Hébreux 10 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Hébreux 10:1-39

L’inefficacité de la Loi et l’efficacité du sacrifice de Christ

1La Loi de Moïse ne possède qu’une ombre des biens à venir et non pas l’image même de ces réalités. Elle ne peut donc en aucun cas amener à la perfection ceux qui s’approchent ainsi de Dieu sur la base des mêmes sacrifices offerts perpétuellement d’année en année. 2Si elle l’avait pu, ceux qui participent à ce culte auraient depuis longtemps cessé d’offrir ces sacrifices car, purifiés une fois pour toutes, ils n’auraient plus eu la conscience chargée d’aucun péché.

3Mais, en fait, ces sacrifices rappellent chaque année le souvenir des péchés. 4En effet, il est impossible que du sang de taureaux et de boucs ôte les péchés. 5Voilà pourquoi, en entrant dans le monde, Christ a dit :

Tu n’as vouluni sacrifice, ni offrande :

tu m’as formé un corps.

6Tu n’as pris nul plaisiraux holocaustes10.6 Voir Lv 1.,aux sacrificespour le péché.

7Alors j’ai dit : Voici je viens

– dans le rouleau du livre,il est question de moi –

pour faire, ô Dieu, ta volonté10.7 Ps 40.7-9..

8Il commence ainsi par dire : « Tu n’as voulu ni sacrifice, ni offrande, ni holocaustes, ni sacrifices pour le péché ; tu n’y as pris nul plaisir. » Pourtant, ces sacrifices sont offerts conformément à la Loi. 9Ensuite il déclare : Voici, je viens pour faire ta volonté. Ainsi il abolit le premier état des choses pour établir le second.

10Et c’est en raison de cette volonté de Dieu que nous sommes purifiés du péché, grâce au sacrifice de son propre corps que Jésus-Christ a offert une fois pour toutes. 11Tout prêtre se présente chaque jour pour accomplir son service et offrir souvent les mêmes sacrifices qui, cependant, ne peuvent jamais ôter les péchés. 12Christ, lui, a offert un sacrifice unique pour les péchés, valable pour toujours, et il s’est assis à la droite de Dieu 13où il attend désormais que ses ennemis soient mis à terre sous ses pieds10.13 Ps 110.1.. 14Par une offrande unique, en effet, il a rendu parfaits pour toujours ceux qu’il purifie du péché. 15C’est là ce que le Saint-Esprit nous confirme de son côté. Car il dit d’abord :

16Mais voici quelle allianceje vais conclure avec eux

après ces jours-là, dit le Seigneur :

je placerai mes lois sur leur cœur

et je les graverai dans leur pensée.

17Puis il ajoute :

Je ne tiendrai plus compteni de leurs péchés, ni de leurs fautes10.17 Jr 31.33-34..

18Or, lorsque les péchés ont été pardonnés, il n’est plus nécessaire de présenter une offrande pour les ôter.

Ne pas abandonner son assurance

19Ainsi donc, frères et sœurs, nous avons une pleine liberté pour entrer dans le lieu très saint, grâce au sang du sacrifice de Jésus. 20Il nous en a ouvert le chemin, un chemin nouveau et vivant à travers le rideau du sanctuaire10.20 C’est-à-dire dans le lieu très saint, dans la présence même de Dieu., c’est-à-dire à travers son propre corps. 21Ainsi, nous avons un grand-prêtre éminent placé à la tête de la maison de Dieu. 22Approchons-nous donc de Dieu avec un cœur sincère, avec la pleine assurance que donne la foi, le cœur purifié de toute mauvaise conscience, et le corps lavé d’une eau pure.

23Restons fermement attachés à l’espérance que nous reconnaissons comme vraie, sans fléchir, car celui qui nous a fait les promesses est fidèle. 24Et veillons les uns sur les autres pour nous encourager mutuellement à l’amour et à la pratique du bien.

25Ne délaissons pas nos réunions, comme certains en ont pris l’habitude. Au contraire, encourageons-nous mutuellement, et cela d’autant plus que vous voyez se rapprocher le jour du Seigneur.

26En effet, si, après avoir reçu la connaissance de la vérité, nous vivons délibérément dans le péché, il ne reste plus pour nous de sacrifice pour les péchés. 27La seule perspective est alors l’attente terrifiante du jugement et du feu ardent qui embrasera ceux qui se révoltent contre Dieu.

28Celui qui désobéit à la Loi de Moïse est mis à mort sans pitié, sur la déposition de deux ou trois témoins10.28 Dt 17.6.. 29A votre avis, si quelqu’un couvre de mépris le Fils de Dieu, s’il considère comme sans valeur le sang de l’alliance, par lequel il a été purifié10.29 Autre traduction : par lequel cette alliance a été consacrée., s’il outrage le Saint-Esprit, qui nous transmet la grâce divine, ne pensez-vous pas qu’il mérite un châtiment plus sévère encore ?

30Nous connaissons bien celui qui a déclaré : C’est à moi qu’il appartient de faire justice ; c’est moi qui rendrai à chacun son dû, et encore : Le Seigneur jugera son peuple10.30 Dt 32.35-36.. 31Il est terrible de tomber entre les mains du Dieu vivant !

32Rappelez-vous au contraire les premiers temps où, après avoir été éclairés par Dieu, vous avez enduré les souffrances d’un rude combat. 33Car tantôt vous avez été exposés publiquement aux injures et aux mauvais traitements, tantôt vous vous êtes rendus solidaires de ceux qui étaient traités de cette manière-là. 34Oui, vous avez pris part à la souffrance des prisonniers et vous avez accepté avec joie d’être dépouillés de vos biens, car vous vous saviez en possession de richesses plus précieuses, et qui durent toujours.

35N’abandonnez donc pas votre assurance : une grande récompense lui appartient. 36Car il vous faut de la persévérance, afin qu’après avoir accompli la volonté de Dieu vous obteniez ce qu’il a promis. 37Encore un peu de temps, un tout petit peu de temps10.37 Es 26.20 cité selon l’ancienne version grecque., et

celui qui doit venir viendra,il ne tardera pas.

38Celui qui est juste à mes yeuxvivra par la foi,

mais s’il retourne en arrière,je ne prends pas plaisir en lui10.38 Ha 2.3-4 cité selon l’ancienne version grecque..

39Quant à nous, nous ne sommes pas de ceux qui retournent en arrière pour aller se perdre, mais de ceux qui ont la foi pour être sauvés.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hebreos 10:1-39

Jesucristoca shuj cutinllami juchayujcunamanta huañurca

1Mandashcacunaca, qʼuipata shamuna tiyacuj allicunata ricuchij llandullami. Mana chai imalla shamuna cashcatajchu. Mandashcapi nishca shina, Diosman animalcunata cushpa huañuchingapaj huatanta cʼuchuyajcunataca, manataj ima juchachina illajtaca rurai tucunchu. 2Chaicunalla runacunata ima juchachina illajta ruraj cajpica, Diosta yuyarishpa Diosman animalcunata cushpa huañuchinataca, ñamari saquina canman carca. Ña shuj cutin jucha illaj tucushca cashpaca, ña mana cutinca juchayuj cashcataca ashtahuan yuyarinmanchu. 3Juchata anchuchinapaj randica, Diosman animalcunata cushpa huañuchishcaca, juchayujcuna cashcata huatanta yuyachingapajllami. 4Huagracunapaj, cʼari chivocunapaj yahuarllaca juchacunataca, mana anchuchi tucunchu.

5Chaimantami, Cristo cai pachaman shamushpaca, Diostaca cashna nishca:

«Animalcunata Quiquinman cushpa huañuchichunpish, imalla cuna cashcata Quiquinman cushcatapish mana nircanguichu.

Ashtahuanpish ñucatamari, aichayujta rurarcangui.

6Quiquinman cushca animalcunata tucui rupachishcapish,

juchacunata anchuchichun imallata Quiquinman cushcapish,

Quiquintaca mana cushichircachu.

7Chaimantami: “Taita Dioslla, riqui, caipimi cani.

Quiquin munashcata rurangapajmi shamuni.

Libropi ñucamanta quillcashca shinatajmi rurasha” nircani» nishca.

8Puntaca cashnami nin: «Quiquinman animalcunata cushpa huañuchishcatapish, imalla cuna cashcata cushcatapish, animalcunata cushpa tucui rupachishcatapish, juchacunata anchuchichun imallata cushcatapish mana nircanguichu, Quiquintaca mana cushichircachu» nishcami. (Chaicunataca Mandashcapi nishca shinataj rurashca cajpipish, shinamari nin). 9Chai qʼuipaca: «Taita Dioslla, riqui, caipimi cani. Quiquin munashcata rurangapajmi shamuni» ninmi. Ñaupaman imalla rurajcuna cashcata anchuchishpami, shujtaj mushujta rurachun churarca. 10Jesucristoca Diospaj munaita rurashpa, shuj cutinlla huiñaipaj, Paipaj quiquin aichata huañuchichun Diosman cujpimi, Diosca ñucanchijtaca, Paipajlla chʼicanchirca.

11Curacunaca, tucuicunallatajmi punllanta Diospajta rurashpa, animalcunata huañuchishpa cutin cutin chai shinallatataj Diosmanca cuncuna. Chashna rurashcacunaca, juchacunataca manataj anchuchi tucunchu. 12Ashtahuanpish Cristoca, juchacunamanta Diosman curishpami, shuj cutinlla huañurca. Cunanca, Taita Diospaj alli ladopimi tiyacun. 13Chaipica Paita pʼiñajcunata, Paipaj chaqui sarunapi churangacamami shuyacun. 14Paica Diospajlla cajcunataca, shuj cutin Diosman cushcallahuanmi huiñaipaj ima juchachina illajta rurarca.

15Diospaj jucha illaj Espiritupish ñucanchijmanca, chaillatataj nishpami puntaca cashna nin:

16«—Shamuj punllacunapica,

paicunahuanca cashna ruranatami ari nini:

Ñuca mandashcacunataca, paicunapaj shungupimi churasha.

Paicunapaj yuyaipimi quillcasha— ninmi Mandaj Diosca» nishcami.

17Shinallataj qʼuipatapish:

«Paicunapaj juchacunatapish,

paicuna ima millaita rurashcatapish

manataj cutinca yuyarishachu» nishcami.

18Juchacunata chashna perdonashca cajpica, juchamantaca ña mana ashtahuan Diosmanca imata cunachu.

Amataj huashaman tigranguichij

19Chaimanta huauqui, panicuna, Diospajlla chʼicanchishca Ucumanca Jesucristopaj yahuarmantami, mana manchashpa yaicui tucunchij. 20Chaimanca Pai huañushpa, chai jarcachishca linsota pascajpimi, causaiman pushaj mushuj ñanta yaicui tucurcanchij. Chai linsota nishpaca, Paipaj aichatami nicun. 21Ñucanchijca, Taita Diospaj tucui huasipi mandaj, shuj jatun curatamari charinchij. 22Shina cajpica Diospajmanca mana nij tucushpalla, tucui shunguhuan crishpa, cʼuchuyashunchigari. Ñucanchij shungutapish, tucui mapa yuyaicunamanta chuyayachishpa, ñucanchij aichatapish, chuya yacupi armashca yaicushunchij. 23Ñucanchij crishpa shuyacushcataca ama saquishpa, chai yuyai catishunchijlla. Diosca, Pai imata cusha nishcataca pajtachingallamari. 24Caishuj chaishuj llaquinacushpa, cʼuyanacunatapish, allita ruranatapish ama saquingapaj yuyachinacushunchij. 25Ñucanchij tandanacuiman maijancuna mana shamunayachijcuna shina ama tucushunchij. Chaipaj randica, Jesucristo shamuna punlla ñalla chayamucushcata ricushcamantacarin, caishuj chaishuj yuyachinacunamari canchij.

26Cashcatataj huillashcata yachashca jahua, quiquin munaihuan juchaman tigrajpica, chai juchacunamanta pi shujtaj huañujca ña mana tiyanchu. 27Ashtahuanpish Diosta pʼiñajcunata rupachingapaj allichishca, tʼimbucuj jatun ninallami paicunataca shuyacun. 28Moisés Mandashcata maijan pʼaquijta, ishqui cashpa, quimsa cashpa ricushpa huillajpica, paitaca mana llaquishpami huañuchin. 29Huashaman tigrajcunacarin, Diospaj Churitamari saruncuna. Dios ari nishcata pajtachishpa jichashca yahuarhuan paicunata Diospajlla chʼicanchishca cajpipish, chai yahuartapish yangatamari rurancuna. Manapish cʼuyaipajta Dios cʼuyashpa cushca Espiritutapish cʼamincunami. Chashna rurashcamantacarin, Dios ashtahuan jatunta llaquichina cashcataca yachaichigari. 30«‘Llaquichina cajcunataca, ñucami llaquichisha, Ñucami paicuna japina cashcata cusha’ ninmi Mandaj Diosca» nijtaca rijsinchijmi. Paillatajmi shujtajpica: «Mandaj Diosmi, Paipaj cajcuna imalla rurashcataca ricunga» nishca. 31¡Ai, causacuj Diospaj maquipi urmanaca, tucuita yalli jatun llaquimari!

32Chashna cajpipish, ñaupa punllacunapi cancunapaj yuyaita Dios achijyachijpi, ima tucushcata yuyarichigari. Chai punllacunapica, jatun llaquicunata apacushpapish, alli macanacuj shinamari misharcanguichij. 33Huaquinpica pʼiñashpa, tucuicunapaj ñaupajpi rimashpa llaquichishcami purircanguichij. Huaquinpica, shujtaj huauquicunata chashna llaquichicujpimi, paicunahuan llaquita aparcanguichij. 34Preźucunatapish llaquircanguichijmi. Cancuna imalla charishcacunata quichujpipish, jahua pachapica huiñaita mana tucurij charinacunata charishcata yuyarishpami, cushicushpa saquircanguichijlla.

35Jatun allicunata japingapaj, Diospi shunguta churashpa chashna caticushcataca, amataj saquichijchu. 36Cancunaca, mana pʼiñarishpa alli shunguhuan Diospaj munaita rurashpa catishpami, Pai cusha nishca allicunataca japinguichij.

37Asha punllacunallapica:

«Chai shamuna Tiyacujca ñallamari shamunga, mana uniyangachu.

38Ashtahuanpish cashcata ruraj ñuca runaca, crishcallamantami causanga.

Shina cashpapish tigrarijpica,

ñucaca mana cushicushachu» ninmi.

39Chashna cajpipish ñucanchijca, ña mana catisha nishpa tigrarijcunaca mana canchijchu, chashnacunaca chingaringacunami. Ashtahuanpish ñucanchij almata quishpichichun Diosta crijcunami canchij.