1 Mga Hari 19 – APSD-CEB & BDS

Ang Pulong Sa Dios

1 Mga Hari 19:1-21

Miikyas si Elias sa Horeb

1Gisuginlan ni Ahab ang iyang asawa nga si Jezebel sa tanang gihimo ni Elias, apil na ang pagpamatay niini sa tanang propeta ni Baal. 2Busa gipadad-an ni Jezebel ug mensahe si Elias nga nagaingon, “Hinaut pa nga silotan ako sa mga dios sa hilabihan gayod kon ugma sa sama niini nga oras dili ko ikaw mapatay, sama sa gihimo mo sa mga propeta.”

3Nahadlok si Elias, busa miikyas siya ngadto sa Beersheba nga sakop sa Juda, ug gibilin niya didto ang iyang sulugoon. 4Unya mibaklay siya ug mga usa ka adlaw paingon sa kamingawan. Mihunong siya ug milingkod ilalom sa kahoy, ug nagaampo nga mamatay na lang unta siya. Miingon siya, “Husto na, Ginoo! Kuhaa na lang ang akong kinabuhi; wala akoy kalainan sa akong mga katigulangan.” 5Unya mihigda siya ilalom sa kahoy ug nakatulog.

Sa kalit lang may anghel nga mikuhit kaniya ug miingon, “Bangon ug kaon.” 6Pagtan-aw niya, may nakita siya sa iyang ulohan nga pan nga giluto sa gipainit nga bato, ug tubig nga gisulod sa tibod. Mikaon siya ug miinom, ug mihigda pag-usab. 7Mibalik ang anghel sa Ginoo ug gikuhit pag-usab si Elias ug miingon, “Bangon ug kaon, kay layo pa ang imong lakwon.” 8Busa mibangon si Elias ug mikaon ug miinom. Nabaskog siya tungod sa iyang gikaon, ug mibaklay siya sulod sa 40 ka adlaw ug 40 ka gabii, hangtod nga nakaabot siya sa Horeb,19:8 Horeb: o, Sinai. ang bukid sa Dios. 9Misulod siya sa usa ka langub ug didto natulog pagkagabii.

Nakigsulti ang Ginoo kang Elias

Unya, miingon ang Ginoo kaniya, “Gaunsa ka dinhi, Elias?” 10Mitubag siya, “Ginoong Dios nga Makagagahom, nagaalagad gayod ako nga matinud-anon kanimo. Apan gisalikway sa mga Israelinhon ang ilang kasabotan kanimo. Giguba nila ang imong mga halaran ug gipamatay ang imong mga propeta. Ako na lang ang nahibilin, ug nagtinguha usab sila sa pagpatay kanako.” 11Miingon ang Ginoo, “Gawas ug tindog sa akong presensya ibabaw sa bukid, kay moagi ako.” Unya may miagi nga makusog nga hangin nga mitumpag sa mga bukid ug midugmok sa mga bato, apan wala ang Ginoo sa hangin. Pagkahuman sa hangin, naglinog, apan wala gihapon ang Ginoo sa linog. 12Pagkahuman sa linog, may kalayo nga miabot, apan wala gihapon ang Ginoo sa kalayo. Pagkahuman sa kalayo, may mihunghong. 13Pagkadungog niini ni Elias, gitabonan niya ang iyang nawong sa iyang kupo ug migawas siya ug mitindog sa baba sa langub. Unya may tingog nga miingon kaniya, “Gaunsa ka dinhi, Elias?” 14Mitubag siya, “Ginoong Dios nga Makagagahom, nagaalagad ako nga matinud-anon kanimo, apan gisalikway sa mga Israelinhon ang ilang kasabotan kanimo. Giguba nila ang imong mga halaran, ug gipamatay ang imong mga propeta. Ako na lang ang nahibilin, ug nagtinguha usab sila sa pagpatay kanako.”

15Miingon ang Ginoo kaniya, “Balik sa imong giagian, ug adto sa kamingawan sa Damascus. Pag-abot mo didto, dihogi ug lana si Hazael sa pagpaila nga siya na ang hari sa Aram.19:15 Aram: o, Syria. 16Dihogi usab si Jehu nga anak ni Nimshi ingon nga hari sa Israel, ug si Eliseo nga anak ni Shafat, nga taga-Abel Mehola, nga mopuli kanimo ingon nga propeta. Pamatyon ni Hazael ang mga nagasimba kang Baal. Ang makaikyas gikan kaniya, 17pamatyon ni Jehu, ug ang makaikyas gikan kang Jehu, pamatyon ni Eliseo. 18Apan ibilin ko ang 7,000 ka mga Israelinhon nga wala moluhod ug mohalok sa imahen ni Baal.”

Ang Pagtawag kang Eliseo

19Mibiya didto si Elias ug nakita niya si Eliseo nga anak ni Shafat nga nagdaro. May 11 ka parisan sa mga baka nga gigamit sa pagdaro, ug siya ang migamit sa ika-12 nga parisan. Milabay si Elias kang Eliseo, ug gibutang ang iyang kupo kaniya. 20Gibiyaan ni Eliseo ang mga baka ug gigukod si Elias. Miingon si Eliseo, “Mohalok una ako sa akong amahan ug inahan sa pagpanamilit kanila, unya mouban ako kanimo.” Mitubag si Elias, “Sige, apan ayaw kalimti ang gihimo ko kanimo.”

21Mibalik si Eliseo, ug gikuha niya ang iyang mga baka ug giihaw. Gigamit niyang sugnod ang mga yugo ug mga daro sa pagluto sa karne sa mga baka. Pagkaluto niini, gihatagan niya ang iyang kauban nga mga magdadaro, ug nangaon silang tanan. Unya misunod siya kang Elias ug nahimo siyang katabang niini.

La Bible du Semeur

1 Rois 19:1-21

La fuite d’Elie

1Achab raconta à la reine Jézabel tout ce qu’avait fait Elie et comment il avait fait périr par l’épée tous les prophètes de Baal. 2Alors Jézabel envoya un messager à Elie pour lui dire : Que les dieux me punissent très sévèrement si demain, à la même heure, je ne t’ai pas fait subir le sort que tu as infligé à chacun de ces prophètes !

3Elie prit peur19.3 Sens obtenu en modifiant la vocalisation du texte hébreu traditionnel, selon l’ancienne version grecque, la version syriaque et la Vulgate. La vocalisation du texte hébreu traditionnel donne le sens : Elie vit. et s’enfuit pour sauver sa vie. Il se rendit d’abord à Beer-Sheva, dans le territoire de Juda, où il laissa son jeune serviteur. 4Puis il s’enfonça dans le désert. Après avoir marché toute une journée, il s’assit à l’ombre d’un genêt isolé et demanda la mort : C’en est trop, dit-il ! Maintenant Eternel, prends-moi la vie, car je ne vaux pas mieux que mes ancêtres !

5Il se coucha et s’endormit sous le genêt. Soudain, un ange le toucha et lui dit : Lève-toi et mange !

6Il regarda et aperçut près de sa tête un de ces gâteaux que l’on cuit sur des pierres chauffées et une cruche pleine d’eau. Il mangea et but, puis se recoucha. 7L’ange de l’Eternel revint une seconde fois, le toucha et dit : Lève-toi, mange, car autrement le chemin serait trop long pour toi.

8Il se leva, mangea et but ; puis, fortifié par cette nourriture, il marcha quarante jours et quarante nuits jusqu’à la montagne de Dieu, à Horeb19.8 Autre nom pour le Sinaï où Dieu s’est révélé à Moïse (Ex 3.1 ; 19.1-3). Entre Beer-Sheva et le Sinaï, il y avait près de 400 kilomètres..

A Horeb, l’Eternel se révèle à Elie

9Là-bas, il entra dans la grotte19.9 Peut-être la caverne où Dieu s’était révélé à Moïse (Ex 33.18-23). et y passa la nuit. Soudain, l’Eternel lui adressa la parole en ces termes : Que viens-tu faire ici, Elie ?

10Il répondit : J’ai ardemment défendu la cause de l’Eternel, le Dieu des armées célestes, car les Israélites ont abandonné ton alliance et ils ont renversé tes autels, ils ont massacré tes prophètes ; je suis le seul qui reste, et les voilà qui cherchent à me prendre la vie19.10 Cité en Rm 11.3..

11L’Eternel dit : Sors et tiens-toi sur la montagne, devant l’Eternel.

Et voici que l’Eternel passa. Devant lui soufflait un vent si violent qu’il fendait les montagnes et fracassait les rochers. Mais l’Eternel n’était pas dans l’ouragan. Après l’ouragan, il y eut un tremblement de terre. Mais l’Eternel n’était pas dans ce tremblement de terre. 12Après cela, il y eut un feu ; l’Eternel n’était pas dans ce feu. Enfin, après le feu, ce fut un bruissement doux et léger. 13Dès qu’Elie l’entendit, il se couvrit le visage d’un pan de son manteau19.13 Parce que nulle créature ne peut voir Dieu et vivre (voir Ex 33.20-23 ; Es 6.2, 5). et sortit se placer à l’entrée de la grotte. Et voici que quelqu’un s’adressa à lui : Que fais-tu ici, Elie ?

14Il répondit : J’ai ardemment défendu la cause de l’Eternel, le Dieu des armées célestes, car les Israélites ont abandonné ton alliance, ils ont renversé tes autels, ils ont massacré tes prophètes ; je suis le seul qui reste et les voilà qui cherchent à me prendre la vie.

15L’Eternel lui dit : Va, retourne sur tes pas, à travers le désert, jusqu’à Damas19.15 Capitale du royaume de Syrie (Aram), au nord d’Israël ; un trajet de plus de 500 kilomètres. ; quand tu seras arrivé, tu oindras Hazaël comme roi de Syrie19.15 Voir 2 R 8.7-13.. 16Puis tu iras oindre Jéhu, fils de Nimshi, comme roi d’Israël19.16 Voir 2 R 9.1-6. ; tu oindras aussi Elisée, fils de Shaphath, d’Abel-Mehola19.16 Dans la vallée du Jourdain, au sud du lac de Galilée (voir Jg 7.22 ; 1 R 4.12)., comme prophète pour te remplacer. 17Tout homme qui échappera à l’épée de Hazaël sera mis à mort par Jéhu, et tous ceux qui échapperont à l’épée de Jéhu seront mis à mort par Elisée. 18Toutefois, j’épargnerai en Israël les sept mille hommes qui ne se sont jamais agenouillés devant Baal19.18 Cité en Rm 11.4. et qui ne l’ont jamais baisé de leurs lèvres19.18 Geste d’adoration d’une idole (voir 1 R 8.54 ; Jb 31.27 ; Es 45.23 ; Os 13.2)..

Elie appelle Elisée à lui succéder

19Elie partit de là et rencontra Elisée, fils de Shaphath, qui était en train de labourer un champ avec douze paires de bœufs. Lui-même conduisait le douzième attelage19.19 Autre traduction : un champ de douze arpents. Il en était au douzième.. Elie s’approcha de lui et jeta son manteau sur lui. 20Elisée abandonna ses bœufs, courut derrière Elie et dit : Je vais aller embrasser mon père et ma mère pour prendre congé d’eux, puis je te suivrai.

Elie lui répondit : Va et reviens à cause de ce que je t’ai fait.

21Elisée quitta Elie, prit une paire de bœufs et l’offrit en sacrifice. Il se servit du bois de l’attelage pour faire cuire la viande et la distribua aux siens qui la mangèrent. Puis il se mit en route pour suivre Elie et être à son service.