Actes 3 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Actes 3:1-26

La guérison d’un paralysé

1Un jour, Pierre et Jean montaient au Temple pour la prière à trois heures de l’après-midi. 2On était juste en train d’y porter un infirme : c’était un homme paralysé depuis sa naissance. On l’installait tous les jours à l’entrée de la cour du Temple, près de la porte appelée la « Belle Porte »3.2 Cette porte se trouvait entre le parvis extérieur (parvis des non-Juifs) et les différents parvis réservés aux seuls Juifs., pour qu’il puisse demander l’aumône à ceux qui se rendaient au sanctuaire. 3Quand il vit Pierre et Jean qui allaient pénétrer dans la cour du Temple, il leur demanda l’aumône.

4Les deux apôtres fixèrent les yeux sur lui.

– Regarde-nous ! lui dit Pierre.

5L’infirme les regarda attentivement : il pensait qu’il allait recevoir d’eux quelque chose.

6Mais Pierre lui dit : Je n’ai ni argent ni or, mais ce que j’ai je te le donne : au nom de Jésus-Christ de Nazareth, lève-toi et marche3.6 Plusieurs manuscrits omettent lève-toi et. !

7Et, en même temps, il le prit par la main droite et le fit lever. Aussitôt, ses pieds et ses chevilles se raffermirent, 8d’un saut il fut debout et se mit à marcher. Il entra avec eux dans la cour du Temple : il marchait, il sautait de joie et louait Dieu.

9Tout le monde le vit ainsi marcher et louer Dieu. 10On le reconnaissait : c’était bien lui qui était toujours assis à mendier près de la « Belle Porte » du Temple.

En voyant ce qui venait de lui arriver, les gens étaient remplis de stupeur et de crainte. 11Quant à lui, il ne quittait plus Pierre et Jean. Tout le peuple accourut et se rassembla autour d’eux dans la cour du Temple, sous le portique de Salomon3.11 Ce portique, du côté est, clôturait la partie de la cour du Temple où les non-Juifs pouvaient entrer (voir Jn 10.23 ; Ac 5.12)., et ils étaient stupéfaits.

Pierre explique le miracle

12Quand Pierre vit cela, il s’adressa à la foule :

Hommes israélites, qu’avez-vous à vous étonner ainsi de ce qui vient de se passer ? Pourquoi nous fixez-vous avec tant d’insistance comme si c’était nous qui, par notre propre pouvoir ou notre piété, avions fait marcher cet homme ? 13Non, c’est le Dieu d’Abraham, d’Isaac et de Jacob3.13 Ex 3.6, 15., le Dieu de nos ancêtres, qui vient ici de manifester la gloire de son serviteur Jésus – ce Jésus que vous avez livré à Pilate et renié devant lui alors qu’il était décidé de le remettre en liberté. 14Oui, vous avez renié celui qui est saint et juste. A sa place, vous avez demandé comme faveur la libération d’un meurtrier. 15Ainsi vous avez fait mourir l’auteur de la vie. Mais Dieu l’a ressuscité : nous en sommes témoins.

16Et c’est parce que nous croyons en Jésus, que la puissance de ce Jésus que nous avons invoqué a rendu à cet homme que vous voyez et que vous connaissez, la force de se tenir debout. Oui, cette foi qui est efficace par Jésus a donné à cet homme une parfaite guérison, comme vous pouvez tous vous en rendre compte.

17A présent, mes frères, je sais bien que vous avez agi sans savoir ce que vous faisiez, aussi bien vous que vos chefs. 18Mais Dieu a accompli de cette manière ce qu’il avait annoncé d’avance par tous ses prophètes : le Messie qu’il avait promis d’envoyer devait souffrir. 19Maintenant donc, changez et tournez-vous vers Dieu pour qu’il efface vos péchés. 20Alors le Seigneur vous accordera des temps de repos, et il vous enverra celui qu’il vous a destiné comme Messie : Jésus.

21En attendant, il doit demeurer au ciel jusqu’au jour où l’univers entier sera restauré, comme Dieu l’a annoncé depuis des siècles par la bouche de ses saints prophètes.

22Ainsi Moïse a dit :

Le Seigneur votre Dieu suscitera pour vous, du milieu de vos compatriotes, un prophète qui sera comme moi : vous écouterez tout ce qu’il vous dira3.22 Dt 18.15-16.. 23Celui qui refusera d’obéir à ce prophète3.23 Dt 18.19.sera exclu de mon peuple par la mort3.23 Lv 23.29..

24Tous les prophètes qui ont parlé, depuis Samuel et ses successeurs, ont annoncé aussi d’avance les temps que nous vivons aujourd’hui.

25Vous êtes les héritiers de ces prophètes, les bénéficiaires de l’alliance que Dieu a conclue avec nos ancêtres lorsqu’il a promis à Abraham : Toutes les familles de la terre seront bénies à travers ta descendance3.25 Gn 22.18 et 26.4.. 26C’est pour vous, en premier lieu, que Dieu a ressuscité son serviteur ; et il vous l’a envoyé pour vous bénir, en détournant chacun de vous de ses mauvaises actions.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hechos 3:1-26

Mana purij runatami Pedro alliyachishca

1Pedroca, Juandijmi chaupi chishita, Diospaj huasipi Diosta mañangapaj rijcuna carca. Chai horasmi, Diosta mañana horas caj carca. 2Chaiman yaicuna Sumaj nishca Pungupica, huacharimantapacha suchu runatami apamushpa tiyachijcuna carca. Diospaj huasiman shamujcunata imallatapish mañachunmi, chaipi churajcuna carca. 3Chai runaca Pedrondij, Juandij Diospaj huasiman yaicucujta ricushpami, llaquishpa imallatapish cuchun mañarca. 4Chaipimi Pedroca, Juandijllataj paipaj ñahuita chaparashpa:

—Ñucanchijta ricui— nirca.

5Chashna nijpi chai runaca, ‘Imallatapish cungapishchari’ yuyashpami, paicunata ricuracurca. 6Ashtahuanpish Pedroca:

—Ñucaca cullquitapish, curitapish mana charinichu. Chashna cashpapish ñuca charishcataca cugrinimi: Nazaretmanta Jesucristopaj shutipimi cantaca jatari nini, jatarishpa puri— nircami.

7Chashna nishpami, chai runapaj alli maquimanta japishcahuan jatarichirca. Chashna rurajpica, chai runapaj chaqui mucucunapish, sampicunapish sinchiyarircallami. 8Chaimantaca, jahuata saltashpa, shayarishpami puri callarishpa, Pedrondij, Juandij Diospaj huasiman yaicurca. Chai ucupica, cushicushpa saltarishpami, Taita Diostaca alabarca. 9Tucui chaipi cajcunami, pai chashna purishpa Taita Diosta alabacujta ricurcacuna. 10Chai Sumaj nishca Pungupi mañashpa tiyaj runa alliyashcata rijsishpami, yallitaj mancharishpa cushicurcacuna.

Salomonpaj corredorpimi Pedroca cutin huillashca

11Salomón rurashca corredorpimi, suchu cashcamanta alliyaj runaca Pedrota, Juanta charirashca shayacurca. Chai runata alliyachishcata ricushpa, mancharishpa chapacuj tucui gentecunami, paicunapajmanca tandanacumurcacuna. 12Chai tandanacushcacunatami, Pedroca cashna nirca: «Israelcuna, ¿ima nishpataj cai runata alliyachishcata ricushpaca jatunta mancharinguichij? ¿Ima nishpataj ñucanchijta chaparacunguichij? Ñucanchijca, mana ñucanchijllataj cai rurai tucunataca charinchijchu. Diosta alli caźujcuna cashcamantapish mana alliyachishcanchijchu. 13Ñucanchij yaya Abrahampaj, Isaacpaj, Jacobopaj Taita Diosmi, Paita Servij Jesusta sumajyachirca. Cancunaca Paitaca, mandajcunapajmanmi pusharcanguichij. Pilato paita cacharisha nijpipish, cancunaca, ‘Ama cacharichu’ nircanguichijmi. 14Ashtahuanpish cancunaca, Pai Jucha Illaj, Cashcata Rurajta cacharichinapaj randica, huañuchij runatamari cacharichircanguichij. 15Ashtahuanpish, Causaita Cujtarajmari huañuchichircanguichij. Paitaca, Taita Diosmi huañushcacunapaj chaupimanta causachirca. Ñucanchijtaj, chaita ricushcamanta huillajcunami canchij. 16Chai Jesusllatajmi cai runataca alliyachirca. Paipaj shutita crishcamantami, cancuna rijsishca cai runataca, tucui cancunapaj ñaupajpi alliyachishca shayacujta ricucunguichij.

17Cunanca huauquicuna, cancunapish, cancunapaj mandajcunapish mana yachashcamanta Jesusta huañuchishcataca yachanimi. 18Chashnamari Taita Diosca, Pai cachashca Quishpichij Cristoca, ‘Jatun llaquita apangami’ nishpa huillachishcata pajtachishca. Chaitaca, tucui Pai ima nishcata huillajcunatami huillachishca. 19Chaimanta cancunapaj juchacunata pʼichachun, llaquirishpa Diospajman tigrarichij. Chashna rurajpimi Mandaj Diosca, samarina sumaj punllacunatapish cunga. 20Jesucristotapish ñaupaman huillachishca shinallatajmi, cancunapajman cutin cachanga. 21Taita Diosca, ‘Tucuitami allichisha’ nishpami, Pai ima nishcata huillaj Paipajlla huillajcunataca, ñaupaman huillachishca. Chai punlla chayamungacamami, Jesucristoca jahua pachapi tiyacuna can. 22Moisesmi, ñucanchij ñaupa yayacunataca: “Cancunata Mandaj Diosca, cancunapurallamantatajmi, Pai ima nishcata shuj huillajtaca, ñucata shinallataj churanga. Paitami tucui ima nishcata caźuna canguichij. 23Pipish paita mana caźujtaca, israelcunapuramanta anchuchishca cangami” nishca.

24Chai punllacuna shamunataca, Dios ima nishcata huillajcunaca, Samuelmanta callarishpa, tucui huillajcunami huillashca. 25Taita Diosca, Pai imallata cancunaman cuna tucushcatamari, Pai ima nishcata huillajcunataca, cancunaman huillachun cachashca. Taita Diosca, ñucanchij yaya Abrahamtami: “Canmanta mirashca huahuacunamantami, cai pachapi causajcunataca bendiciasha” nishca. Ñucanchij yayacunaman tucui chaicunata cusha nishcaca cancunapajmari, cancunamari chasquina canguichij. 26Taita Diosca, Paita Servijta causachishpaca, cancunapajmanrajmi cacharca. Cancuna millai causaita saquishpa, Diospajman cutirijpi bendiciachunmi cacharca» nircami.