1 Mga Hari 2 – APSD-CEB & BDS

Ang Pulong Sa Dios

1 Mga Hari 2:1-46

Ang mga Tugon ni David kang Solomon

1Sa hapit nang mamatay si David, may mga tugon siya kang Solomon nga iyang anak. Miingon siya: 2“Hapit na akong mamatay. Busa pagpakalig-on ug pagmaisogon, 3ug tumana ang mga butang nga gipatuman sa Ginoo nga imong Dios. Sunda ang iyang mga pamaagi, ug tumana ang iyang mga tulumanon ug mga sugo nga nahisulat sa Kasugoan ni Moises, aron magmauswagon ka sa tanan mong buhaton, bisan asa ka paingon. 4Kon buhaton mo kini, tumanon sa Ginoo ang iyang gisaad kanako, nga kon ang akong mga kaliwat magakinabuhi nga matarong ug mosunod kaniya nga matinumanon ug matinud-anon sa tibuok nilang kinabuhi, kanunay gayod nga may usa kanila nga magahari sa Israel.

5“Dugang pa niini, nasayod ka kon unsa ang gihimo kanako ni Joab nga anak ni Zeruya. Iyang gipatay ang duha ka komander sa mga sundalo sa Israel nga sila si Abner nga anak ni Ner ug Amasa nga anak ni Jeter. Gipatay niya sila nga daw mga kaaway niya sa gira, sa panahon nga walay gira. Siya ang may tulubagon sa ilang kamatayon.2:5 Siya ang may tulubagon sa ilang kamatayon: sa literal, Gimansahan niya ang iyang bakos ug sandalyas sa dugo sa gira. 6Busa buhata ang angay kaniya sumala sa imong kaalam, ug ayaw itugot nga mamatay lang siya sa katigulangon nga malinawon.

7“Apan ipakita ang imong kaayo ngadto sa mga anak ni Barzilai nga taga-Gilead, ug pakan-a sila kanunay uban kanimo, kay gitabangan nila ako sa dihang miikyas ako gikan sa imong igsoon nga si Absalom.

8“Ayawg kalimti si Shimei nga anak ni Gera, nga usa ka Benjaminhon nga taga-Bahurim. Gitunglo niya ako pag-ayo sa dihang miadto ako sa Mahanaim. Apan sa dihang nagkita kami sa Suba sa Jordan, nanumpa ako kaniya sa ngalan sa Ginoo nga dili ko siya patyon. 9Apan karon, ayaw itugot nga dili siya masilotan. Maalamon ka, ug nahibalo ka kon unsa ang angay mong buhaton. Bisan tigulang na siya, ipapatay siya.”

10Unya namatay si David ug gilubong sa Jerusalem.2:10 Jerusalem: sa Hebreo, Lungsod ni David. 11Naghari siya sa tibuok Israel sulod sa 40 ka tuig—7 ka tuig sa Hebron ug 33 ka tuig sa Jerusalem. 12Si Solomon ang mipuli sa iyang amahan nga si David ingon nga hari, ug lig-on kaayo ang iyang gingharian.

Namatay si Adonia

13Unya, si Adonia nga anak ni Hagit miadto kang Batsheba nga inahan ni Solomon. Nangutana si Batsheba kaniya, “Maayo ba ang imong tuyo sa pag-anhi dinhi?” Mitubag si Adonia, “Oo, maayo. 14May ihangyo lang ako kanimo.” Nangutana si Batsheba, “Unsa kana?” 15Mitubag si Adonia, “Nahibalo ka nga ako na unta ang hari, ug gipaabot kini sa tibuok Israel. Apan sukwahi ang nahitabo; ang akong igsoon mao ang nahimong hari, kay mao kana ang gusto sa Ginoo. 16Karon, may ihangyo ako kanimo, kon mahimo ayaw ako balibari.” Nangutana si Batsheba, “Unsa man kana?” 17Mitubag si Adonia, “Palihog hangyoa si Haring Solomon nga ipaasawa kanako si Abishag nga taga-Shunem. Nasayod ako nga dili gayod siya mobalibad kanimo.” 18Mitubag si Batsheba, “Sige, sultihan ko ang hari.”

19Busa miadto si Batsheba kang Haring Solomon sa pagpakigsulti kaniya bahin sa hangyo ni Adonia. Pagkakita ni Solomon kaniya, mitindog kini gikan sa iyang trono sa pagsugat kaniya. Miyukbo si Solomon agig pagtahod sa iyang inahan, ug pagkahuman, milingkod siya sa iyang trono. Nagpakuha siya ug laing trono ug gipabutang dapit sa iyang tuo, ug gipalingkod didto ang iyang inahan. 20Miingon si Batsheba, “Aduna akoy gamay nga ihangyo kanimo, ug palihog ayaw ako balibari.” Miingon ang hari, “Unsa man kana? Sultihi ako, kay dili ko ikaw balibaran.” 21Miingon si Batsheba, “Ipaasawa si Abishag nga taga-Shunem sa imong igsoon nga si Adonia.”

22Miingon si Haring Solomon, “Nganong mohangyo ka man nga ipaasawa si Abishag kang Adonia? Basin kon hangyoon mo usab ako nga ihatag ko kaniya ang gingharian, kay magulang ko man siya ug milaban kaniya si Abiatar nga pari ug si Joab nga anak ni Zeruya!” 23Unya nanumpa si Haring Solomon sa ngalan sa Ginoo, “Hinaut nga silotan gayod ako sa Dios kon dili ko patyon si Adonia tungod niining iyang gihangyo. 24Ang Ginoo mao ang nagpili ug nagbutang kanako sa trono sa akong amahan nga si David. Gituman niya ang iyang saad nga ihatag niya ang gingharian kanako ug sa akong mga kaliwat. Busa ipanumpa ko sa buhi nga Ginoo nga mamatay si Adonia karon gayong adlawa.” 25Unya mimando si Haring Solomon kang Benaya, nga anak ni Jehoyada, nga patyon si Adonia, ug gipatay ni Benaya si Adonia.

26Unya miingon si Haring Solomon kang Abiatar nga pari, “Pauli sa imong uma sa Anatot. Angay ka man untang patyon, apan dili ko ikaw patyon karon kay ikaw ang gitugyanan sa Kahon sa Ginoong Dios sa dihang kauban pa ikaw sa akong amahan nga si David, ug nakig-ambit ka sa iyang mga pag-antos.” 27Busa gipapahawa ni Solomon si Abiatar sa iyang katungdanan ingon nga pari sa Ginoo. Ug natuman ang giingon sa Ginoo didto sa Shilo mahitungod sa panimalay ni Eli.

Namatay si Joab

28Si Joab wala motabang nga mahimong hari si Absalom, apan mitabang siya kang Adonia. Busa sa dihang nabalitaan niya ang pagkamatay ni Adonia, miikyas siya ngadto sa tolda sa Ginoo ug nanggunit sa mga sungay-sungay sa mga eskina sa halaran.2:28 Tan-awa usab ang 1:50. 29Sa dihang nabalitaan ni Haring Solomon nga miikyas si Joab sa tolda sa Ginoo ug didto duol sa halaran, gisugo niya si Benaya nga patyon si Joab. 30Busa miadto si Benaya sa tolda sa Ginoo ug giingnan si Joab, “Gawas diri, ingon sa hari!” Apan mitubag si Joab, “Dili ako mogawas; anhi na ako dinhi mamatay!” Mibalik si Benaya sa hari ug gisulti ang tubag ni Joab. 31-32Miingon si Solomon kang Benaya, “Himoa ang iyang giingon. Patya siya didto sa tolda ug ilubong, aron ako ug ang panimalay sa akong amahan dili maoy manubag sa pagpatay niya kang Abner nga anak ni Ner, ang komander sa mga sundalo sa Israel, ug kang Amasa nga anak ni Jeter, ang komander sa mga sundalo sa Juda. Gipatay niya kining inosente nga mga tawo nga wala makahibalo ang akong amahan. Mas matarong ug maayo sila kay kaniya. Karon panimaslan siya sa Ginoo sa iyang gihimo kanila. 33Siya ug ang iyang mga kaliwat mao ang manubag sa kamatayon niini nga mga tawo hangtod sa hangtod. Apan si David, ang iyang mga kaliwat, ug ang iyang gingharian hatagan sa Ginoo ug maayong kahimtang hangtod sa kahangtoran.”

34Busa giadto ni Benaya si Joab ug gipatay. Gilubong siya sa iyang yuta2:34 sa iyang yuta: sa literal, sa iyang balay. sa kamingawan. 35Unya gihimo sa hari si Benaya nga komander sa mga sundalo puli kang Joab. Ug ang gipuli niya kang Abiatar mao si Zadok nga pari.

Ang Kamatayon ni Shimei

36Unya, gipatawag sa hari si Shimei ug giingnan, “Pagpatukod ug balay alang sa imong kaugalingon sa Jerusalem ug didto puyo. Ayaw gayod pagbiya sa lungsod; ayaw pag-adto sa laing dapit. 37Sa higayon nga mobiya ka ug motabok sa sapa sa Kidron sigurado gayod nga mamatay ka, ug ikaw ra mismo ang mabasol kon mahitabo kini.” 38Mitubag si Shimei, “Maayo ang imong giingon, mahal nga hari; tumanon ko gayod kini!” Busa mipuyo si Shimei sa Jerusalem sa taas nga panahon. 39Apan paglabay sa tulo ka tuig, ang duha ka mga sulugoon ni Shimei miikyas ug miadto sa hari sa Gat nga si Akish, nga anak ni Maaca. Sa dihang nabalitaan kini ni Shimei, 40gisangonan dayon niya ang iyang asno ug miadto kang Akish sa Gat sa pagpangita sa iyang duha ka sulugoon. Nakita niya sila ug gidala pauli.

41Sa dihang nabalitaan ni Solomon nga mibiya si Shimei sa Jerusalem ug miadto sa Gat, ug nakauli na, 42gipatawag niya si Shimei ug giingnan, “Dili ba gipapanumpa ko man ikaw sa ngalan sa Ginoo ug gipahimangnoan nga sa higayon nga mobiya ka sa Jerusalem ug moadto sa ubang dapit sigurado gayod nga mamatay ka? Ug dili ba nga miingon ka nga maayo ang akong giingon ug tumanon mo kini? 43Nganong wala mo tumana ang imong gipanumpa sa Ginoo? Nganong wala mo tumana ang akong mando kanimo?”

44Unya midugang ang hari sa pag-ingon, “Sigurado nga nakahinumdom ka pa sa tanang daotan nimong gihimo ngadto sa akong amahan nga si David. Karon balosan ka sa Ginoo sa imong kadaotan. 45Apan ako panalanginan sa Ginoo, ug ang gingharian sa akong amahan nga si David magapabilin nga lig-on hangtod sa kahangtoran.”

46Unya gimandoan sa hari si Benaya nga patyon si Shimei. Busa gidala ni Benaya si Shimei sa gawas ug gipatay.

Milig-on pa gayod ang gingharian ubos sa pagdumala ni Solomon.

La Bible du Semeur

1 Rois 2:1-46

Les dernières instructions de David

1David approchait de sa fin. Il fit ses dernières recommandations à son fils Salomon en ces termes2.1 1 Ch 28 et 29 donnent d’autres détails sur la fin de la vie de David. : 2Voici que je vais bientôt prendre le chemin que suit tout homme. Montre-toi courageux et conduis-toi en homme !

3Suis fidèlement les ordres de l’Eternel ton Dieu, en marchant dans les chemins qu’il a prescrits et en obéissant à ses lois, ses commandements, ses articles de droit et ses ordonnances, tels qu’ils sont consignés dans la Loi de Moïse. Alors tu auras du succès dans tout ce que tu entreprendras et partout où tu iras. 4Et ainsi l’Eternel accomplira la promesse qu’il m’a faite en me disant2.4 Voir 2 S 7.11-16. : « Si tes descendants veillent sur leur conduite pour vivre fidèlement selon ma volonté de tout leur cœur et de tout leur être, il y aura toujours l’un d’entre eux sur le trône d’Israël. » 5Par ailleurs, tu sais tout ce que m’a fait Joab, fils de Tserouya, et ce qu’il a fait à deux chefs des armées d’Israël, à Abner, fils de Ner, et à Amasa, fils de Yéter. Il les a assassinés en pleine paix comme s’il s’agissait d’un fait de guerre, il a pris sur lui la pleine responsabilité de ce meurtre2.5 Voir 2 S 3.26-27 ; 20.9-10.. 6Tu agiras envers lui avec sagesse et tu ne le laisseras pas mourir tranquillement de vieillesse. 7Mais n’oublie pas de traiter avec bonté les fils de Barzillaï, le Galaadite. Compte-les parmi ceux qui mangent à la table royale2.7 Signe d’honneur particulier associé à d’autres avantages (voir 18.19 ; 2 R 25.29 ; 2 S 9.7 ; 19.29 ; Né 5.17)., car ils m’ont secouru avec bonté lorsque je fuyais devant ton frère Absalom2.7 Voir 2 S 17.27-29 ; 19.32-33.. 8Tu as aussi dans ton entourage2.8 Le domicile de Shimeï n’était qu’à 8 kilomètres de Jérusalem (2 S 16.5). Shimeï, fils de Guéra, un Benjaminite du village de Bahourim. Il a prononcé contre moi de terribles malédictions le jour où j’ai dû me réfugier à Mahanaïm2.8 Voir 2 S 17.24.. Mais lorsqu’il est venu à ma rencontre vers le Jourdain à mon retour, je lui ai juré au nom de l’Eternel que je ne le ferais pas mourir par l’épée2.8 Voir 2 S 16.5-13 ; 19.19-24..

9Maintenant, ne le considère pas comme innocent ; tu es un homme avisé et tu sauras comment tu dois le traiter : tu veilleras à ce qu’il soit mis à mort malgré son grand âge.

La mort de David

(1 Ch 29.26-28)

10David rejoignit ses ancêtres décédés et il fut enterré dans la Cité de David. 11Il avait régné quarante ans sur Israël : sept ans à Hébron et trente-trois ans à Jérusalem2.11 Voir 2 S 5.1-5..

12Salomon siégea sur le trône de son père David et il établit fermement son autorité royale.

Adoniya est condamné à mort

13Adoniya, fils de Haggith, vint trouver Bath-Shéba, la mère de Salomon. Elle lui demanda : Viens-tu me voir avec de bonnes intentions ?

Il répondit : Oui. 14Et il ajouta : J’aimerais te parler.

Elle dit : Parle ! De quoi s’agit-il ?

15– Tu sais que la royauté aurait dû me revenir, lui dit-il, et que tous les Israélites regardaient vers moi comme à celui qui devait régner. Mais les choses ont tourné autrement : la royauté est passée à mon frère parce que l’Eternel la lui avait destinée.

16Maintenant, j’ai une seule demande à t’adresser, ne me la refuse pas !

Elle répondit : Parle !

17Il reprit : Si tu demandes quelque chose au roi Salomon, il ne te le refusera pas. Alors veuille, je te prie, lui demander de me donner pour femme Abishag, la Sunamite.

18Bath-Shéba dit : Bien ! Je parlerai moi-même au roi à ton sujet.

19Elle se rendit auprès du roi Salomon pour lui parler en faveur d’Adoniya. Le roi se leva pour aller à la rencontre de sa mère, il se prosterna devant elle, puis il s’assit sur son trône. Il fit placer un siège pour sa mère à sa droite2.19 Dans les cours orientales, la reine mère jouissait d’un honneur et d’un pouvoir particuliers (voir 15.13 ; Jr 13.18). Le siège à la droite de quelqu’un constituait la place d’honneur (Ps 45.10 ; 110.1).. 20Elle lui dit : J’ai juste une petite chose à te demander, ne me la refuse pas !

– Demande ce que tu veux, ma mère, lui dit le roi, car je n’ai rien à te refuser.

21Elle continua : Qu’Abishag la Sunamite soit donnée pour femme à ton frère Adoniya.

22Le roi Salomon répondit à sa mère : Comment peux-tu demander Abishag la Sunamite pour Adoniya ? Demande donc tout de suite la royauté pour lui – puisqu’il est mon frère aîné – pour lui, pour le prêtre Abiatar et pour Joab fils de Tserouya !

23Alors le roi Salomon prêta serment au nom de l’Eternel : Que Dieu me punisse très sévèrement, si Adoniya ne paie pas cette demande de sa vie ! 24L’Eternel lui-même m’a fait siéger sur le trône de mon père David, il a affermi mon autorité et a fondé pour moi une dynastie, comme il l’avait promis. Aussi vrai qu’il est vivant, je jure qu’aujourd’hui même Adoniya sera mis à mort.

25Alors le roi Salomon donna ordre à Benaya, fils de Yehoyada, de l’exécuter, et Adoniya mourut.

Abiatar est démis de ses fonctions et Joab est exécuté

26Ensuite le roi ordonna au prêtre Abiatar : Retire-toi dans ta propriété à Anatoth, car toi aussi tu mérites la mort2.26 Comme complice de la trahison d’Adoniya. ; mais je ne te ferai pas mourir maintenant car tu as porté le coffre du Seigneur l’Eternel devant mon père David et tu as partagé toutes ses tribulations2.26 Voir 2 S 15.24, 25, 29 ; 1 Ch 15.11-12. Abiatar avait fait partie des compagnons de David avant que celui-ci fût roi (1 S 22.20-23 ; 23.6-9 ; 30.7 ; 2 S 17.15 ; 19.12)..

27Ainsi Salomon démit Abiatar de sa fonction de prêtre de l’Eternel. De la sorte, il accomplit la parole que l’Eternel avait prononcée contre les descendants d’Eli à Silo2.27 Voir 1 S 2.30-36. Seul Abiatar avait échappé au massacre de la famille d’Eli (1 S 22.17-20)..

28La nouvelle parvint à Joab qui s’était rallié au parti d’Adoniya, bien qu’il n’eût pas suivi le parti d’Absalom. Joab se réfugia dans la tente de l’Eternel et saisit les cornes de l’autel des sacrifices. 29On rapporta au roi Salomon que Joab s’était réfugié dans la tente de l’Eternel et qu’il se trouvait près de l’autel. Alors Salomon envoya Benaya, fils de Yehoyada, avec l’ordre de l’exécuter. 30Benaya se rendit à la tente de l’Eternel et dit à Joab : Par ordre du roi, sors de là !

Mais Joab répondit : Non ! C’est ici que je veux mourir !

Benaya retourna chez le roi pour lui rapporter la réponse de Joab. 31Le roi lui dit : Très bien. Fais comme il a dit, exécute-le sur place, puis tu l’enterreras. Ainsi tu me déchargeras moi-même et ma maison de toute responsabilité dans les meurtres que Joab a commis sans cause. 32L’Eternel fera retomber sur lui la responsabilité de l’assassinat de deux hommes plus justes et meilleurs que lui : Abner, fils de Ner, chef de l’armée d’Israël, et Amasa, fils de Yéter, chef de l’armée de Juda. Il les a tués tous deux par l’épée à l’insu de mon père David. 33Oui, c’est Joab et ses descendants qui porteront pour toujours la responsabilité de ces meurtres, tandis que l’Eternel conservera à tout jamais la paix à David, à sa descendance, à sa dynastie et à son trône.

34Benaya, fils de Yehoyada, partit, il frappa Joab et le fit mourir. On l’enterra dans sa propriété, au désert2.34 Dans le désert de Juda, région inculte à l’est de Bethléhem. Il n’existait pas encore de cimetière commun, mais des tombeaux de famille.. 35Le roi le remplaça à la tête de l’armée par Benaya, fils de Yehoyada, et il mit le prêtre Tsadoq à la place d’Abiatar.

L’exécution de Shimeï

36Le roi convoqua Shimeï et lui dit : Construis-toi une maison à Jérusalem, tu y habiteras et tu ne la quitteras pas pour aller de côté et d’autre. 37Je t’avertis que le jour où tu sortiras de la ville et où tu franchiras la vallée du Cédron, tu mourras et tu porteras seul la responsabilité de ta mort.

38Shimeï répondit au roi : C’est bien ! Ton serviteur se conformera à l’ordre de mon seigneur le roi.

Shimeï demeura longtemps à Jérusalem.

39Mais trois ans plus tard, deux de ses esclaves s’enfuirent de chez lui chez Akish, fils de Maaka, roi de Gath. On lui rapporta que ses esclaves étaient à Gath2.39 Gath en Philistie (1 S 21.11 ; 27.2).. 40Alors Shimeï se prépara à partir, sella son âne, et s’en alla à Gath chez Akish pour y rechercher ses esclaves, puis il revint de Gath avec eux.

41On rapporta à Salomon que Shimeï était allé de Jérusalem à Gath et qu’il était revenu. 42Le roi convoqua Shimeï et lui dit : Est-ce que je ne t’ai pas fait jurer au nom de l’Eternel de ne pas sortir de la ville ? Et ne t’ai-je pas averti en te disant : « Sache bien que le jour où tu sortiras de la ville pour aller où que ce soit, tu mourras ? » Tu m’avais bien dit : « Bien, c’est entendu. » 43Alors, pourquoi n’as-tu pas respecté le serment fait devant l’Eternel et as-tu désobéi à l’ordre que je t’avais donné ? 44Le roi ajouta : Tu sais bien toi-même tout le mal que tu as fait sciemment à mon père David. L’Eternel te fera porter le châtiment de ta méchanceté. 45Mais le roi Salomon sera béni et le trône de David sera affermi pour toujours devant l’Eternel2.45 Voir 2 S 7.13-16..

46Le roi donna ses ordres à Benaya, fils de Yehoyada ; celui-ci sortit et frappa Shimeï qui mourut. Ainsi la royauté fut consolidée entre les mains de Salomon.