran bahin sa mga Sakit sa Panit

1Naghatag ang Ginoo niini nga mga patakaran kang Moises ug kang Aaron:

2Kon ang panit sa usa ka tawo mohubag o mobutoy o moputi-puti, nga posibleng mahimong ngilngig nga sakit sa panit,13:2 ngilngig nga sakit sa panit: Tan-awa ang Lista sa mga Pulong sa luyo. dad-on kining tawhana ngadto kang Aaron nga pari o ngadto sa usa sa mga pari nga kaliwat ni Aaron. 3Tan-awon sa pari ang apektado nga bahin sa iyang panit. Kon nagkabahong na kini13:3 nagkabahong na kini: o, miabot sa unod ang sakit sa panit (mao usab sa bersikulo 4, 20, 25, 26, 32, 34). ug ang mga balhibo niini nagputi na, tinuod nga may ngilngig siya nga sakit sa panit. Ug ipahibalo dayon sa pari nga hugaw siya.13:3 hugaw siya: Ang buot ipasabot, dili siya takos nga motambong sa mga seremonya sa ilang relihiyon. 4Apan kon ang nagputi-puti sa iyang panit wala nagkabahong ug ang balhibo wala nagputi, ilain siya sa pari gikan sa mga tawo sulod sa pito ka adlaw. 5Sa ikapito nga adlaw, tan-awon pag-usab sa pari ang iyang panit. Ug kon ang makita mao lang gihapon ug wala kini mikuyanap, ilain siya pag-usab sa pari gikan sa mga tawo sulod sa laing pito pa ka adlaw. 6Sa ikapito na usab nga adlaw, tan-awon siya pag-usab sa pari. Ug kon nagpali na kini ug wala mikuyanap, ipahibalo sa pari nga hinlo siya13:6 hinlo siya: Ang buot ipasabot, takos siya nga motambong sa mga seremonya sa ilang relihiyon. kay butoy-butoy lang kini. Pagkahuman niini, labhan sa tawo ang iyang bisti,13:6 labhan sa tawo ang iyang bisti: Tan-awa usab ang 11:24-28b. ug isipon na siya nga hinlo. 7Apan kon mikuyanap ang butoy-butoy sa iyang panit human nga nakapatan-aw na siya sa pari ug gipahibalo na sa pari nga hinlo na siya, kinahanglan nga magpatan-aw siya pag-usab sa pari. 8Ug kon tinuod nga mikuyanap ang butoy-butoy, ipahibalo sa pari nga hugaw siya kay may ngilngig siya nga sakit sa panit.13:8 ngilngig siya nga sakit sa panit: Tan-awa ang Lista sa mga Pulong sa luyo.

9Si bisan kinsa nga may timailhan sa ngilngig nga sakit sa panit kinahanglan nga dad-on ngadto sa pari. 10Kon sa pagtan-aw sa pari nagputi-puti ang hubag nga mao ang hinungdan sa pagputi sa mga balhibo, ug ang unod makita na, 11usa kini ka ngilngig nga sakit sa panit nga mobalik-balik. Ug ipahibalo sa pari nga siya hugaw. Dili na kinahanglan nga ilain pa siya aron obserbahan kay dayag na nga siya hugaw.

12Kon sa pagtan-aw sa pari nga mikuyanap na ang sakit sa tibuok nga lawas sa tawo, 13kinahanglan nga tan-awon siya pag-usab ug maayo sa pari. Ug kon tinuod nga mikuyanap na ang sakit sa tibuok niyang lawas ug tungod niini miputi ang tanan niyang panit, ipahibalo sa pari nga hinlo siya.13:13 Usa kini ka matang sa sakit nga giisip sa mga Israelinhon nga dili hugaw tungod kay wala man kini mohubag o mogawas ang unod o monana kondili walaon lang niya ang natural nga kolor sa panit. 14-15Apan kon sa pagtan-aw sa pari nga nanggawas ang unod, ipahibalo niya nga hugaw ang tawo kay may ngilngig siya nga sakit sa panit. Kining migawas nga unod isipon nga hugaw. 16Apan kon nagkugang ang unod niini ug nagputi ang pinalian, magpatan-aw siya pag-usab sa pari. 17Ug kon tinuod nga mipali na kini, ipahibalo sa pari nga hinlo na siya.

18Kon ang usa ka tawo may hubag nga naayo, 19apan may mibutoy sa hubag nga naayo nga medyo puti-puti o pula-pula, kinahanglan nga ipatan-aw niya kini sa pari. 20Ug kon nagkabahong kini ug ang mga balhibo niini miputi, ipahibalo sa pari nga hugaw kining tawhana, kay may ngilngig siya nga sakit sa panit nga nagsugod sa hubag. 21Apan kon sa pagtan-aw sa pari wala nagkabahong ug wala usab nagputi ang balhibo niini, ug medyo pali na, ilain siya sa pari gikan sa mga tawo sulod sa pito ka adlaw. 22Kon mikuyanap kini sa ubang bahin sa panit, ipahibalo sa pari nga hugaw siya, kay timailhan kini sa ngilngig nga sakit sa panit. 23Apan kon wala kini mikuyanap, pali lang kini sa hubag, ug ipahibalo sa pari nga hinlo siya.

24Kon ang usa ka tawo may paso nga naimpeksyon ug nagputi-puti kini o nagpula-pula, 25kinahanglan nga ipatan-aw kini sa pari. Ug kon nagkabahong kini ug ang mga balhibo niini nagputi, ngilngig kini nga sakit sa panit nga nagsugod sa paso. Ug ipahibalo sa pari nga hugaw siya. 26Apan kon sa pagtan-aw sa pari wala kini nagkabahong ug wala usab nagputi ang balhibo niini, ug medyo napali na, ilain siya sa pari gikan sa mga tawo sulod sa pito ka adlaw. 27Sa ikapito nga adlaw, tan-awon siya pag-usab sa pari. Ug kon mikuyanap kini sa uban nga bahin sa iyang panit, ipahibalo sa pari nga hugaw siya, kay timailhan kini sa ngilngig nga sakit sa panit. 28Apan kon wala kini mikuyanap ug napali na, usa lang kini ka hubag nga nagsugod sa paso. Ug ipahibalo sa pari nga hinlo siya.

29Kon ang usa ka tawo13:29 tawo: sa literal, lalaki o babaye. Mao usab sa bersikulo 38. may timailhan sa ngilngig nga sakit sa panit sa iyang ulo o suwang, 30kinahanglan nga ipatan-aw niya kini sa pari. Kon nagkabahong kini ug ang mga buhok o bangas niini nagdalag ug nagnipis, ipahibalo sa pari nga hugaw kining tawhana, kay may ngilngig siya nga nuka nga mitubo sa iyang ulo o sa suwang. 31Kon sa pagtan-aw sa pari wala nagkabahong apan walay itom nga buhok o bangas niini, ilain siya sa pari gikan sa mga tawo sulod sa pito ka adlaw. 32Sa ikapito ka adlaw, tan-awon pag-usab sa pari ang nuka. Ug kon wala kini mokaylap ug wala kini nagkabahong, ug wala usab nagdalag ang buhok o bangas niini, 33kinahanglan kagisan niya ang iyang ulo o mamarbas apan dili niya iapil ang bahin nga may nuka. Unya ilain siya pag-usab sa pari sulod sa laing pito pa ka adlaw. 34Sa ikapito ka adlaw, tan-awon pag-usab sa pari ang nuka. Ug kon wala kini mikuyanap ug wala kini nagkabahong, ipahibalo sa pari nga hinlo siya. Unya labhan sa tawo ang iyang bisti, ug isipon siya nga hinlo. 35Apan kon mikuyanap ang nuka sa iyang panit human gipahibalo sa pari nga hinlo siya, 36tan-awon siya pag-usab sa pari. Ug kon tinuod nga mikuyanap ang nuka sa iyang panit, dili na kinahanglan nga tan-awon pa sa pari kon may buhok o bangas nga nagdalag kay dayag na nga hugaw siya. 37Apan kon sa pagtan-aw sa pari wala kini mikuyanap ug may itom na nga buhok o bangas nga nagatubo, maayo na kini. Ug ipahibalo sa pari nga hinlo siya.

38Kon may nagputi-puti sa panit sa usa ka tawo, 39kinahanglan nga ipatan-aw kini sa pari. Ug kon ang mga nagputi-puti hanap ra, katol-katol lang kini nga nanggawas sa panit. Kining tawhana isipon nga hinlo.

40-41Kon ang usa ka tawo naupaw sa may ibabaw nga bahin sa iyang agtang o sa ibabaw nga bahin sa iyang ulo, hinlo siya. 42-44Apan kon may nagpula-pula nga hubag diha sa iyang upaw, kinahanglan nga ipatan-aw niya kini sa pari. Ug kon ang pula-pula nga hubag susama sa ngilngig nga sakit sa panit nga makita sa lawas, ipahibalo sa pari nga hugaw siya.

45Ang tawo nga may ngilngig nga sanla kinahanglan nga magsul-ob ug gisi nga bisti, kalkagon niya ang iyang buhok, ug tabonan niya ang ubos nga bahin sa iyang nawong. Unya mosinggit siya, “Hugaw ako! Hugaw ako!” 46Isipon siya nga hugaw samtang anaa pa kaniya ang sakit. Ug kinahanglan nga magpuyo siya sa gawas sa kampo nga mag-inusara.

Ang mga Patakaran bahin sa Talumtom

47-50Kon gitalumtom ang panapton nga delana o linen o ang bisan unsa nga butang nga hinimo gikan sa panit, o kon may makita nga nagpula-pula o nagberde niini nga mga gamit, kinahanglan nga ipatan-aw kini sa pari. Human kini matan-aw sa pari, ilain niya kini sulod sa pito ka adlaw. 51-52Sa ikapito nga adlaw, tan-awon kini pag-usab sa pari. Ug kon mikuyanap ang talumtom, isipon kini nga hugaw, ug kinahanglan kining sunogon tungod kay mosamot ang talumtom niini. 53-54Apan kon sa pagtan-aw sa pari wala mikuyanap ang talumtom, magsugo siya nga labhan ang panapton o ang panit, ug ilain niya kini sulod sa laing pito pa ka adlaw. 55Pagkahuman niini, tan-awon kini pag-usab sa pari. Ug kon wala mokuspaw ang talumtom, isipon kini nga hugaw bisan kon wala pa mikuyanap ang talumtom. Busa kinahanglan nga sunogon kini bisan anaa ra sa atubangan o likod sa panapton ang talumtom. 56Apan kon sa pagtan-aw sa pari mikuspaw ang talumtom, kuhaon niya ang bahin sa panapton o panit nga gitalumtom. 57Apan kon mobalik ug mokaylap ang talumtom sa panapton o panit, kinahanglan nga sunogon na kini. 58Kon nawala ang talumtom human labhi ang panapton o panit, labhan kini pag-usab ug mahimo na kining hinlo.

59Mao kini ang mga patakaran sa paghibalo kon hinlo o hugaw ang panapton nga delana o linen o ang bisan unsa nga butang nga hinimo gikan sa panit nga gitalumtom.