Actes 14 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

Actes 14:1-28

A Iconium

1A Iconium14.1 Iconium, à environ 150 kilomètres à l’est d’Antioche de Pisidie., Paul et Barnabas se rendirent aussi à la synagogue des Juifs et y parlèrent de telle sorte que beaucoup de Juifs et de non-Juifs devinrent croyants. 2Mais les Juifs qui avaient refusé de croire suscitèrent chez les non-Juifs de l’hostilité et de la malveillance à l’égard des frères. 3Néanmoins, Paul et Barnabas prolongèrent leur séjour dans cette ville ; ils parlaient avec assurance, car ils étaient confiants dans le Seigneur et celui-ci confirmait la vérité du message de sa grâce, en leur donnant d’accomplir des signes miraculeux et des prodiges.

4La population de la ville se partagea en deux camps : les uns prenaient parti pour les Juifs, les autres pour les apôtres. 5Les non-Juifs et les Juifs, avec leurs chefs, s’apprêtaient à maltraiter les apôtres et à les lapider, 6mais ceux-ci, dès qu’ils en furent informés, cherchèrent refuge dans les villes de la Lycaonie : Lystres, Derbé et les environs14.6 La Lycaonie: district à l’est de la Pisidie, au nord des monts du Taurus. Elle faisait partie de la province de Galatie. Lystres: colonie romaine, lieu d’origine probable de Timothée, à une trentaine de kilomètres d’Iconium. Derbé: à une centaine de kilomètres de Lystres ; patrie de Gaïus (20.4).. 7Là aussi, ils annoncèrent l’Evangile.

A Lystres

8A Lystres se trouvait un homme paralysé des pieds : infirme de naissance, il n’avait jamais pu marcher. 9Il écoutait les paroles de Paul. L’apôtre fixa les yeux sur lui et, voyant qu’il avait la foi pour être sauvé, 10il lui commanda d’une voix forte : Lève-toi et tiens-toi droit sur tes pieds !

D’un bond, il fut debout et se mit à marcher.

11Quand ils virent ce que Paul avait fait, les nombreux assistants crièrent dans leur langue, le lycaonien : Les dieux ont pris forme humaine et ils sont descendus parmi nous.

12Ils appelaient Barnabas Zeus14.12 Zeus: dieu suprême dans la mythologie grecque. Hermès: messager des dieux., et Paul Hermès parce qu’il était le porte-parole.

13Le prêtre du dieu Zeus, dont le temple se trouvait à l’entrée de la ville, fit amener devant les portes de la cité des taureaux ornés de guirlandes et de fleurs. Déjà il s’apprêtait, avec la foule, à les offrir en sacrifice.

14Quand les apôtres Barnabas et Paul l’apprirent, ils déchirèrent leurs vêtements en signe de consternation et se précipitèrent au milieu de la foule en s’écriant : 15Amis, que faites-vous là ? Nous ne sommes que des hommes, nous aussi, semblables à vous. Nous sommes venus vous annoncer une bonne nouvelle : c’est qu’il vous faut abandonner ces idoles inutiles pour vous tourner vers le Dieu vivant, qui a créé le ciel, la terre, la mer et tout ce qui s’y trouve. 16Dans les siècles passés, ce Dieu a laissé tous les peuples suivre leurs propres chemins. 17Pourtant, il n’a jamais cessé de leur donner des témoignages de sa bonté, car il vous envoie du ciel la pluie et des fruits abondants en leur saison. Oui, c’est lui qui vous donne de la nourriture en abondance et comble votre cœur de joie.

18Même en leur parlant ainsi, ils eurent beaucoup de mal à dissuader la foule de leur offrir un sacrifice.

19Des Juifs arrivèrent d’Antioche et d’Iconium et ils parvinrent à retourner le peuple contre eux : ils lapidèrent Paul, puis ils le traînèrent hors de la ville, croyant qu’il était mort. 20Mais quand les disciples se rassemblèrent autour de lui, il se releva et rentra dans la ville. Le lendemain, il partit avec Barnabas pour Derbé.

Le retour à Antioche

21Après avoir annoncé l’Evangile dans cette ville et y avoir fait de nombreux disciples, ils retournèrent à Lystres, à Iconium et à Antioche. 22Ils fortifiaient les disciples et les encourageaient à demeurer fermes dans la foi.

– Car, leur disaient-ils, c’est au travers de beaucoup de souffrances qu’il nous faut entrer dans le royaume de Dieu.

23Dans chaque Eglise, ils firent nommer pour celles-ci14.23 Autre traduction : ils nommèrent pour celles-ci. des responsables et, en priant et en jeûnant, ils les confièrent au Seigneur en qui ils avaient cru.

24De là, ils traversèrent la Pisidie et gagnèrent la Pamphylie. 25Après avoir annoncé la Parole à Pergé, ils descendirent au port d’Attalie. 26Là ils s’embarquèrent pour Antioche d’où ils étaient partis et où on les avait confiés à la grâce de Dieu pour l’œuvre qu’ils venaient d’accomplir.

27A leur arrivée14.27 Après un voyage qui a probablement duré deux ans. Après cela, Paul et Barnabas ont dû rester une année à Antioche pendant laquelle a peut-être eu lieu l’épisode raconté en Ga 2.11., ils réunirent l’Eglise et racontèrent tout ce que Dieu avait fait avec eux ; ils exposèrent, en particulier, comment il avait ouvert aux non-Juifs la porte de la foi. 28Ils demeurèrent là assez longtemps parmi les disciples.

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

Hechos 14:1-28

Iconio pueblopipish achcacunami crishca

1Iconiopipish Pabloca, Bernabendijmi judiocuna tandanacuna huasiman yaicushpa, Diospaj Shimita alli huillarcacuna. Chaimantami judiocunapish, griegocunapish achcacuna Jesusta crircacuna. 2Ashtahuanpish mana crisha nij judiocunaca, mana israelcunatami crijcunata pʼiñachun yachachircacuna. 3Chashna cajpipish, Pablohuan, Bernabehuanca unaitami chaipi causarcacuna. Paicunaca Mandaj Diospi shunguta churashpami, mana cʼuyaipajta cʼuyaj Diosmantaca mana manchashpa huillashpa, catircacuna. Diospish, Pai quiquintaj huillanaman cachashcata ricuchishpami, ima señalcunatapish, mancharinacunatapish Paillataj rurachirca. 4Chaicunata ricushpami, chaipi causajcunaca shujcunaca judiocunaman tucurca, cutin shujcunaca huillagrichun mingashcacunaman tucurca. 5Chashna cashpapish mana crijcunaca, judiocunapish, mana judiocunapish shujlla yuyaimanmi chayarcacuna. Chaimantaca mandajcunandij tucushpami, paicunataca cʼamishpa rumihuan shitai callarircacuna. 6Chashna rurajpimi Pablohuan, Bernabehuanca miticushpa, Licaonia llajtapi caj Listra shuti, Derbe shuti pueblocunaman, chai muyundij llajtacunamanpish rircacuna. 7Chai llajtacunapimi, alli huillaita huillarcacuna.

Listrapica mana puri tucuj runatami alliyachishcacuna

8Listrapica, huacharimantapacha mana purij shuj runami tiyacurca. Shuj cutillapish manataj purishcachu carca. 9Paimi, Pablo tucui imalla huillashcataca, alli uyacurca. Pai huillashcata uyashpa, alliyanata crishcata ricushpami, Pabloca:

10—¡Jatarishpa alli shayari!— nishpa, sinchita rimarca.

Shina nijpica chai runaca, callpashpa jatarishpami purirca. 11Tucui chaipi cajcuna Pablo chashna rurajta ricushpaca, Licaonia rimaipimi: “Dioscunamari runacuna shina tucushpa, ñucanchijpajman uriyamushca” nishpa caparircacuna.

12Chashna nishpaca Bernabetaca, Zeus nircacunami. Cutin Pablotaca huillaj cajpimi, Hermes nircacuna. 13Chai pueblo chʼimbapurapica, Zeusta adorana huasimi tiyarca. Chai huasipica Zeuspaj curami tiyarca. Paimi, tucui chaipi cajcunahuan tucushpa, huagracunata, sisacunata punguman aparca. Chaicunatami Pabloman, Bernabemanca diosman shina cushpa, huañuchishun nircacuna. 14Chashna rurashun nicujta ricushpaca, huillagrichun mingashca Pablohuan Bernabehuanca, quiquin churanacunata lliquirircacuna. Chashna rurashpaca caparirishpami gentecunapaj chaupita yaicurircacuna. 15Chai gentecunataca cashnami nircacuna:

—¡Riquichij yayacuna! ¿Maitataj cashnaca ruranguichigari? Ñucanchijpish cancuna shinallataj runacunallamari canchij. Cashna llaqui causaita saquishpa, causaj Diospajman cutirichuntajmari huillanaman shamurcanchij. Paimari jahua pachata, cai pachata, mama cuchata, chaicunapi tucui ima tiyajtapish rurarca. 16Diosca ñaupacunaca, tucuicuna paicuna munashca shina causachun saquircallami. 17Shina cashpapish Diosca, tamyachishpa, granocunata pʼucuchishpami, ñucanchijmanca mana nijta carahuan. Chashnami, Pai alli cashcataca ricuchishpa, ñucanchij shunguta cushichin— nircami.

18Chashna rimacushpallami, huagrata huañuchishpa paicunata adorashun nicujcunataca jarcarcacuna.

19Chaita rimanacucujpimi Antioquiamanta, Iconiomanta huaquin judiocuna chayamurca. Paicuna gentecunata jatarichijpimi, Pablotaca rumicunahuan shitarcacuna. Chaimantaca, ‘Ñami huañun’ yuyashpami, sirijta aisashpa pueblomanta llujshichishpa shitarcacuna.

20Ashtahuanpish crijcuna tandanacushpa, paipaj muyujta shayarijpica, Pabloca jatarircallami. Chai qʼuipami cutin chai puebloman yaicurca. Cayandij punllaca Bernabendijmi, Derbeman rirca.

Pablohuan Bernabehuanca Antioquiamanmi tigrashcacuna

21Derbepipish alli huillaita huillajpica, achcacunami crirca. Chai qʼuipami cutinllataj Listraman, Iconioman, Antioquiaman tigrarcacuna. 22Chai pueblocunapi causacuj crijcunataca: «Achca llaquicunata apashpami, Taita Dios mandacunpica yaicuna canchij» nircacunami. Chashna nishpami Jesusta crishcataca, alli catichun cunarcacuna.

23Shinallataj crijcuna tandanacushca tiyanpica, tucuipimi cunaj yuyajcunata agllashpa churarcacuna. Paicunataca, ayunashpa Diosta mañashpami, paicuna crishca Mandaj Diospaj maquipi mingarcacuna. 24Chaimantaca, Pisidia llajtata rishpami, Panfiliaman chayarcacuna. 25Perge pueblopi Diospaj Shimita huillashpaca, Atalía pueblomanmi rircacuna.

26Ataliamantaca barcopimi Antioquiaman rircacuna. Chai pueblomantami paicunataca, alli huillaita huillagrichun, mana cʼuyaipajta cʼuyaj Diospaj maquipi mingashpa cacharcacuna. Paicunaman mingashcata huillashpami, ña tigrarcacuna. 27Ña chayamushpami, crijcunata tandachircacuna. Chaimantaca, Taita Dios paicunata jatun allicunata rurachishcatapish, mana israelcunaman paicuna huillagrijpi uyana yuyaita Dios cushcatapishmi parlarcacuna. 28Chai qʼuipaca unaitami, chaipi crijcunahuan causarcacuna.