Daniel 10 – BDS & APSD-CEB

La Bible du Semeur

Daniel 10:1-21

Le temps de la fin

La vision de l’homme vêtu de lin

1Durant la troisième année du règne de Cyrus10.1 C’est-à-dire en 536 ou, peut-être, en 535, av. J.-C., empereur de Perse, un message fut révélé à Daniel, nommé aussi Beltshatsar. Cette révélation est authentique, elle annonce un grand combat. Daniel fut attentif à la parole, et il en reçut la compréhension dans une vision.

2En ces jours-là, moi, Daniel, je fus plongé dans le deuil durant trois semaines entières. 3Je ne touchai à aucun mets délicat ; je ne pris ni viande, ni vin, et je ne me frottai d’aucune huile parfumée pendant ces trois semaines.

4Le vingt-quatrième jour du premier mois, je me trouvai sur la rive du grand fleuve, le Tigre. 5Je levai les yeux, et j’aperçus un homme vêtu d’habits de lin qui portait une ceinture d’or le plus pur10.5 Littéralement : or d’Ouphaz, mais c’est sans doute là une expression idiomatique. autour des reins10.5 Pour les v. 5-6, voir Ez 1.7, 13, 16, 24 ; 9.2 ; Ap 1.13-15 ; 2.18 ; 19.12.. 6Son corps luisait comme de la topaze, son visage flamboyait comme l’éclair, ses yeux étaient pareils à des flammes ardentes, ses bras et ses pieds avaient l’éclat du bronze poli. Quand il parlait, le son de sa voix retentissait comme le bruit d’une grande foule.

7Moi, Daniel, je fus seul à voir cette apparition, les gens qui étaient avec moi ne la virent pas, ils furent soudain saisis d’une grande frayeur et s’enfuirent pour se cacher. 8Je demeurai donc seul à contempler cette apparition grandiose. J’en perdis mes forces, je devins tout pâle et mes traits se décomposèrent ; je me sentais défaillir. 9J’entendis le personnage prononcer des paroles et, en entendant sa voix, je perdis connaissance et je tombai la face contre terre.

Le message de l’ange

10Alors, une main me toucha, elle me fit me redresser tout tremblant sur mes genoux et sur les paumes de mes mains10.10 Pour les v. 10-11, voir Ez 1.28 à 2.2.. 11Puis le personnage me dit : Daniel, homme bien-aimé de Dieu, sois attentif aux paroles que je t’adresse, mets-toi debout où tu es, car j’ai été maintenant envoyé vers toi. Pendant qu’il prononçait ces mots, je me relevai, tout tremblant.

12Il poursuivit : Sois sans crainte, Daniel ; car, dès le premier jour où tu as appliqué ton cœur à comprendre et à t’humilier devant ton Dieu, ta prière a été entendue ; et je suis venu vers toi, en réponse à tes paroles. 13Mais le chef du royaume de Perse s’est opposé à moi durant vingt et un jours. Alors Michel10.13 Michel: voir v. 21 ; Jd 9 ; Ap 12.7., l’un des principaux chefs, est venu à mon aide et je suis resté là auprès des rois de Perse. 14Je suis venu pour te faire comprendre ce qui arrivera à ton peuple dans l’avenir, car c’est encore une vision qui concerne ce temps-là.

15Pendant qu’il m’adressait ces paroles, j’inclinai la tête vers le sol et je restais muet. 16Et voici qu’un personnage qui avait l’aspect d’un homme10.16 D’après la plupart des manuscrits hébreux. Un manuscrit du texte hébreu traditionnel, le texte hébreu retrouvé à Qumrân et l’ancienne version grecque ont : quelque chose qui avait l’aspect d’une main humaine. me toucha les lèvres, alors je pus de nouveau ouvrir la bouche et parler. M’adressant au personnage qui se tenait devant moi, je lui dis : Mon seigneur, cette apparition me remplit d’angoisse au point de m’ôter toute force. 17Comment le serviteur de mon seigneur, que je suis, pourrait-il parler à mon seigneur qui m’est apparu, alors que je n’ai plus aucune force et que j’ai perdu le souffle ?

18Alors, celui qui avait l’aspect d’un homme me toucha et me fortifia. 19Puis il me dit : Sois sans crainte, homme bien-aimé de Dieu ! Que la paix soit avec toi ! Fortifie-toi !

Pendant qu’il me parlait, je repris des forces et je lui dis : Que mon seigneur parle, car tu m’as fortifié !

20Il me dit : Sais-tu pourquoi je suis venu vers toi ? Je suis sur le point de m’en retourner pour combattre contre le chef de la Perse, et quand je partirai, le chef de la Grèce apparaîtra. 21Mais auparavant, je vais te révéler ce qui est écrit dans le livre de vérité. Personne ne me soutient contre tous ces adversaires, excepté Michel, votre chef.

Ang Pulong Sa Dios

Daniel 10:1-21

Ang Panan-awon ni Daniel sa Pangpang sa Suba sa Tigris

1Sa ikatulong tuig sa paghari ni Cyrus sa Persia, may gipadayag nga mensahe ngadto kang Daniel, nga gitawag usab ug Belteshazar. Tinuod kini nga mensahe, ug mahitungod kini sa usa ka dako nga gira. Nasabtan ni Daniel ang maong mensahe tungod kay gipasabot kini kaniya pinaagi sa usa ka panan-awon. 2Mao kini ang nahitabo sumala kang Daniel:

Niadtong panahona, tulo ka semana akong nagbangotan. 3Wala gayod ako mokaon ug lamian nga pagkaon o karne ug wala ako moinom ug bino. Wala usab ako nagpahumot10:3 Wala… nagpahumot: Ang buot ipasabot, wala na niya atimana ang iyang kaugalingon. sulod sa tulo ka semana.

4Sa ika-24 nga adlaw sa unang bulan, samtang nagtindog ako sa daplin sa dako nga Suba sa Tigris, 5may nakita akong morag tawo nga nagbistig linen ug nagbakos ug lunsayng bulawan. 6Ang iyang lawas nagasidlak sama sa usa ka mahalong bato. Ang iyang nawong sama kahayag sa kilat, ug ang iyang mga mata sama sa nagdilaab nga mga sulo. Ang iyang mga bukton ug tiil morag gipasinawan nga bronsi, ug ang iyang tingog sama kakusog sa tingog sa daghang mga tawo.

7Ako lang gayod ang nakakita niadto nga panan-awon. Ang akong mga kauban wala makakita, apan nanagan sila ug nanago tungod sa kahadlok. 8Busa ako lang ang nahibilin, ug ako lang ang nakakita niadtong kahibulongan nga panan-awon. Nangluspad ako ug nawad-an ug kusog. 9Unya nadunggan ko nga misulti kadtong tawo. Ug samtang nagsulti siya, nakuyapan ako ug natumba nga nahapla sa yuta. 10Unya may migunit kanako ug gitabangan ako nga makaluhod. 11Miingon siya, “Daniel, pinangga sa Dios, tindog ug sabta pag-ayo ang akong isulti kanimo, kay gipadala ako dinhi kanimo.” Sa pagsulti niya niadto, mitindog ako nga nagkurog. 12Unya miingon siya, “Daniel, ayaw kahadlok. Kay sa unang adlaw pa lang nga nagpaubos ka sa imong Dios, ug nagtinguha nga imong masabtan ang mga panan-awon, gidungog na ang imong pag-ampo. Mianhi ako dinhi agig tubag sa imong pag-ampo. 13Ugaling lang kay wala dayon ako makaabot dinhi tungod kay sulod sa 21 ka adlaw gibabagan ako sa pangulo10:13 pangulo: Ang buot ipasabot dinhi, usa ka daotang anghel nga nagagahom o nagatabang sa Persia. sa gingharian sa Persia. Maayo na lang gani kay gitabangan ako ni Michael nga usa sa mga pangulo sa mga anghel, tungod kay ako lang ang nakiggira batok sa pangulo sa Persia. 14Karon, ania ako aron ipasabot kanimo kon unsa ang mahitabo sa imong isigka-Israelinhon sa umaabot, kay ang imong panan-awon mahitungod man sa mahitabo sa umaabot.”

15Samtang nagsulti siya niadto, miduko ako, ug wala na makasulti. 16Unya kadtong morag tawo nga akong nakita sa panan-awon mihikap sa akong ngabil ug nakasulti ako pag-usab. Miingon ako kaniya nga nagtindog sa akong atbang, “Sir, lain gayod ang akong pamati ug nawad-an ako ug kusog tungod niadtong akong nakita nga panan-awon. 17Unsaon ko pagpakigsulti kanimo nga wala na man akoy kusog ug halos dili na ako makaginhawa?”

18Gihikap niya ako pag-usab ug mibalik ang akong kalagsik. 19Miingon siya kanako, “Pinangga ka sa Dios, ayaw kahadlok o kabalaka. Lig-ona gayod ang imong kaugalingon.” Sa dihang nasulti niya kadto kanako, nabaskog ako. Unya miingon ako kaniya, “Padayon sa imong pagsulti, sir, kay gipabaskog mo na ako.”

20Mitubag siya, “Kinahanglan mobalik ako sa pagpakiggira sa pangulo sa Persia. Human niana, moabot ang pangulo10:20 pangulo: Ang buot ipasabot dinhi, usa ka daotang anghel nga nagagahom o nagatabang sa Greece. sa Greece. Apan nahibalo ka ba kon nganong mianhi ako dinhi kanimo? 21Mianhi ako aron isaysay kanimo kon unsa ang nahisulat sa Libro sa Kamatuoran. Sa akong pagpakiggira, walay lain nga nagatabang kanako kondili si Michael lang gayod, ang pangulo10:21 pangulo: Ang buot ipasabot dinhi, usa ka maayong anghel nga nagagahom o nagatabang sa Israel. sa Israel.