Juan 1 – APSD-CEB & BDS

Ang Pulong Sa Dios

Juan 1:1-51

Ang Pulong nga Naghatag ug Kinabuhi

1Sukad pa kaniadto,1:1 Sukad pa kaniadto: o kaha, Sa wala pa gimugna ang kalibotan. anaa na ang gitawag nga Pulong. Ang Pulong kauban na sa Dios, ug ang Pulong mao ang Dios. 2Sukad pa gayod kaniadto ang Pulong kauban na sa Dios. 3Pinaagi kaniya, gibuhat ang tanang mga butang, ug wala gayoy nahimo nga dili pinaagi kaniya. 4Ang Pulong mao ang sinugdanan sa kinabuhi. Ug kini nga kinabuhi sama sa suga kay mao kini ang nagalamdag sa huna-huna sa mga tawo. 5Kini nga suga mao ang iwag diha sa kangitngit,1:5 kangitngit: Ang buot ipasabot, kalibotan nga nangitngitan tungod sa sala. ug ang iyang kahayag wala malupig1:5 wala malupig sa kangitngit: o, wala masabti sa mga anaa sa kangitngit. sa kangitngit.

6Karon, adunay tawo nga gipadala sa Dios. Ang iyang ngalan mao si Juan. 7Gipadala siya sa Dios sa pagsugilon kon kinsa ang suga, aron pinaagi sa iyang pagsugilon makatuo ang tanang katawhan. 8Dili si Juan ang suga, apan mianhi siya sa pagsugilon kon kinsa ang suga. 9Si Jesu-Cristo mao ang tinuod nga suga nga mianhi dinhi sa kalibotan ug naglamdag sa huna-huna sa tanan nga katawhan. 10Mianhi siya sa kalibotan, apan bisan ug gihimo ang kalibotan pinaagi kaniya, ang mga tawo sa kalibotan wala moila kaniya. 11Mianhi siya sa iyang kaugalingong katawhan, 1:11 kaugalingong katawhan: buot ipasabot, mga Judio. apan ang kadaghanan kanila wala modawat kaniya. 12Apan si bisan kinsa nga midawat ug mituo kaniya gihatagan niya ug katungod nga mahimong anak sa Dios. 13Nahimo silang anak sa Dios dili pinaagi sa lawasnon nga pagkatawo o kaha sa kabubut-on sa tawo, kondili pinaagi sa kabubut-on sa Dios.

14Ang Pulong nagpakatawo ug nakig-uban kanato. Nakita namo ang iyang kadungganan ingon nga bugtong Anak sa Amahan. Maluloy-on gayod siya ug pulos kamatuoran ang iyang gipanulti.

15Nagpamatuod si Juan mahitungod kaniya. Nagaingon siya, “Siya mao ang akong giingon nga moabot sunod kanako. Apan labaw pa siya kay kanako, kay sa wala pa ako matawo, anaa na siyang daan.”

16Tungod sa dako nga kalooy ni Jesu-Cristo walay puas ang iyang pagpanalangin kanatong tanan. 17Ang Kasugoan gihatag sa Dios kanato pinaagi kang Moises, apan ang kalooy ug ang kamatuoran miabot kanato pinaagi kang Jesu-Cristo. 18Wala gayoy tawo nga nakakita sa Dios nga Amahan. Apan gipaila siya kanato sa bugtong Anak sa Dios nga kauban kanunay sa Amahan.1:18 kauban kanunay sa Amahan: o, gihigugma sa Amahan; sa literal, anaa sa dughan sa Amahan.

Ang Mensahe ni Juan nga Tigbautismo

(Mat. 3:1-12; Mar. 1:1-8; Luc. 3:1-18)

19Gisugo sa mga tigdumala sa mga Judio sa Jerusalem ang mga pari ug ang mga katabang sa mga pari sa templo1:19 mga katabang sa mga pari sa templo: nga mao ang mga Levita, nga mga kaliwat ni Levi. nga adtoon si Juan ug pangutan-on kon kinsa gayod siya. 20Gisultihan sila ni Juan sa walay lipodlipod, “Dili ako ang Cristo nga inyong gihulat.” 21Nangutana sila, “Kon dili ikaw ang Cristo, kinsa ka? Si Elias ba nga propeta?” Mitubag si Juan, “Dili ako si Elias.” Busa miingon sila pag-usab, “Tingali ikaw ang Propeta nga among gipaabot?” Apan mitubag pag-usab si Juan nga dili siya mao ang Propeta nga ilang gi-ingon. 22Busa miingon sila, “Sultihi na lang kami kon kinsa gayod ikaw aron may ikatubag kami sa mga nagsugo kanamo. Unsa ang ikasulti mo mahitungod sa imong kaugalingon?” 23Mitubag si Juan, “Ako ang tawo nga gipanagna ni propeta Isaias. Dili ba miingon man siya nga:

‘May magwalig makusog sa kamingawan. Mag-ingon siya sa mga tawo,

Tul-ira ang agianan nga pagaagian sa Ginoo!’ ”1:23 Tan-awa usab ang Isa. 40:3.

24Ang mga nagsugo niadtong mga tawo nga miadto kang Juan mao ang mga Pariseo. 25Gipangutana nila pag-usab si Juan. “Nganong nagbautismo ka sa mga tawo kon dili ikaw ang Cristo, o kaha si Elias, o kaha ang Propeta nga among gipaabot.” 26Mitubag si Juan, “Ako nagbautismo pinaagi sa tubig, apan may usa nga ania dinhi karon nga wala pa ninyo mailhi. 27Siya ang akong giingon nga moabot sunod kanako, apan dili gani ako takos nga mahimong iyang sulugoon.”1:27 dili gani ako takos nga mahimong iyang sulugoon: sa literal, dili gani ako takos sa paghubad sa iyang sandalyas.

28Nahitabo kini sa Betania, tabok sa Suba sa Jordan, diin nagbautismo si Juan.

Ang Nating Karnero sa Dios

29Pagkasunod adlaw nakita ni Juan si Jesus nga nagapadulong kaniya. Miingon dayon si Juan, “Ania na ang Nating Karnero sa Dios nga mowagtang sa sala sa kalibotan.1:29 Nating Karnero sa Dios… sa Kalibotan: ang buot ipasabot nga si Jesus sama sa karnero nga ihalad alang sa kapasayloan sa sala sa mga tawo. 30Siya mao ang akong giingon nga moabot sunod kanako, apan mas labaw pa siya kay kanako, kay sa wala pa ako matawo, anaa na siyang daan. 31Kaniadto bisan gani ako wala makaila kon kinsa gayod siya. Apan mianhi ako dinhi nga nagbautismo pinaagi sa tubig aron ipaila siya sa mga taga-Israel. 32Nagapamatuod ako nga nakita ko ang Espiritu Santo nga mikunsad kaniya gikan sa langit sama sa salampati ug nagpabilin diha kaniya. 33Kaniadto bisan gani ako wala makaila kon kinsa gayod siya, apan ang Dios nga nagsugo kanako nga mangbautismo pinaagi sa tubig nagaingon nang daan kanako nga kon makita ko na gani ang Espiritu Santo nga mokunsad ug magpabilin sa usa ka tawo, kana nga tawo mao ang mangbautismo pinaagi sa Espiritu Santo. 34Ug kana nakita ko gayod. Busa napamatud-an ko gayod nga siya mao ang Anak sa Dios.”

Ang Unang mga Tinun-an ni Jesus

35Pagkasunod adlaw, didto na usab si Juan uban sa duha sa iyang mga tinun-an. 36Sa pagkakita niya kang Jesus nga miagi, miingon siya, “Ania na ang Nating Karnero sa Dios.” 37Sa pagkadungog niadto sa duha niya ka tinun-an, misunod dayon sila kang Jesus. 38Paglingi ni Jesus, nakita niya sila nga nagasunod. Busa nangutana siya, “Unsa ba ang inyong tuyo?” Mitubag sila, “Rabbi, asa ba ikaw nagapuyo?” (Ang buot ipasabot sa Rabbi, “Magtutudlo.”) 39Miingon siya, “Dali, uban kamo kanako aron makita ninyo.” Busa miuban sila ug nakita nila ang iyang gipuy-an. Mga alas kwatro na kadto sa hapon, busa nagpabilin na lang sila didto hangtod sa buntag. 40Ang usa sa duha nga nakadungog sa giingon ni Juan ug misunod kang Jesus mao si Andres nga igsoon ni Simon Pedro. 41Pagkabuntag, gipangita dayon niya ang iyang igsoon nga si Simon ug gisultihan niya nga nakita nila ang Mesiyas. (Ang buot ipasabot sa Mesiyas “Cristo.”) 42Ug gidala niya si Simon kang Jesus. Pag-abot nila kang Jesus, gitan-aw ni Jesus si Simon ug giingnan, “Ikaw si Simon nga anak ni Juan. Apan sukad karon tawgon ka na nga Cefas.” (Ang Cefas sama usab sa ngalan nga Pedro nga ang buot ipasabot “bato”.)

Gitawag ni Jesus si Felipe ug si Natanael

43Pagkasunod adlaw, nakahukom si Jesus nga moadto sa probinsya sa Galilea. Pag-abot niya didto, nakita niya si Felipe ug iya kining giingnan, “Dali sunod kanako!” 44(Kini si Felipe taga-Betsaida.1:44 Betsaida: usa ka lugar sa probinsya sa Galilea. Taga-didto usab si Andres ug si Pedro.) 45Ug gipangita ni Felipe si Natanael. Ug sa dihang nakita na niya, iya kining giingnan, “Nakita na namo ang tawo nga gihisgotan ni Moises diha sa Kasugoan. Ug gihisgotan usab siya sa mga propeta. Siya diay mao si Jesus nga taga-Nazaret nga anak ni Jose.” 46Miingon si Natanael, “Aduna bay maayo gikan sa Nazaret?” Mitubag si Felipe, “Dali, uban aron makita mo.”

47Sa pagkakita ni Jesus kang Natanael nga nagpadulong kaniya, miingon siya, “Ania ang tinuod nga Israelinhon nga wala gayod manglimbong.” 48Nangutana si Natanael kaniya, “Nganong nakaila ka kanako?” Gitubag siya ni Jesus, “Sa wala ka pa tawga ni Felipe, nakita ko na ikaw didto sa ilalom sa kahoy nga igos.” 49Busa miingon si Natanael, “Magtutudlo,” tinuod gayod nga ikaw ang Anak sa Dios! Ikaw ang hari sa Israel. 50Unya miingon si Jesus kaniya, “Nagtuo ba ikaw kanako tungod kay miingon ako kanimo nga nakita ko ikaw didto sa ilalom sa kahoy nga igos? Mas labaw pa unya niana ang imong makita.” 51Ug miingon pa gayod si Jesus kaniya, “Sa pagkatinuod, sultihan ko kamo nga moabot ang adlaw nga makita ninyo nga maabli ang langit ug makita usab ninyo ang mga anghel sa Dios nga magsaka-kanaog ngadto ngari kanako nga Anak sa Tawo.”

La Bible du Semeur

Jean 1:1-51

Introduction : la parole de Dieu et son témoin

1Au commencement était celui qui est la Parole de Dieu. Il était avec Dieu, il était lui-même Dieu. 2Au commencement, il était avec Dieu. 3Dieu a tout créé par lui ; rien de ce qui a été créé n’a été créé sans lui. 4En lui résidait la vie1.4 Autre traduction, en changeant la ponctuation : tout a été créé par lui et rien n’a été créé sans lui. Ce qui a été créé avait la vie en lui., et cette vie était la lumière des hommes. 5La lumière brille dans les ténèbres et les ténèbres ne l’ont pas étouffée1.5 Autre traduction : ne l’ont pas reçue..

6Un homme parut, envoyé par Dieu ; il s’appelait Jean. 7Il vint pour être un témoin de la lumière, afin que tous les hommes croient par lui. 8Il n’était pas lui-même la lumière, mais sa mission était d’être le témoin de la lumière. 9Celle-ci était la véritable lumière, celle qui, en venant dans le monde, éclaire tout être humain1.9 D’autres comprennent : celle qui éclaire tout être humain venant dans le monde.. 10Celui qui est la Parole était déjà dans le monde, puisque Dieu a créé le monde par lui, et pourtant, le monde ne l’a pas reconnu. 11Il est venu chez lui, et les siens ne l’ont pas accueilli.

12Certains pourtant l’ont accueilli ; ils ont cru en lui. A tous ceux-là, il a accordé le privilège de devenir enfants de Dieu. 13Ce n’est pas par une naissance naturelle, ni sous l’impulsion d’un désir, ou encore par la volonté d’un homme, qu’ils le sont devenus ; mais c’est de Dieu qu’ils sont nés.

14Celui qui est la Parole est devenu homme et il a vécu parmi nous. Nous avons contemplé sa gloire, la gloire du Fils unique envoyé par son Père : plénitude de grâce et de vérité !

15Jean1.15 Il s’agit de Jean-Baptiste., son témoin, a proclamé publiquement : Voici celui dont je vous ai parlé lorsque j’ai dit : Celui qui vient après moi m’a précédé1.15 Autre traduction : est plus grand que moi., car il existait déjà avant moi.

16Nous avons tous été comblés de ses richesses. Il a déversé sur nous une grâce après l’autre. 17En effet, si la Loi nous a été donnée par Moïse, la grâce et la vérité sont venues par Jésus-Christ. 18Personne n’a jamais vu Dieu : Dieu, le Fils unique qui vit dans l’intimité du Père, nous l’a révélé.

Premières révélations et premiers affrontements

Le témoin

(Mt 3.1-12 ; Mc 1.2-8 ; Lc 3.15-17)

19Voici le témoignage de Jean, lorsque les Juifs1.19 Dans cet évangile, l’expression les Juifs désigne souvent diverses composantes du peuple juif qui s’opposent au message de Jésus (p. ex. 2.20 ; 5.10, 15, 16, 18 ; 6.41, 52 ; 7.1 ; etc.). Il s’agit d’ensembles représentatifs du peuple de l’ancienne alliance (les autorités du Grand-Conseil, des membres de groupes religieux, le peuple réuni en un endroit, etc.), qui manifestent le rejet officiel du Messie. En contraste, Jean présente le reste fidèle, formé de Juifs individuels qui composent le « vrai Israël » (1.47-49 ; 10.1-5 ; 15.1-4). lui envoyèrent de Jérusalem une délégation de prêtres et de lévites pour lui demander : « Qui es-tu ? »

20Il dit clairement la vérité, sans se dérober, et leur déclara ouvertement : 21Je ne suis pas le Messie.

– Mais alors, continuèrent-ils, qui es-tu donc ? Es-tu Elie1.21 Ce prophète fut enlevé au ciel à la fin de sa mission, ainsi que le rapporte l’Ancien Testament. Certains attendaient son retour selon la prophétie de Ml 3.23-24. ?

– Je ne le suis pas.

– Es-tu le Prophète ?

– Non.

22– Mais enfin, insistèrent-ils, qui es-tu ? Il faut bien que nous rapportions une réponse à ceux qui nous ont envoyés. Que dis-tu de toi-même ?

23– Moi ? répondit-il, je suis cette voix dont parle le prophète Esaïe, la voix de quelqu’un qui crie dans le désert : Préparez le chemin pour le Seigneur1.23 Es 40.3 cité selon l’ancienne version grecque.!

24Les envoyés étaient du parti des pharisiens. 25Ils continuèrent de l’interroger : Si tu n’es pas le Messie, ni Elie, ni le Prophète, pourquoi donc baptises-tu ?

26– Moi, leur répondit Jean, je vous baptise dans l’eau, mais au milieu de vous se trouve quelqu’un que vous ne connaissez pas. 27Il vient après moi, mais je ne suis pas digne de dénouer la lanière de ses sandales.

28Cela se passait à Béthanie1.28 Village à l’est du Jourdain, à ne pas confondre avec celui qui se trouvait sur le flanc oriental du mont des Oliviers (voir note Mc 11.1)., à l’est du Jourdain, là où Jean baptisait.

Jésus, l’Agneau de Dieu

29Le lendemain, Jean aperçut Jésus qui se dirigeait vers lui ; alors il s’écria : Voici l’Agneau de Dieu1.29 Images renvoyant aux sacrifices de l’ancienne alliance. Comme un agneau, Jésus prend sur lui la désobéissance des hommes et s’offre en sacrifice à leur place. Voir Es 53., celui qui enlève le péché du monde. 30C’est de lui que je vous ai parlé lorsque je disais : « Un homme vient après moi, il m’a précédé1.30 Autre traduction : il est plus grand que moi., car il existait déjà avant moi. » 31Moi non plus, je ne savais pas que c’était lui, mais si je suis venu baptiser dans l’eau, c’est pour le faire connaître au peuple d’Israël.

32Jean-Baptiste rendit ce témoignage : J’ai vu l’Esprit descendre du ciel comme une colombe et se poser sur lui. 33Je ne savais pas que c’était lui, mais Dieu, qui m’a envoyé baptiser dans l’eau, m’avait dit : Tu verras l’Esprit descendre et se poser sur un homme ; c’est lui qui baptisera dans le Saint-Esprit. 34Or, cela, je l’ai vu de mes yeux, et je l’atteste solennellement : cet homme est le Fils de Dieu.

Les premiers disciples

35Le lendemain, Jean était de nouveau là, avec deux de ses disciples. 36Il vit Jésus qui passait, et il dit : Voici l’Agneau de Dieu !

37Les deux disciples entendirent les paroles de Jean et se mirent à suivre Jésus.

38Celui-ci se retourna, vit qu’ils le suivaient et leur demanda : Que désirez-vous ?

– Rabbi – c’est-à-dire Maître – , lui dirent-ils, où habites-tu ?

39– Venez, leur répondit-il, et vous le verrez. Ils l’accompagnèrent donc et virent où il habitait. Il était environ quatre heures de l’après-midi. Ils passèrent le reste de la journée avec lui.

40André, le frère de Simon Pierre, était l’un de ces deux hommes qui, sur la déclaration de Jean, s’étaient mis à suivre Jésus.

41Il alla tout d’abord voir son frère Simon et lui dit : Nous avons trouvé le Messie (ce qui se traduit par Christ).

42Et il le conduisit auprès de Jésus. Jésus le regarda attentivement et lui dit : Tu es Simon, fils de Jonas. Eh bien, on t’appellera Céphas – ce qui veut dire Pierre.

43Le lendemain, Jésus décida de retourner en Galilée. Il rencontra Philippe et lui dit : Suis-moi !

44Philippe était originaire de Bethsaïda1.44 Village proche de Capernaüm., la ville d’André et de Pierre. 45Philippe, à son tour, alla voir Nathanaël et lui dit : Nous avons trouvé celui dont Moïse a parlé dans la Loi1.45 Nom que les Juifs donnent aux cinq premiers livres de la Bible. La venue du Prophète était annoncée en Dt 18.18. et que les prophètes ont annoncé : c’est Jésus, le fils de Joseph, de la ville de Nazareth.

46– De Nazareth ? répondit Nathanaël. Que peut-il venir de bon de Nazareth ?

– Viens et vois toi-même ! répondit Philippe.

47Jésus vit Nathanaël s’avancer vers lui. Alors il dit : Voilà un véritable Israélite, un homme d’une parfaite droiture.

48– D’où me connais-tu ? lui demanda Nathanaël.

– Avant même que Philippe t’appelle, lui répondit Jésus, lorsque tu étais sous le figuier, je t’ai vu.

49– Maître, s’écria Nathanaël, tu es le Fils de Dieu, tu es le Roi d’Israël !

50– Tu crois, lui répondit Jésus, parce que je t’ai dit que je t’ai vu sous le figuier ? Tu verras de bien plus grandes choses encore. 51Et il ajouta : Oui, je vous l’assure, vous verrez le ciel ouvert et les anges de Dieu monter et descendre entre ciel et terre par l’intermédiaire du Fils de l’homme1.51 Allusion à la vision de Jacob (Gn 28.12-13), dans laquelle l’escalier annonce le rôle du Fils de l’homme..