1 Corinthiens 1 – BDS & MTDS

La Bible du Semeur

1 Corinthiens 1:1-31

Salutation

1Paul, qui a été appelé, par la volonté de Dieu, à être un apôtre de Jésus-Christ, et le frère Sosthène1.1 Sosthène: Voir Ac 18.17., 2saluent l’Eglise de Dieu établie à Corinthe, ceux qui ont été purifiés de leurs péchés dans l’union avec Jésus-Christ et qui ont été appelés à faire partie du peuple saint, ainsi que tous ceux qui, en quelque lieu que ce soit, font appel à notre Seigneur Jésus-Christ, leur Seigneur comme le nôtre.

3Que la grâce et la paix vous soient accordées par Dieu notre Père et par le Seigneur Jésus-Christ.

Paul remercie Dieu au sujet des Corinthiens

4Je ne cesse d’exprimer ma reconnaissance à mon Dieu1.4 Certains manuscrits ont : Dieu. à votre sujet pour la grâce qu’il vous a accordée dans l’union avec Jésus-Christ. 5En effet, vous avez été comblés en lui dans tous les domaines, en particulier celui de la parole et celui de la connaissance, 6dans la mesure même où la vérité dont Christ est le témoin a été fermement établie chez vous1.6 Autre traduction : 6 Vous êtes attachés avec tant de fermeté au témoignage rendu à Christ 7 qu’il…. 7Ainsi, il ne vous manque aucun don de la grâce divine tandis que vous attendez le moment où notre Seigneur Jésus-Christ apparaîtra. 8Lui-même, d’ailleurs, vous rendra forts jusqu’à la fin, pour que vous soyez irréprochables au jour de notre Seigneur Jésus-Christ. 9Car Dieu, qui vous a appelés à être en communion avec son Fils, notre Seigneur Jésus-Christ, est fidèle.

Les divisions dans l’Église

Les divisions à Corinthe

10Il faut cependant, frères et sœurs, que je vous adresse une recommandation instante, et c’est au nom de notre Seigneur Jésus-Christ que je le fais. Vivez tous ensemble en pleine harmonie ! Ne laissez pas de division s’introduire entre vous ! Soyez parfaitement unis en ayant une même conviction, une même façon de penser ! 11En effet, mes frères et sœurs, j’ai été informé par les gens de la maison de Chloé1.11 Chloé: peut-être une commerçante dont le personnel faisait fréquemment le voyage de Corinthe à Ephèse. que la discorde règne parmi vous. 12Voici ce que je veux dire : chacun de vous tient ce type de langage : « Pour moi, c’est Paul ! » ou : « Pour moi, c’est Apollos1.12 Voir Ac 18.24. ! » ou : « Pour moi, c’est Pierre ! » ou encore : « Pour moi, c’est Christ ! »

13Voyons : Christ serait-il divisé ? Paul aurait-il été crucifié pour vous ? Ou bien est-ce au nom de Paul que vous avez été baptisés ? 14Je remercie Dieu de n’avoir baptisé aucun de vous, sauf Crispus et Gaïus1.14 Crispus: voir Ac 18.8. Gaïus: voir Ac 19.29.. 15Personne, en tout cas, ne peut prétendre avoir été baptisé en mon nom. 16– Ah si ! J’ai baptisé encore les gens de la maison de Stéphanas. A part ceux-là, je crois n’avoir baptisé personne. 17Car ce n’est pas pour baptiser que Christ m’a envoyé, c’est pour proclamer l’Evangile. Et cela, sans recourir à la sagesse des beaux discours, afin de ne pas vider de son sens la mort de Christ sur la croix.

La sagesse des hommes et la folie de Dieu

18En effet, la prédication de la mort de Christ sur une croix est une folie aux yeux de ceux qui se perdent. Mais pour nous qui sommes sauvés, elle est la puissance même de Dieu. 19N’est-il pas écrit :

Je détruirai la sagesse des sages

et je réduirai à néantl’intelligence des intelligents1.19 Es 29.14 cité selon l’ancienne version grecque. ?

20Où est le sage ? Où est le spécialiste de la Loi ? Où est le raisonneur de ce monde ? Dieu n’a-t-il pas changé en folie la sagesse du monde ?

21En effet, là où la sagesse divine s’est manifestée, le monde n’a pas reconnu Dieu par le moyen de la sagesse. C’est pourquoi Dieu a jugé bon de sauver ceux qui croient, par un message qui annonce une folie.

22Oui, tandis que, d’un côté, les Juifs réclament des signes miraculeux et que, de l’autre, les Grecs recherchent « la sagesse », 23nous, nous prêchons Christ mis en croix, ce qui est une cause de rejet pour les Juifs et une folie pour les Grecs. 24Mais pour tous ceux que Dieu appelle, qu’ils soient juifs ou grecs, Christ est puissance de Dieu et sagesse de Dieu. 25Car la folie de Dieu est plus sage que la sagesse des hommes, et la faiblesse de Dieu est plus forte que la force des hommes.

26Considérez donc, frères et sœurs, la situation dans laquelle Dieu vous a appelés à lui. On ne trouve parmi vous que peu de sages selon les critères humains, peu de personnalités influentes, peu de membres de la haute société ! 27Non ! Dieu a choisi ce que le monde considère comme une folie pour confondre les sages, et il a choisi ce qui est faible pour couvrir de honte les puissants.

28Dieu a porté son choix sur ce qui n’a aucune noblesse et que le monde méprise, sur ce qui est considéré comme insignifiant, pour réduire à néant ce que le monde estime important.

29Ainsi, aucune créature ne pourra se vanter devant Dieu. 30Par lui, vous êtes unis à Christ, qui est devenu pour nous cette sagesse qui vient de Dieu, justice, purification et délivrance. 31Et il en est ainsi pour que soit respecté ce commandement de l’Ecriture :

Celui qui veut éprouver de la fierté,

qu’il place sa fierté dans le Seigneur1.31 Jr 9.23..

Mushuj Testamento Diospaj Shimi

1 Corintios 1:1-31

1Taita Dios munashpa cayajpi, Jesucristo huillagrichun mingashca Pablomi cani. Ñucaca, huauqui Sostenesdijmi,

2Corintopi Diospajlla causaj crijcunaman quillcanchij. Cancunataca, Cristo Jesus-huan shujlla tucujpimi, Taita Diosca Paipajlla chʼicanchirca. Paica cancunataca, Apunchij Jesucristopaj shutipi maipipish tucui mañajcunandij Paipajlla causachunmi agllarca. Jesucristoca paicunatapish, ñucanchijtapish Mandajmi.

3Ñucanchij Taita Diospish, Apunchij Jesucristopish cancunamanca, jatun cʼuyaita, sumaj causaita cushca cachun.

Crijcunamantami Pabloca Diosta pagui nishca

4Ñuca Diosca, Cristo Jesusmantami cancunataca mana cʼuyaipaj cajpipish cʼuyashca. Chaimantami, Diostaca mana cungarishpa pagui nicunilla. 5Paimantami shimicunatapish, Diosmanta yachanatapish tucuita chasquishpa, yallitaj charijyashcanguichij. 6Shinallataj Cristomanta ñucanchij huillashcatapish, cancunapaj shungupi chasquishcanguichijmi. 7Chashnami, Dios cushca rurai tucunataca, tucuita chasquishcanguichij. Cunanca, ña Apunchij Jesucristota ricuna yuyaillami, Pai shamujta shuyacunguichij. 8Diosllatajmi, Apunchij Jesucristo shamui punllapi ama juchachishca llujshichun, chai punllacama sinchita chariranga. 9Diosca cancunataca, Paipaj Churi Apunchij Jesucristohuan shujlla cachunmi cayashca. Paica cancunataca, manataj shitangachu.

Corinto crijcunapurapimi chaupirinacui tiyashca

10Huauqui, panicuna, Apunchij Jesucristopaj shutipimi, tucui cancunataca tucuicuna shuj shinalla yuyashpa, chaillatataj rimashpa, ama chaupirinacuichijchu nini. Ashtahuanpish shuj shungulla, shuj yuyailla tucushpa, tandalla caichigari. 11Ñuca huauqui, panicuna, Cloepaj huasi ucupuramanta shujcuna shamushpamari, cancunapura pʼiñanacushcataca huillarca. Chaimantami chashna rimani. 12Cancunamanta «Maijancunaca: “Ñucaca, Pablopajmi cani”, shujcunaca: “Ñucaca, Apolospajmi cani”, caishujcunaca: “Ñucaca, Cefaspajmi cani”, chaishujcunaca: “Ñucaca, Cristopajmi cani” nishpa puricun» nijtami uyani.

13¿Maitataj chashnaca ninguichigari? ¿Cristochu chaupirirca imatagari? Mana cashpaca ¿Pablochu cancunamantaca, chacatashca huañurca? ¿Pablopaj shutipichu bautiźarircanguichij? 14Allitajpish ñucaca cancunapuramantaca Crispota, Gayollatami bautiźarcani, pi shujtajta mana bautiźarcanichu. Chaimanta Taita Diostaca, pagui ninimi. 15Chaimanta pipish: “Pablopaj shutipimi bautiźarircani” mana ni tucunguichijchu. 16Arishi, huauqui Estefanasta, paipaj familiatapishmi bautiźarcani. Pi shujtajta bautiźashcataca, mana yuyarinichu. 17Cristoca ñucataca mana bautiźachun cacharcachu, ashtahuanpish alli huillaita huillachunmari cacharca. Chaitapish Cristota cruzpi chacatashpa huañuchishcata alli entendichunmi, mana jatun yachaj shina rimashpa huillacuni.

Diosca Cristopimi yachaj cashcata ricuchishca

18Cruzpi chacatashpa huañuchishca Cristomanta uyanaca, chingarinaman ricujcunapajca, musparishca shinallami. Ashtahuanpish ñucanchij quishpirishcacunapajca, Dios tucuita rurai tucuj cashcata yachanami. 19Chaitami Dios Quillcachishcapica:

«Jatun yachajcuna yachashcataca chingachishami.

Yuyaisapacuna yuyashcatapish, yangapi churashami» nishca.

20¿Mandashcata yachajcunaca maipitaj, tucui yachaicunata rijsijpish maipitaj, cunan punlla jatun yuyaiyujcunapish maipitaj? Taita Diosca, cai pacha yachajcunataca muspachishcamari. 21Taita Diostaca, runacunaca cai pacha yachaicunahuanca, mana rijsi tucushcacunachu. Ashtahuanpish Paica, tucuita yachaj cashpamari, musparicuj shina uyarij, cai huillashcallahuan quishpichina tucurca. 22Judiocunaca, señalcunatami ricushun nincuna. Griegocunaca, imatapish yachanatami munancuna. 23Shina cajpipish ñucanchijca, chacatashca Cristomantami huillacunchij. Cai huillaica, judiocunataca pʼiñachinmi, mana israelcunapajca musparishca shinallami. 24Chashna cajpipish Dios agllashcacunaca judiocuna cashpa, mana judiocuna cashpapish, Taita Dios tucuita rurai tucuj, tucuita yachaj cashpa Cristota cachashcatami ricunchij. 25Taita Dios musparishca shina rurashcami, runacunata yalli yachaj cashcata ricuchin. Shinallataj Taita Dios irqui shina rurashcami, runacunata yalli tucuita rurai tucuj cashcata ricuchin.

26Huauqui, panicuna, Dios cancunata agllashcataca yuyarichigari: Cancunapurapica huaquincunallami, cai pachapaj jatun yachajcuna canguichij, huaquincunallami mandajcunapish canguichij, huaquincunallami charijcunapish canguichij. 27Ashtahuanpish Taita Diosca, jatun yachajcunata pingachingapajmi, cai pachapi imata mana yachaj nishcacunata agllarca. Shinallataj imatapish rurai tucujcunata pingachingapajmi, cai pachapi imata mana rurai tucuj nishcacunata agllarca. 28Taita Diosca, cai pachapi valichishca tiyajcunata chingachingapajmi, cai pachapi yangalla nishpa pʼiñashcata, imapish mana cana nishcacunata agllarca. 29Chaimanta Diospaj ñaupajpica, pi mana jatun tucui tucunchu. 30Ashtahuancarin, Taita Diosllatajmari cancunataca, Cristo Jesus-huan shujllata rurarca. Paita rijsishpamari alli yachaita curca, Paimantami ima juchachina illajta rurarca. Paimantami Diospajlla chʼicanchirca, paimantami quishpichirca. 31Chaipitajcarinpish Dios Quillcachishcapi: «Maijanpish cushicusha nijca, Mandaj Diosmanta cushicuchun» nishca shinataj cushicuchunlla.